Teabekeskus / Artiklid / Küsimused pärimisõigusest /

Kuidas teha testamenti?

6. veebruar 2009

Testament on viimse tahte avaldus, millega inimene teeb oma surma puhuks korraldusi. Testamenti on mõtet koostada juhul, kui soovitakse muuta seadusega ettenähtud pärijate ringi, teha korraldusi pärandiosade suuruse muutmiseks või teha pärandvara kohta muid korraldusi.

Seadusjärgse pärimise korral päriksid esimeses järjekorras pärandaja lapsed või lapselapsed, teises järjekorras pärandaja vanemad või nende lapsed või lapselapsed ning kolmandas järjekorras pärandaja vanavanemad. Testamendiga võib pärandaja ise määrata, kes on tema pärijateks ja milline on pärijale pärandvarast jääva osa suurus. Kui pärandaja tahab jätta mõnele isikule teatud varalise hüve (õiguse), mitte kogu oma vara või mõttelist osa sellest, siis testamendiga on ka see võimalik.

Testamendijärgne pärija on isik, kellele on testamendiga pärandatud kogu vara või mõtteline osa sellest. Kui testament on koostatud ainult osa pärandi kohta, päritakse ülejäänud osa seaduse järgi.

Pärandajal on õigus testament igal ajal tühistada kas uue testamendi või pärimislepinguga.

Kuni pärandaja on elus, ei anna testament pärandvara osas pärijale õigusi ega too pärandajale kaasa kohustusi.

Asjakohast teavet surma puhuks tehtavate korralduste tegemisest testamendi või pärimislepinguga ning nende korralduste tühistamisest saab igast notaribüroost.


Testamentide liigid

Pärimisseaduse kohaselt võib testament olla vormistatud kas
• notariaalse või
• koduse testamendina.

Notariaalne testament on:
• notari poolt tõestatud või
• notari hoiule antud testament,
samuti
• abikaasade vastastikune testament.


Notariaalselt tõestatud testament

Kui otsustatakse teha testament, on soovitav lasta see notariaalselt tõestada. Testamendi tõestamisel selgitab notar välja testamendi tegija tahte ja vormistab selle arusaadavalt; samuti oskab notar aidata õiguslike probleemide lahendamisel. Testamendi vormistamiseks piisab, kui võtta notari juurde kaasa enda pass ning pärijate andmed (nimi, sünniaeg või isikukood). Kui ei soovita pärandada kogu vara, vaid üksnes kindlat osa sellest, on vajalikud andmed selle vara kohta, nagu näiteks pangaarve number, kinnistu või korteri asukoht jms.


Notari hoiule antud testament

Testamendi võib ka anda notari hoiule. Sel juhul annab testaator isiklikult oma viimse tahte avalduse notarile üle kinnises ümbrikus ja kinnitab, et tegemist on tema testamendiga. Nii tehakse tavaliselt siis, kui pärandaja tahab, et testamendi sisu ei teaks keegi peale tema enda. Testaator võib hoiule antud testamendi igal ajal tagasi võtta.


Abikaasade vastastikune testament

Abikaasade vastastikune testament tuleb notariaalselt tõestada ja see on kahe isiku viimse tahte ühine avaldus, milles nad nimetavad teineteise vastastikku oma pärijaks. Abikaasad võivad ka määrata, kellele läheb üle kauem elanud abikaasa pärand tema surma korral. Kauem elanud abikaasal ei ole õigust vastastikuse testamendi korraldusi muuta.


Testamentide registreerimine

Notar saadab testamendi tegemise kohta teate Pärimisregistrisse, kuid testamendi sisu enne testaatori surma ei avaldata kellelegi. Pärimisasja menetlev notar saab hiljem Pärimisregistrist teada, kas pärandaja oli teinud notariaalse testamendi või mitte.


Kodune testament on:
• tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud või
• omakäeliselt kirjutatud testament.

Kodus tehtud testamendile võib testaator koos vähemalt kahe tunnistajaga alla kirjutada või panna testamendi sisu kirja oma käega. Koduse testamendi tegemisel tuleb kindlasti sellele märkida testamendi tegemise kuupäev ning silmas pidada, et selline testament kehtib testaatori eluajal 6 kuud. Koduse testamendi tegemist võib soovitada siis, kui notari poole pole mingil põhjusel võimalik pöörduda.

Juhul, kui soovitakse omakäeliselt valmis kirjutatud testamendile anda notariaalses vormis testamendiga võrdset jõudu, võib esitada selle notarile tõestamiseks, või anda see notari juurde hoiule. Omakäelise testamendi notarile tõestamiseks esitamise võimalus on soovitav eelkõige siis, kui testaator ei valda eesti keelt, kuid notari poolt koostatud testamendi tõlkimiseks võimalused puuduvad.

Nii testamendi- kui seadusjärgse pärimise puhul on pärimismenetlus pärijate jaoks põhimõtteliselt sarnane. Pärimise vormistamiseks tuleb pöörduda notari poole.