Uus pärimisseadus tõi kaasa mitmeid olulisi muudatusi Printvaate genereeritud: 19.11.19 / 19:33

1. jaanuaril 2009 jõustus Riigikogu poolt 17. jaanuaril 2008 vastuvõetud pärimisseadus. Kui varem kehtis aktiivne pärandi vastuvõtmise süsteem ning pärija pidi pärimiseks pärandi vastu võtma, siis uue seaduse järgi läheb pärand pärijale üle ning kui pärija kolme kuu jooksul pärast pärandaja surmast teadasaamist pärandist ei loobu, loetakse ta pärandi vastu võtnuks. Lisaks Eestis aastaid kehtinud aktiivse pärandi vastuvõtu süsteemi asendamisele loobumissüsteemiga sisaldab uus pärimisseadus mitmeid teisi olulisi muudatusi.

Uue pärimisseaduse jõustumine toob kaasa olulisi muudatusi notarite töös, kes on ka uue seaduse kohaselt pärimismenetluse läbiviijateks. Enne uue seaduse jõustumist on notarid teinud uue seaduse rakendamiseks teinud palju ettevalmistööd ning läbinud arvukalt Notarite Koja korraldatud tunnustatud pärimisõiguse spetsialistide poolt läbiviidud uue seaduse rakendamiseks vajalikke koolitusi.

„Sisuliselt ei tähenda ka pärandi vastuvõtmise aktiivselt süsteemilt loobumissüsteemile üleminek, et pärijate ringi ja pärimisõiguse ulatuse kindlakstegemiseks ei oleks vajalik pärimismenetluse läbiviimine. Uue seaduse kohaselt saavad notari juures pärimismenetluse algatamise avaldust teha pärijad, pärandaja võlausaldajad või teised pärandvara suhtes õigusi omavad isikud,” selgitas Notarite Koja esimees Anne Saaber.

„Uut pärimisseadust rakendatakse täielikult nendes pärimisasjades, kus pärandaja on surnud peale 1. jaanuari 2009. Olukord on keerukam, kui pärandaja on surnud varem ning paralleelselt tuleb kohaldada surma ajal kehtinud ning uut pärimisseadust. Sellisel juhul viiakse sellest aastast uue seaduse järgi läbi pärimismenetlust ning koostatakse vastavaid notariaalseid dokumente, kuid varasemaid regulatsioone kohaldatakse näiteks pärima õigustatud isikute ringi määratlemiseks,” lisas Anne Saaber.

”Üheks suuremaks uue seadusega kaasnevaks muudatuseks, mis muudab oluliselt senikehtinud põhimõtteid ning kehtib ka kõigi selle aasta alguseks lõpuleviimata pärimismenetluste suhtes, on mitme pärija korral pärandvara ühisuse tekkimine. Sisuliselt tähendab pärandvara ühisus seda, et mitme pärija olemasolul ei lähe pärand (õigused ega kohustustused) üle pärijatele nende pärandiosadele vastavate kaasomandi osadena, vaid ühiselt. Kui pärandvara hulka kuulub näiteks pangahoius, ei saa iga pärija eraldi hoiustatud raha vastavalt enda pärandiosa suurusele välja võtta. Samas saab iga kaaspärija teha tehinguid talle kuuluva osaga pärandvara ühisusest - pärandvara hulka kuuluvate õiguste ja kohustuste kogumist. Lisaks võimalusele teha tehinguid osaga ühisusest on kaaspärijatel pärandvaraga tehingute tegemiseks kaks võimalust: teha seda kas ühiselt või sõlmida pärandvara jagamise leping, millega jagatakse pärandvara hulka kuuluvad esemed pärijate vahel,” märkis Anne Saaber.

Teistest põhimõttelisematest muudatusest võib Anne Saaberi sõnul välja tuua muudatused abikaasa pärimisõiguses, sundosa pärimisel ja pärandvara inventuuri tegemisel.
Kui varasema seaduse järgi pärimisel on üleelanud abikaasa kõrval õigus pärida esimese, teise ja kolmanda ringi pärijatel, siis uue seaduse alusel pärib pärandaja abikaasa kogu pärandi, kui on olemas vaid kolmanda ringi pärijad. Lisaks oma pärandiosale saab abikaasa nõuda ühiseks koduks olevale elamule isikliku kasutusõiguse seadmist, mis annab üleelanud abikaasale õiguse elamut või selle osa elamiseks kasutada.

Pärandaja surma ajast sõltuvalt muutub testamendijärgsel pärimisel sundosa saamise õigus. Kui varasema seaduse järgi on sundosa kindel osa pärandist, siis uue seaduse kohaselt on sundosa saajal õigus nõuda teistelt pärijatelt sundosa suurusele vastava rahasumma maksmist.

Teatavasti lähevad pärimisel pärijatele üle pärandaja õigused ja kohustused. Eriti viimasel ajal on sagenenud, et pärandajate võlad võivad olla tunduvalt suuremad kui päritava vara väärtus. Erinevalt varasemast seadusest, milles inventuuri tegijate ring ei olnud piiratud ning tavaliselt tegi inventuuri mõni pärijatest, saavad notarid sellest aastast inventuuri tegijateks määrata vaid kohtutäitureid.

Lisaks notaritele ja otseselt pärimismenetluses osalevatele inimestele puutuvad uue seaduse rakendamisega lähemalt kokku erinevad riiklikud registrid, pangad ja teised krediidiasutused.



Notarite Koda
Aadress: Tatari 25
10116 Tallinn

Tel: +372 617 7900
Faks:+372 617 7901
E-post: koda@notar.ee