Teabekeskus / Artiklid / Küsimused pärimisõigusest /

Kuidas pärida?

30. detsember 2008

Alates 1. jaanuarist 2009 kehtib Eestis uus pärimisseadus ning seni kehtinud aktiivne pärandi vastuvõtusüsteem asendub loobumissüsteemiga.

Seadusjärgne pärimine

Pärida on võimalik seaduse järgi, testamendi järgi või pärimislepingu alusel. Seaduse järgi päritakse siis, kui pärandaja ei ole järele jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut. Kui pärandaja testament või pärimisleping ei käi kogu pärandvara kohta, siis päritakse ülejäänud osa pärandist seaduse järgi. Seadusjärgseteks pärijateks on pärandaja abikaasa ja sugulased. Esimeses järjekorras pärivad pärandaja lapsed võrdsetes osades. Kui pärandajal alanejaid sugulasi pole, tulevad pärima pärandaja vanemad ja nende alanejad sugulased (pärandaja vennad-õed). Kolmanda järjekorra pärijateks on pärandaja vanavanemad ja nende alanejad.

Üleelanud abikaasa pärib seadusjärgse pärimise korral koos pärandaja sugulastega. ja tema pärandiosa sõltub sellest, millise järjekorra pärijate kõrval ta pärib. Mida kaugemad on sugulased, seda suurem on abikaasa osa. Kui teisi pärijaid ei ole, on seadusjärgne pärija pärandi avanemise koha ehk pärandaja viimase elukoha järgne kohalik omavalitsusüksus. Kui pärand on avanenud välismaal ja teisi pärijaid pole, on seadusjärgne pärija riik.


Testamendijärgne pärimine

Pärijate ringi ja pärandiosade suuruse muutmiseks ning pärandvara kohta muude korralduste tegemiseks võib pärandaja teha ka testamendi.

Testamendijärgne pärija on isik, kellele testaator on testamendiga pärandanud kogu oma vara või mõttelise osa (murdosa) sellest. Kui testamendis on pärijate pärandiosad määramata, loetakse nende pärandiosad võrdseks. Kui testaator ei ole testamendis isikule määranud kogu oma vara või selle mõttelist osa, vaid teatud varalise hüve, loetakse see annakuks ja hüve saaja annakusaajaks.

Testaator võib nimetada pärija asemele ühe või mitu asepärijat juhuks, kui pärijaks nimetatud isik sureb enne pärandi avanemist, loobub pärandist või on pärimiskõlbmatu. Asepärijaid nimetades võib testaator määrata, millises järjekorras asepärijad pärijaks saavad.

Abikaasade vastastikune testament on abikaasade ühine testament, milles abikaasad nimetavad teineteise vastastikku oma pärijaks, kuid abikaasad võivad abikaasade vastastikuses testamendis määrata ka, kellele läheb üleelanud abikaasa pärand üle tema surma korral.

Testamendi ja pärimislepingu puhul tuleb arvestada sundosa pärimisega, kuna juhul kui pärandaja on testamendi või pärimislepinguga jätnud seaduse järgi pärima õigustatud alaneja sugulase, oma vanemad või abikaasa, kelle suhtes pärandajal oli surma hetkel perekonnaseadusest tulenev kehtiv ülalpidamiskohustus, pärandist ilma või on nende pärandiosi vähendanud võrreldes sellega, mille nad oleksid saanud seadusjärgse pärimise korral, on neil õigus nõuda pärijatelt sundosa.

Sundosa on pool pärandiosa väärtusest, mille pärija oleks seadusjärgse pärimise korral saanud, kui pärandi oleksid vastu võtnud kõik seadusjärgsed pärijad. Sundosa saajal on võlaõiguslik nõue pärijate vastu, mis seisneb selles, et sundosa saama õigustatud isik võib nõuda pärandvara väärtusest lähtuvalt sundosa suuruse rahasumma maksmist.


Pärimisprotsess

Pärandi avanemisel, st pärandaja surma korral läheb pärand üle pärijatele, kellel on õigus sellest loobuda. Kui pärija kolme kuu jooksul pärast pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest teadasaamist pärandist ei loobu, loetakse ta pärandi vastu võtnuks. Kui isik on pärandi vastu võtnud või pärandist loobunud, ei saa ta oma otsust enam muuta.

Pärimise vormistamiseks teeb pärija notari juures avalduse.
Pärimismenetluse algatamise õigus on pärijal, pärija võlausaldajatel ning teistel pärandvara suhtes õigusi omavatel isikutel.

Pärandvara moodustavad kõik pärandaja õigused ja kohustused, mis lähevad pärijale üle pärandi avanemise hetkest.

Pärimisavalduse tõestamiseks tuleb pärimismenetlust läbiviivale notarile üldjuhul esitada järgmised dokumendid:

- pärandaja surmatunnistus;

- pärija isikut tõendav dokument (pass või ID-kaart);

- sugulust, abielu jms tõendavad dokumendid (seadusjärgsel või sundosa pärimisel);

- testament (kui see pärijal olemas);

- muud dokumendid, mis on vajalikud pärimisõiguse tõendamiseks;

- andmed pärandajale kuulunud vara ja teiste võimalike pärijate kohta.

Täpsemat informatsiooni pärimismenetluses vajaminevate dokumentide kohta saab konkreetset pärimismenetlust läbiviivalt notarilt.

Tähelepanu tuleks pöörata sellele, et kuigi pärand läheb pärijale üle automaatselt, on pärimisõiguse tõendamiseks vajalik pärimistunnistus. Pärimistunnistuse väljastab notar pärast seda, kui ta on kindlaks teinud kogu pärijate ringi ning pärijate pärimisõigus ja selle ulatus on piisavalt tõendatud.

Pärimismenetlus lõpeb pärimistunnistuse väljastamisega notari poolt.


Mis on pärandvara ühisus?

Uue pärimisseadusega tuli pärimisõigusesse uus mõiste - pärandvara ühisus. Juhul kui on mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt ning moodustub pärandvara ühisus. Ükski kaaspärijatest ei saa osa konkreetsetest pärandvara hulka kuuluvatest esemetest ja õigustest, vaid osa pärandvara hulka kuuluvate õiguste ja kohustuste kogumist.

Pärandvaraga saavad pärijad tehinguid teha üksnes ühiselt.
Iga kaaspärija võib iseseisvalt käsutada (müüa, kinkida, pantida vms) ainult temale kuuluvat mõttelist osa pärandvara ühisusest, st tema osa kogu pärandvara ühisusse kuuluvast varast.

Tehing, millega kaaspärija kohustub omandama või võõrandama osa pärandvara ühisusest või käsutab sellest temale kuuluvat osa, peab olema notariaalselt tõestatud.

Kuidas pärandvara ühisust lõpetada?

Juhul kui pärijad soovivad pärandvara ühisuse lõpetada ning pärandi hulka kuuluva vara omavahel jagada, tuleb neil sõlmida pärandvara jagamise leping.

Pärandvara jagamist võib nõuda iga kaaspärija tingimusel, et on teada kõik pärijad. Pärandvara jagamisel määratakse kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale. Kui pärandvara hulka kuulub näiteks kinnisasi, hooneühistu liikmesus või osaühingu osa, peab pärandvara jagamise leping olema notariaalselt tõestatud.


Millised on pärimisega seotud kulutused?

Pärimise vormistamise puhul tuleb arvestada notari tasu ja riigilõivu tasumisega. Pärimisega seotud notari tasud on notari tasu seaduse järgi järgmised:

* pärimismenetluse algatamise avalduse tõestamine – 1000 krooni;

* pärandi vastuvõtmise avalduse tõestamine - 1020 krooni;

* pärandist loobumise avalduse tõestamine - 100 krooni;

* pärijate väljaselgitamine ja pärimistunnistuse väljastamine – 1600 krooni;

* pärimisseaduses sätestatud üleskutsemenetluse läbiviimine – 400 krooni;

* testamenditäitja ülesande vastuvõtmise või ülesandest loobumise avalduse tõestamine – 200 krooni;

* testamenditäitja tunnistuse väljastamine – 200 krooni;

* pärija õiguste ja kohustuste kohta täiendavate järelepärimiste tegemiseks avalduse tõestamine – 200 krooni;

* sundosa saaja tunnistuse väljastamine, kui sellel ei märgita sundosa summat – 200 krooni.

Seega on nö lihtsa pärimismenetluse tasud oleks järgmised: Menetluse algatamine 1000 kr. Kui mõni pärija või tema elukoht on teadmata, lisandub üleskutsemenetluse tasu 400 kr. Pärijate väljaselgitamine ja pärimistunnistuse väljastamine – 1600 kr. Mitme pärija korral järgneb pärandvara jagamise kokkulepe, mille tehinguväärtuseks on pärandvara väärtus.

Seaduses toodud notari tasudele lisandub käibemaks.

Notari tasu seadusega on ette nähtud ka tasu tehniliste teenuste osutamise eest ja kulude hüvitamine, mis tähendab, et arvestama peab ka notariaaltoimingu tegemisega seotud põhjendatud kuludega (näiteks postikulud).