Abielu sõlmimine Printvaate genereeritud: 21.08.19 / 05:40

Alates 01.07.2010 on võimalik abielu sõlmida ka notari juures. Kõik notarid sõlmivad abielusid oma büroos. Samuti on võimalik notariga kokku leppida abielu registreerimine väljaspool notaribüroo ruume abiellujate valitud kohas.

MILLISED DOKUMENDID ESITATAKSE ABIELLUMISEKS?

Abiellumiseks tuleb notarile esitada abiellumisavaldus (faili ikoon Abiellumisavaldus.pdf). Abiellumisavalduse esitamiseks peavad mõlemad abiellujad koos tulema selle notari büroosse, kelle juures nad abielu sõlmida soovivad. Avalduse plank täidetakse kohapeal. Kaasa on vaja võtta abiellujate isikut tõendavad dokumendid ja juhul kui kui abiellujate sünd ei ole registreeritud rahvastikuregistris, ka sünnitunnistused. Isik, kes on olnud varem abielus, peab esitama abielu lõppemist või kehtetuks tunnistamist tõendava dokumendi (nt abikaasa surmadokument, abielulahutuse dokument), kui abielu lõppemine ei ole registreeritud rahvastikuregistris.

Välisriigi dokument tuleb selle välja andnud maa vastavas asutuses kas legaliseerida (vt infot http://www.vm.ee/?q=et/node/4810) või kinnitada apostilliga (vt infot https://www.notar.ee/19886). Välisriigi dokument peab olema ka tõlgitud eesti keelde ja varustatud notari, vandetõlgi või konsulaarametniku kinnitusega tõlke õigsuse kohta.

Kui eelmine abielu on lahutatud välismaal, peab abielu lahutamist kajastav välisriigi dokument sisaldama abielu lahutajate isikuandmeid, lahutatud abielu sõlmimise kohta ja aega, lahutamise otsuse teinud asutuse andmeid, otsuse tegemise aega ja jõustumise kuupäeva. Välisriigi kohtult tuleb paluda väljavõtet, mis sisaldab kõiki eeltoodud andmeid.

Kui on tegemist Euroopa Liidu liikmesriigi kohtu abielulahutuse otsusega, mis on tehtud pärast 01.03.2005, peab sellele olema lisatud EL Nõukogu määruses 2201/2003EÜ sätestatud tõend (I Lisa, vt määrust http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=DD:19:06:32003R2201:ET:PDF). Tõendi lisamine tagab täieliku info abielu lahutamise kohta ja selle, et antud kohtuotsus on jõustunud ning seda apostilliga kinnitama ei pea.

EL liikmesriigi kohtu abielulahutuse otsus, mis on tehtud enne 01.03.2005, peab olema kinnitatud apostilliga.
Muu riigi kui EL liikmesriigi kohtu otsus peab olema kinnitatud apostilliga või legaliseeritud.

Leedus, Lätis, Poolas, Ukrainas ja Venemaal väljastatud dokumente eelnimetatud tõendi ja apostilliga ei kinnitata ega legaliseerita.


KUI KIIRESTI ON VÕIMALIK ABIELLUDA?

Abielu sõlmitakse mitte varem kui ühe kuu ja mitte hiljem kui kuue kuu möödumisel abiellujate poolt notarile avalduse esitamisest. Erandjuhtudel ja mõjuvatel põhjustel võib tähtaega lühendada või pikendada.

Kui palju maksab abielu sõlmimine notari juures?
Abielu sõlmimisega seotud notari tasu vastavalt notari tasu seadusele on 64 eurot. Tasu hõlmab abielu sõlmimise avalduse vastuvõtmist, seaduses ette nähtud nõustamist ning kande koostamist.

Kui notarile on esitatud avaldus abielu sõlmimiseks ning notar on avaldajaid nõustanud, kuid notarist sõltumatutel asjaoludel abielu sõlmimist ei järgne, on notari tasu 45 eurot.

Juhul kui abielu soovitakse sõlmida väljaspool notaribüroo ruume, lepitakse täiendav notari tasu kokku abiellujate ja notari vahel.

Notari tasudele lisandub käibemaks.


KUI VANALT ON VÕIMALIK ABIELLUDA?

Abiellumisealine on isik, kes on vähemalt 18-aastane.
Alates 01.07.2010 võib 15–18aastane alaealine abielluda kohtu loal (notarile tuleb esitada kohtumäärus alaealise abielluja teovõime laiendamise kohta).


ABIELU VÄLISMAALASE JA VÄLISRIIGI ELANIKUGA

Kui Eestis soovib abielu sõlmida välismaalane, peab ta tõendama, et tal on Eestis viibimiseks seaduslik alus (nt elamisluba, viisa). Seaduslikul alusel Eestis viibimist ei pea tõendama EL liikmesriigi kodanik.

Lisaks abiellumiseks esitatavatele muudele dokumentidele peab abielluja, kelle elukoht ei ole Eestis, esitama elukohajärgses riigis välja antud tõendi selle kohta, et tema elukohariigi õiguse järgi ei ole abielu sõlmimiseks takistusi (abieluvõimetõend). Tõend kaotab kehtivuse, kui abielu ei sõlmita tõendi väljastamisest arvates kuue kuu jooksul, kui tõendis ei ole märgitud lühemat kehtivusaega.
Nimetatud tõend tuleb kas legaliseerida või kinnitada apostilliga. Tõend peab olema tõlgitud eesti keelde ja varustatud vandetõlgi, notari või konsulaarametniku kinnitusega tõlke õigsuse kohta.

Leedus, Lätis, Poolas, Ukrainas ja Venemaal väljastatud dokumente apostilliga ei kinnitata ega legaliseerita.


PEREKONNANIMI PÄRAST ABIELU

Abielludes võivad abikaasad:
• säilitada senise perekonnanime;
• valida uue perekonnanime, mis võib
1) olla abikaasaga ühine perekonnanimi, milleks on ühe abikaasa abielu eel viimati kantud perekonnanimi;
2) koosneda abielu eel viimati kantud perekonnanimest ja sellele järgnevast abikaasa perekonnanimest. Selliselt valitud perekonnanimi ei või koosneda enam kui kahest sidekriipsuga seotud nimest (nt Tamm-Kask) ning seda võib kanda vaid üks abikaasadest.


ABIELU SÕLMIMIST TÕENDAV DOKUMENT

Pärast abielu sõlmimist väljastab notar abiellujate soovil abielu sõlmimist tõendava kinnitatud väljavõtte rahvastikuregistri andmetest (abielutõend). Nimetatud tõend väljastatakse soovi korral mõlemale abikaasale ja selle esmane väljastamine 14 päeva jooksul arvates abielu sõlmimisest on tasuta. Pärast 14 päeva möödumist abielu sõlmimisest väljastab abielutõendi ja vajadusel korduva abielutõendi kohalik omavalitsus ning selle eest tuleb tasuda riigilõivu vastavalt riigilõivuseadusele.




Notarite Koda
Aadress: Tatari 25
10116 Tallinn

Tel: +372 617 7900
Faks:+372 617 7901
E-post: koda@notar.ee