Teabekeskus / Artiklid / Ettevõtte asutamine kiirmenetluse korras

Ettevõtte asutamine kiirmenetluse korras

29. detsember 2006

1. jaanuarist 2007 jõustuvad äriseadustiku muudatused, milles nähakse ette võimalus ettevõtte asutamiseks kiirmenetluse korras (nn turbomenetlus).

Äriseadustiku muudatuste eesmärk on muuta ettevõtte asutamisprotsess selliseks, et äriühingu asutamiseks kuluks 2 tundi.

Kiirmenetluses puhul vaadatakse kandeavaldused läbi hiljemalt järgmise tööpäeva jooksul. Riik on seadnud eesmärgiks ettevõtte asutamine 2 tunni jooksul.

Lisaks kiirmenetlusele säilitatakse ka äriühingute senine notariaalne asutamismudel.

Kiirmenetluse põhimõtted:

1. Võimaldatakse äriregistri avaldusi menetleda paari tunni jooksul

Oluline on ära märkida, et kiirmenetluse võimalust on esialgu võimalik kohaldada ainult osaühingu, füüsilisest isikust ettevõtja, täis- ja usaldusühingu esmakannatele ning füüsilisest isikust ettevõtjate ja äriühingute (sh ka aktsiaseltside ja tulundusühistute) muutmiskannetele.
Aktsiaseltsi näiteks kiirmenetluse korras asutada ei ole võimalik.

2. Kiirmenetluse puhul saab vajalikud andmed registrit pidavale kohtule esitada Interneti teel ilma notari vahenduseta

Praktikas tähendab see seda, et kande aluseks olevad dokumendid esitatakse registrit pidavale kohtule täiselektrooniliselt ning kindlatele esitamis- ja vorminõuetele vastavalt. Ainult selline andmete edastusviis võimaldab tehniliselt läbi viia dokumentide kiire automaatkontrolli ja viia registri töömaht esitatud dokumentide läbivaatamisel miinimumini.
Kiirmenetlusega kaotatakse ära notariaalne vorminõue, kuna äriühingu kiirmenetluse protsessis notari ei osale.

3. Kiirmenetluses asendab tüüppõhikiri nii asutamislepingut kui põhikirja

Osaühingu notariaalselt tõestatud asutamislepingut ja selle lisana kinnitatud põhikirja asendab kiirmenetluses tüüppõhikiri.
Tüüppõhikiri on alternatiiv vabatekstilisele notariaalsele asutamislepingule ja selle lisana kinnitatud põhikirjale.
Tüüppõhikirja alusel asutamisest jäävad aga välja eriseaduste alusel loodavad osaühingud, sest tüüppõhikirjaga pole võimalik näha ette kõiki erisusi ja lisatingimusi, mida eriseaduste alusel loodavad osaühingud peavad oma põhikirjaga sätestama.

Tüüppõhikirjade erinevad variandid nähakse ette justiitsministri määrusega. Osaühingul on võimalus erinevate variantide hulgast valida endale sobivaim tüüppõhikiri.
Pärast registrisse kandmist võib osaühing tüüppõhikirja varianti kas muuta või minna üle tavalisele põhikirjale. Samuti vastupidi – juba tegutsev osaühing võib minna üle tüüppõhikirjale ning muuta edaspidi kiirmenetluses põhikirjaga seotud kandeid (nt ärinimi, osakapitali suurus).

Tüüppõhikirjas on kajastatud üldnormid ja individuaalandmed. Üldnormide puhul on ühingul võimalik teha erinevaid valikuid – valides näiteks nõukoguga või nõukoguta juhtimisskeemi.

Tüüppõhikirjast jäetakse välja juhatuse liikmete esindusõiguse erisused, sest vastasel juhul ei ole võimalik teha tulevikus mitmekeelset teabesüsteemi. Tüüppõhikirjas ei pea kajastama juhatuse koosseisu suurust.

Kuna tüüppõhikiri kandeavaldust ei sisalda, siis peavad asutajad digitaalallkirjastama tüüppõhikirja.

4. Esialgu välistatakse need välismaised isikud, kelle andmeid pole automatiseeritud korras võimalik kontrollida

Kuna kiirmenetluses notar puudub, ei saa aga aeganõudvat välismaiste isikute olemasolu ja õigus- ning teovõime kontrollikohustust registrit pidavale kohtule panna, mistõttu välistatakse esialgu menetlusest need välismaised isikud, kelle andmeid pole automatiseeritud korras võimalik kontrollida.Tulevikus saab eeldatavasti välismaiste isikuandmete kontrolli siduda digitaalallkirja sertifitseerimisteenuse osutaja andmestikuga.

5. Ettevõtja tegevusalad jäetakse registrikandest ja põhikirjast välja ning hakatakse infot tegevusalade kohta koguma majandusaasta aruannete kaudu

Kehtiva seaduse kohaselt peab äriühing kajastama oma tegevusalad põhikirjas ning ettevõtja tegevusalade kohta tehakse äriregistrisse kanne.
Info tegevusalade kohta peab olema kajastatud majandusaasta aruannetes.

6. Tegevuslubade ja litsentsikontroll

Kehtiva Äriseadustiku kohaselt peab registrit pidav kohus enne tegevusala registrisse kandmist teostama litsentsikontrolli

Eesmärgiks on see, et ettevõtja tegevusalaks ei märgitaks seda, millega tal seadusest tulenevalt ilma vastavat tegevusluba omamata õigust tegeleda ei ole. Kuna aga tegevusalasid enam registrikaardile ei kanta, puudub registrit pidaval kohtul vajadus kontrollida ka litsentside olemasolu.

7. Kiirmenetluse puhul on põhjendatud vaid rahaliste sissemaksete tegemine osakapitali, kuna mitterahaliste sissemaksete kontrollimine automatiseeritult on võimalik ainult siis, kui sissemakseks olev ese on kantud kontrollitavasse vararegistrisse

Audiitori kontroll on vajalik juhul, kui osaühingu osakapital on vähemalt 25 000 eurot ja mitterahalise sissemakse väärtus ületab 1/10 osakapitalist või kui kõik sissemaksed moodustavad üle poole osakapitalist. Selliste tingimuste täitmine ei toeta aga kiiret registrimenetlust ja nõuab täiendavaid kontrollitoiminguid. Kiirmenetluse korras asutamisel tuleb osakapitali sissemakse tasuda kõigepealt kohtudeposiiti. Selleks ei pea ilmuma pangakontorisse, seda võib teha interneti- või telefonipanga kaudu. Sissemakse laekumist kohtu deposiitarvele kontrollib äriregistri infosüsteem automatiseeritud korras Kohtute Raamatupidamiskeskuse infosüsteemist.

Tehniliselt tagatakse, et ilma raha laekumata pole võimalik kandeavaldust registrit pidavale kohtule esitada. Kui osaühing on juba äriregistrisse kantud, avab ta oma nimele pangas arveldusarve ning taotleb osakapitali kandmist kohtu deposiitarvelt äriühingu enda kontole.

Osakapitali suurendamisel pole summa kandmise kohtu deposiitarvele vajalik, kuna selleks ajaks on ühingul oma arveldusarve pangas juba olemas. Summa laekumist kontrollib registrit pidav kohus panga poolt saadetud andmete alusel.

8. Kiirmenetlusest jäävad esialgu välja osaühingud, kelle osad on Eesti väärtpaberite keskregistris registreeritud

Osade registreerituse kontrollimine Eesti väärtpaberite keskregistrist on praegustel tingimustel aeganõudev protseduur, mistõttu jäetakse kiirmenetlusest need osaühingud välja.

9. Kiirmenetluse realiseerimiseks avatakse äriregistri toimingutele eraldi arveldusarve

See tagab infosüsteemile kiire võimaluse riigilõivu laekumise kontrolliks. Eelnõu täpsustab, et lõiv peab olema laekunud ettenähtud summas.

10. Kiirmenetluse puhul antakse ettevõtjale unikaalne asutamisnumber

Kui ettevõtja pole registrisse kantud ega pole järelikult saanud veel registrikoodi, on vaja tunnust, mille alusel teda tema registrieelsetes toimingutes tuvastada.
Asutamisel oleva osaühingu asutamisnumbri või registrikoodi äranäitamisel osakapitali sissemakse tegemisel ja riigilõivu tasumisel saab infosüsteem kontrollida, kas ettevõtja on riigilõivu ja osakapitali sissemakse enne kandeavalduse esitamist tasunud.

11. Kiirmenetluse puhul tuleb osakapitali sissemakse tasuda kohtu deposiitkontole

Hiljemalt ühe aasta jooksul pärast äriühingu registrisse kandmist peab ühing taotlema sissemakse kandmist kohtu deposiitarvelt äriühingu Eesti krediidiasutuses avatud pangaarvele. Vastasel juhul läheb sissemakse riigi tuludesse.
Kui osaühing jääb registrisse kandmata põhjusel, et kandeavaldus jäetakse rahuldamata, avaldus võetakse pärast esitamist tagasi või asutajad mõtlevad enne avalduse esitamist ümber, esitatakse sissemakse tagasisaamiseks kohtu deposiitarvelt vastav taotlus. Sissemaksed tagastatakse kohtumääruse alusel vastavalt sellele, millistele asutajatele millises ulatuses käsutusõigus antakse ja kes on millises ulatuses sissemakseid teinud.

12. Kiirmenetluse puhul jäetakse registrikannetest välja juhatuse liikmete jt elukoha andmed

Registrikaardile kantakse edaspidi vaid isiku nimi ja Eesti isikukood (või sünniaeg).
See vähendab kiir- ja tavamenetluses ülekontrollitavate andmete hulka. Kiirmenetluses on ülejäänud isikuandmeid võimalik esitamisel (digitaalallkirjastamisel) automaatselt autentida sertifitseerimisteenuse osutaja kaudu, kuid see ei hõlma elukohaandmeid. Justiitsministeeriumi hinnangul on praegune elukoha andmete regulatsioon väheinformatiivne – elukohana märgitakse vaid omavalitsusüksus.

13. Kiirmenetluses ei kanta enam tegevusala äriregistrisse (registrikaardile) ega nõuta selle äranäitamist põhikirjas, asutamis- ja ühingulepingus

Justiitsministeeriumi hinnangul on sageli tegevusala kanded informatiivsena eksitavad. Asutamisel fikseeritakse tegevusalad ”seinast-seina” põhimõttel ning jäetakse hiljem, kui hakkab reaalne majandustegevus muutmata.
Tegevusala hakkab kiirmenetluse rakendamisel olema informatiivse andmeliigina – analoogiliselt majandusaasta aruande, ettevõtja sidevahendite ning nõukogu liikmete ja audiitorite nimekirjaga. Registrisse kandmisel esitab ettevõtja kavandatud põhitegevusala kohta lihtkirjaliku teate.
Äriühingud, kes esitavad äriregistri pidajale oma majandusaasta aruande, näitavad lõppenud aruandeaasta ja uude aruandeaastasse kavandatud tegevusalad aruandes ega teata registripidajale eraldi nende muutmumisest.
Registripidaja kogub andmeid tegevusalade ja nende muudatuste kohta igal aastal majandusaasta aruande esitamisel. Ettevõtjad, kes ei esita äriregistrit pidavale kohtule aastaaruandeid (füüsilisest isikust ettevõtjad, täis- ja usaldusühingud), informeerivad registripidajat tegevusala muutumisest teate vormis (teade on lihtkirjalikus või digitaalses vormis). Kuna nende puhul on eelduslikult tegemist väikeettevõtjatega, siis muutuvad nende tegevusalad kesk- ja suurettevõtetega võrreldes väga harva ja puudub vajadus nende andmestiku perioodilise uuendamise järele. Vajadusel võib registrit pidav kohus teha järelepärimisi.

Tegevusalast teatamisel (nii teate vormis kui majandusaasta aruandes) kasutatakse Eesti majanduse tegevusalade ametlikku klassifikaatorit vastavalt justiitsministri kehtestatud täpsusega. Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK) on rahvusvaheliselt ühtlustatud klassifikaator, et muuta majandusstatistika võrreldavaks ning sellealased andmekogud kergesti tõlgitavateks. Lisaks välistab klassifikaatorite kasutamise kohustuslikkus juhtumid, kus ettevõtjad teatavad oma tegevusaladest liiga üldsõnaliselt ning pikendavad sellega tahtmatult registrimenetlust.

14. Kiirmenetlusega kaotatakse võimalus kasutada kaubamärki sellise ettevõtte ärinimes, mis tegutseb tegevusaladel, mille suhtes kaubamärk kaitstud ei ole

Kui kaubamärk on kaitstud kasvõi ühes teenuseklassis, ei tohi sellist Eestis kaubamärgina kaitstavat sõnalist, tähelist või numbrilist tähist või nende kombinatsiooni kasutada muidu, kui ainult kaubamärgi omaniku nõusolekul.

15. Kiirmenetlusega luuakse alus välismaa ärikeeldude tunnustamisele, andes vastava volituse justiitsministrile

Ärikeeldude tunnustamine siseriikliku aktiga on otstarbekam kui riikidevahelise lepinguga. Asjaolud, kuidas ühe riigi ärikeeldude andmestik on teisele riigi ametiasutustele ja avalikkusele kättesaadav, võivad kiiresti muutuda. Samuti võib oluliselt muutuda seadusandlus ja muud asjaolud nendes riikides, kelle ärikeelde tunnustatakse. Välisleping ei võimaldaks ühepoolselt tunnustamisest loobuda, seadusega antud tunnustuse muutmine võib jääda liiga aeglaseks.