Dokumendisuhtlus välisriikidega Printvaate genereeritud: 21.10.19 / 00:11

VÄLISRIIKIDES VÄLJAANTUD DOKUMENTIDE ESITAMISEST EESTIS

Majanduse ja tsiviilkäive aktiivne areng, liitumine Euroopa Liiduga on ühe kaasnähtusena lisanud Eesti õiguskäibesse palju erinevates riikides välja antud dokumente. Järjest enam elab ja töötab Eesti inimesi välismaal, mistõttu liigub järjest rohkem dokumente ka vastupidises suunas.

Kui ühe riigi asutuste poolt väljaantud dokumente kasutatakse teises riigis, on vaja tõendada nende ehtsust. Selleks tuleb dokument kas legaliseerida või apostilliga kinnitada.

Legaliseerimise puhul esitatakse dokument oma riigi pädevale ametiasutusele (Eestis Välisministeeriumile), kes kontrollib dokumendi õigsust ja edastab selle siis teise riigi pädevale ametiasutusele (välisesindusele). Legaliseerimismärked dokumendi ehtsuse kinnitamiseks tehakse mõlema riigi poolt.

Dokumendi apostilliga kinnitamise puhul nähakse ette kindlate andmetega blankett (apostill), millega kinnitatakse dokumendi ehtsust. Kui dokument on apostilliga kinnitatud, siis tunnustatakse selle ehtsust kõigis teistes konventsiooniosalistes riikides ilma muude lisaformaalsusteta.

KAS DOKUMENT TULEB APOSTILLIDA VÕI LEGALISEERIDA?

Kas dokument tuleb apostilliga kinnitada või legaliseerida sõltub sellest, millises välisriigis seda kasutada tahetakse.

On kolm võimalust:
1) Dokument kinnitatakse apostilliga – kui kasutatakse konventsiooniosalises riigis, mis on ühinenud 1961. a välisriigi avaliku dokumendi legaliseerimise nõude tühistamise konventsiooniga (apostillikonventsioon). Alljärgneval veebilehel toodud riikide nimekirja põhjal on võimalik kontrollida, kas riik on liitunud apostillikonventsiooniga:
http://www.hcch.net/index_en.php?act=conventions.authorities&cid=41

2) Dokument legaliseeritakse – kui kasutatakse riigis, mis ei ole ühinenud apostillikonventsiooniga ja kellega Eestil ei ole sõlmitud õigusabilepingut;
3) Dokumenti ei kinnitata apostilliga ega legaliseerita – kui kasutakse riigis, kellega Eesti on sõlminud õigusabilepingu (Leedu, Läti, Poola, Ukraina, Venemaa).

Eesti suhtes jõustus apostillikonventsioon 30. septembril 2001. Enne seda väljaantud dokumentide puhul tuleb arvestada, et legaliseerimine käib kahe riigi asutuste kaudu. Kui välisriigis on dokumendile legaliseerimismärge tehtud enne 30. septembrit 2001, siis Eestisse esitamisel viib Välisministeerium legaliseerimise lõpule ka siis, kui dokument on välja antud konventsiooniosalises riigis. Samuti saab konventsiooniosalisse riiki anda legaliseerimiseks dokumente, millele Eestis on enne 30. septembrit 2001 legaliseerimismärge tehtud. Eesti asutusele võib esitada dokumendi, mis on välisriigis apostilliga kinnitatud enne 30. septembrit 2001, mil Eesti konventsiooniga ühines.

Kindlasti tuleb arvestada, et legaliseerimisele või apostilleerimisele kuuluvad üksnes avalikud ehk ametlikud dokumendid. Avalik ehk ametlik dokument on ametiasutuse või ametiisiku (sh notar, kohtutäitur, vandetõlk) väljaantud dokument. Kõik muud dokumendid on eradokumendid. Eradokumente ei legaliseerita ega apostilleerita. Siiski on võimalik eradokumendi ja avaliku dokumendi põimumine – kui näiteks eradokumendile teeb notar märke ärakirja või allkirja õigsuse või vandetõlk tõlke õigsuse kinnituseks. Niisuguseid kinnitusmärkeid saab apostilleerida ja legaliseerida.


KELLE POOLE TULEB APOSTILLI SAAMISEKS PÖÖRDUDA?

Kõiki avalikke dokumente apostillivad Eestis notarid.

Huvilistel palume tutvuda apostillimise teemalise materjaliga veebilehel https://www.notar.ee/19886


Notarite Koda
Aadress: Tatari 25
10116 Tallinn

Tel: +372 617 7900
Faks:+372 617 7901
E-post: koda@notar.ee