Teabekeskus / Artiklid / Muud /

Elamuühistust hooneühistuks

1. veebruar 2005

1. jaanuaril 2005 jõustus 2004 aasta suvel vastuvõetud hooneühistuseadus. Sellega seonduvalt tunnistati kehtetuks kõik elamuseaduse sätted, mis senini reguleerisid elamuühistu liikmeks olemist ning elamuühistu osamaksu võõrandamist.

Põhimõtteliselt on hooneühistu regulatsioon sarnane elamuühistu kehtetule regulatsioonile. Täiendavalt on sätestatud hooneühistu põhikirjale hoonejaotusplaani lisamise nõue. Hoonejaotusplaanis on näidatud, kes liikmetest millist hooneosa (korterit) kasutab. Uus on ka hooneühistu liikmesuse ning liikmesusega seonduvate andmete registreerimine mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris. Kui varasemalt kehtis elamuühistu puhul liikmeks saamiseks vastuvõtumenetlus, kus elamuühistu otsustas liikmeks võtmise, siis hooneühistu puhul vastuvõtumenetlust pole.

Hooneühistu liikmesusega tehtavad tehingud (müük, pant, loovutamine jne) peavad alates 1. jaanuarist olema notariaalselt tõestatud. Omandaja saab hooneühistu liikmeks lepingu notariaalsest tõestamisest. Notar saadab andmete muudatuse mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse ning samuti hooneühistu juhatusele.

Liikmesuse panditavus lubab hooneühistu liikmesuse (endise elamuühistu osamaksu) omajatel tagada eelnimetatuga oma laene. Endiselt on hooneühistu liikmesus päritav. Ka pärijate kohta saadab notar andmed mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse.

Elamuühistutest hooneühistuteks tuleks ühingud ümber registreerida vastavalt hooneühistuseadusele 2008. aasta 1. jaanuariks või varem, kui seda nõuab mõni ühistu liige. Selleks peaks elamuühistu juhatus kokku kutsuma elamuühistu koosoleku, kus otsustatakse põhikirja muutmine. Põhikirjale lisatakse hoonejaotusplaan ja määratakse kindlaks liikmemaksumäär. Avaldus koos kõigi vajalike dokumentidega (uus põhikiri, koosoleku protokoll) esitatakse mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile.

Hooneühistu liikmete nimekirja kantakse liikme nimi või nimetus, elu- või asukoht, kontaktandmed, isiku- või registrikood, liikme osamaksu suurus, tasutud osamaksu suurus ja tasumise aeg, andmed liikmesuse võõrandamise ja koormamise kohta ja muud seadusega sätestatud andmed.

Hooneühistuseadus ei nõua otseselt liikmete nimekirja kantavate andmete esitamist juhatuse poolt, kuid juhatus on siiski kõige pädevam neid andmeid esitama. Juhatuse poolt nimekirjade esitamine oleks eelduseks sellele, et notarid saaksid tehingute tõestamisel täita nii võõrandaja ühistu liikmeks oleku kontrolli kui ka nimekirja muudatustest registripidaja teavitamise kohustust.

Juhatus teeb vastavad toimingud omal algatusel või ühistu liikme nõudel, kuid nagu öeldud, kohustust enne 2008. aasta 1. jaanuari nimetatud toiminguid teha ei ole. Pärast seda kuupäeva võib registripidaja nõuda põhikirja seadusega vastavusse viimist, trahvi maksmist või sundlõpetamist.

Uue hooneühistuseaduse rakendamisel on mitmeid probleeme, sest mitmed olulised küsimused on veel reguleerimata. Näiteks puudub Justiitsministri kord hooneühistu liikmete nimekirja pidamiseks või liikmete andmete esitamiseks. Seepärast on soovitatav, et senised elamuühistute juhatused loevad enne põhjalikult läbi lugeda hooneühistuseadus (RT I, 2004, 53, 368), ja teevad endale selgeks, milliseid muudatusi on vaja teha ning alles siis asuvad tegutsema.