Notarite Koja juht: kaugtõestamine on osutunud tõeliseks edulooks
Notarite Koja esimene tehisaru elementidega lahendus – toimingute kaugtõestamine – on osutunud tõeliseks edulooks, mis näitab kasvu ka praegu, ütles koja esimees Merle Saar-Johanson Tallinnas toimunud Notarite Koja aastakoosolekul.
„Lõppenud aastal tehti kaugtõestamistega ligi 17% notari ametitoimingutest, kõigist tõestamistest aga moodustasid kaugtõestamised ligi kolmandiku ja nende osakaalu kasv jätkub ka praeguse majanduskriisi ajal,“ märkis Saar-Johanson. Kaugtõestamine kujutab endast tehingu tõestamist videosilla vahendusel ehk lepingu üks või ka kõik osapooled koos notariga võtavad tõestamistoimingust osa virtuaalselt.
Tehisintellekti järgmise rakenduskohana näeb notariaadi tehisintellekti töörühm notari abistamist rahapesu tõkestamisel ja rahvusvaheliste sanktsioonide kohaldamisel. „Kindlasti tahame leida ja välja arendada lahendusi, mis aitavad klientide elu turvalisemaks, lihtsamaks ja õigust arusaadavamaks muuta,“ lisas Notarite Koja juht.
Notarite Koda on läbi aastate arendanud lisaks E-notarile teisi, avalikult kasutatavaid registreid nagu abieluvararegister, pärimisregister, apostilliregister, mis teevad õigussuhted nähtavaks ja hõlbustavad inimeste asjaajamist. Koja tehnoloogilisele arengu piduriks on aga paraku saamas rahapuudus. „Selle aasta eelarvest on näha, et rohkem kui pool meie liikmemaksudest on kulumas IT-le,“ nentis Saar-Johanson. „Kuna me ei suuda enam pidada sammu iga-aastase hinnatõusuga, siis oleme võtnud eesmärgiks jõuda sel aastal IT-kulude rahastusmudeli kaasajastamiseni,“ lisas ta.
Üks olulisimaid Notarite Koja tänavusi prioriteete on volikirjade registri rakendamine. „Antud register aitaks õiguskäivet oluliselt turvalisemaks muuta ja oleme investeerinud selle arendustesse arvestataval hulgal nii raha kui ka energiat,“ märkis koja juht. Volikirjade registris saaks Saar-Johansoni sõnul kajastada infot kõikide notariaalselt tõestatud volikirjade, samuti nende kehtetuks kuulutamise kohta. „Vajame siis seadusandja tuge, õigusliku aluse olemasolul saaks volikirjade registri liidestada teiste riikide sarnaste registritega, mis võimaldaks volikirjade piiriülest infovahetust.“
Notarite kulud kasvavad
Läinud aastal tegid notarid kokku ligi 280 000 ametitoimingut, mida on 11% vähem kui aasta tagasi. Suurem langus on aga toimunud kinnisvaratehingute tõestamises – kui aastal 2022 tõestasid notarid 80 153 tehingut, siis eelmisel aastal 66 551 tehingut. See tähendab 17-protsendilist langust ja olulist negatiivset mõju notaribüroode käibele, mis langes aastases võrdluses 12 protsenti. Samal ajal ulatus eelmise aasta inflatsioon üle üheksa protsendi ja keskmise kuupalga tõus enam kui 11 protsenti.
„Notarite jaoks tähendab see, et büroo pidamise kulud kasvavad ja raha väärtus langeb koos käibe langusega. Seetõttu oleme jõudnud punkti, kus me peame muretsema ametipidamise jätkusuutlikkuse pärast, eriti väljapool Tallinna ja Tartut,“ nentis Notarite Koja juht. „Isegi kui majandus ja inimeste ostujõud hakkavad tuleval aastal taas kasvama, on büroo pidamise kulud suurenenud ning seadusega kehtestatud notaritasud, sealhulgas tehinguväärtusega seotud tasud, reaalväärtuses vähenenud, mistõttu on tarvis tõsiselt mõelda notariaadi kestliku finantseerimise tagamisele.“
