Teabekeskus / Artiklid / Notar /

Notarite tegevusega seotud seadusemuudatustest 2009. aastal

Alates 8. juunist 2009 jõustusid notariaadiseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduses sätestatud muudatused. Mis siis tegelikult notarite tegevuses muutus?

Ametitoimingud ja ametiteenused

Peamiseks muudatuseks on notari ametitegevuse jagunemine kohustuslikeks ametitoiminguteks ja vabatahtlikeks ametiteenusteks. Ametitoiminguid, nagu näiteks kinnisvaratehingute tõestamine, on notar kohustatud kliendi soovil tegema ning keelduda saab ta sellest vaid seaduses ettenähtud juhtudel.

Ametiteenuste pakkumine on vabatahtlik, kuid kui notar juba teenuse pakkumisega on nõustunud, ei saa ta ilma seaduses toodud aluseta selle osutamisest keelduda. Info selle kohta, millised ametiteenuseid üks või teine notar pakub, hakkab olema kättesaadav Notarite Koja kodulehelt.

Ametiteenuste puhul ei ole notari tasu ettenähtud seadusega, vaid selles osas lepivad notar ja klient kokku enne teenuse osutamist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Ametitoimingute puhul tuleneb notari tasu seadusest.

Lisaks senistele ametitoimingutele hakkab notarite pädevusse kuuluma näiteks apostille´de väljastamine, mida hakatakse tegema alates 1. jaanuarist 2010. Samuti lisandub alates 1. juulist 2010 notarite pädevusse abielude sõlmimise ja lahutamise kinnitamine ning abielukande ja abielulahutuse kande koostamine.

Notari ametitoimingud on:
1) tõestamistoiming tõestamisseaduse alusel;
2) pärimismenetluse läbiviimine pärimisseaduse ja tõestamisseaduse alusel;
3) volikirja kehtetuks kuulutamine tõestamisseaduse alusel;
4) tunnistuse (apostille) väljaandmine välisriigi avaliku dokumendi legaliseerimise nõude tühistamise konventsiooniga ühinemise seaduse alusel (alates 1. jaanuarist 2010);
5) lepitajast advokaadi või teise notari vahendusel sõlmitud kokkuleppe täidetavaks tunnistamine lepitusmenetlust reguleeriva seaduse alusel (peale lepitusseaduse jõustumist);
6) juriidilise isiku taotlusel tema majandusaasta aruande edastamine registrit pidavale kohtule;
7) abielu sõlmimise ja lahutamise kinnitamine ning abielukande ja abielulahutuse kande koostamine perekonnaseaduse ja perekonnaseisutoimingute seaduse alusel (alates 1. juulist 2010);
8) (EÜ) nõukogu määruse nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades alusel tunnistuse väljaandmine Eestis täitmisele kuuluva notariaaldokumendi koostamise kohta;
9) raha, väärtpaberite ning dokumentide hoiule võtmine.

Notari poolt osutatavateks ametiteenusteks on:
1) õigusnõustamine väljaspool tõestamistoimingut;
2) maksundus- ning välismaa õiguse alane nõustamine väljaspool tõestamistoimingut või selle raames;
3) tegutsemine vahekohtunikuna tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel;
4) enampakkumise, hääletamise, loosimise ja liisuheitmise läbiviimine ning tulemuste tõestamine tõestamisseaduse alusel;
5) vannutamine ja vande all antava tunnistuse tõestamine tõestamisseaduse alusel;
6) väljaspool ametitoimingut avalduse ja teate edastamine ning tõendi väljaandmine sellise edastamise toimumise või võimatuse kohta tõestamisseaduse alusel;
7) raha, välja arvatud sularaha, väärtpaberite, dokumentide ja muude esemete hoiule võtmine, kui see ei ole ametitoiming ega sellega kaasnev ametikohustus;
8) dokumendi tõlke õigsuse kinnitamine.


Algärakirju enam ei väljastata

Tõestamisseaduse olulisem muudatus puudutab notariaalaktist tehtavaid algärakirju, mida alates 8. juunist enam ei väljastata. Notariaalakt koostatakse ühes originaaleksemplaris, mis jääb notaribüroosse ning tehingus osalejad saavad notariaalaktist soovi korral notari kinnitatud ärakirja. Endiselt säilib võimalus taotleda originaali väljastamist juhul, kui dokumenti on vaja kasutada välismaal.

Erandiks siinkohal on volikirjad. Kuivõrd volikirjade puhul ei saa ärakiri asendada originaali, koostatakse volikirjast, erinevalt teistest notariaalaktidest, kaks originaaleksemplari, millest üks jääb notari kätte hoiule ning teine väljastatakse volitajale.

Kui volitaja või volitatu volikirja originaali kaotab, on tal küll võimalik saada notarilt kinnitatud ärakiri volikirjast, kuid uut originaali samast volikirjast enam teistkordselt ei väljastata. Juhul kui volikirja ärakirjaga ei ole võimalik soovitud toimingut teha, tuleb volitajal vormistada uus volikiri.


Muudatused notari tasude osas

Alates 8. juunist muutuvad ka kindla tasumääraga notari tasud. Keskmiselt suurenevad tasud kuni mõnesaja krooni ulatuses.

Endiselt madala tasumääraga – 50 krooni – on pensioni, elatusraha, elatise või toetuse vastuvõtmiseks või teise isiku arvele kandmiseks väljastatava volikirja tõestamise tasu.

Uueks testamendi tõestamise tasuks on 510 krooni senise 200 krooni asemel. Füüsilise isiku poolt väljastatava volikirja tõestamise uueks tasuks on 400 krooni, juriidilisest isikust volitaja puhul 700 krooni.

Muutunud on ka pärimismenetlusega seotud notari tasud. Pärimismenetluse algatamise avalduse tõestamise tasu on 1000 krooni, pärandi vastuvõtmise avalduse tõestamise tasu 1020 krooni. Pärijate väljaselgitamise ja pärimistunnistuse väljastamise puhul on notari tasu 1600 krooni.

Notariaalselt kinnitatava, näiteks äriregistrile saadetava avalduse projekti koostamine tasu on 285 krooni.

Seaduses toodud notari tasude juures tuleb endiselt silmas pidada, et neile lisandub käibemaks.