Ülalpidamiskohustused perekonnas Printvaate genereeritud: 15.10.19 / 14:52

1. juulil 2010 jõustunud perekonnaseadusega sätestati senisest selgemalt ülalpidamiskohustused perekonnas.

Seadus sätestab ülalpidamist andma kohustatud isikute (ehk ülalpidamiskohustuslaste) ja ülalpidamist saama õigustatud isikute loetelu, järjestuse ja ülalpidamise ning elatise maksmise muud üldpõhimõtted.

ÜLALPIDAMISKOHUSTUSED JA ÕIGUSTATUD ISIKUD

1) Abikaasa

Kohustus pidada ülal abikaasat on üks abielu üldistest õiguslikest tagajärgedest – abikaasad on vastastikku kohustatud oma tööga ja varaga perekonda ülal pidama. See hõlmab tegevust ühise majapidamise kulude katteks ning kummagi abikaasa ja nende laste tavapäraste ning erivajaduste rahuldamiseks.

Isegi kui abikaasad elavad lahus, peab kumbki abikaasa andma teise abikaasa tavapäraste vajaduste rahuldamiseks ülalpidamist korrapäraselt makstavate rahasummadena, välja arvatud juhul, kui lahus elav abikaasa suudab end ise ülal pidada või kui lahuselu on põhjustanud tema ise oma käitumisega.

Abikaasal on eesõigus ülalpidamisele võrdselt alaealise lapsega ning ta saab ülalpidamist enne täiskasvanud last ja ülejäänud sugulasi.

Abielu lahutamise puhuks on abikaasadel võimalus juba abielu kestel notariaalselt tõestatud lepingus kokku leppida ülalpidamiskohustuse määramises erinevalt seaduses sätestatust. Arvestada tuleb, et kokkulepe, millega välistatakse lahutatud abikaasa ülalpidamiskohustus või piiratakse seda ebamõistlikult, on tühine.


2) Lahutatud abikaasa

Lahutatud abikaasat tuleb ülal pidada eelkõige kahel juhul:

1. Lahutatud abikaasa ei suuda pärast lahutust ühise lapse hooldamise tõttu ise enda ülalpidamise eest hoolitseda. Sellisel juhul võib ta teiselt lahutatud abikaasalt nõuda endale ülalpidamist kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.

2. Lahutatud abikaasa ei suuda oma vanuse või terviseseisundi tõttu pärast lahutust ise enda ülalpidamise eest hoolitseda ning selline abivajadus oli abielu lahutamise ajaks olemas. Sellisel juhul võib ta teiselt lahutatud abikaasalt endale ülalpidamist nõuda nii kaua, kuni temalt ei või endale sissetuleku hankimist eeldada.

Ülalpidamiskohustus lõpeb õigustatud isiku uuesti abiellumise, samuti õigustatud või kohustatud isiku surma puhul. Samuti võib kohus teatud juhtudel (eelkõige kui elatise maksmine oleks äärmiselt ebaõiglane) ülalpidamiskohustust piirata.

Kui tulenevalt ülaltoodust on lahutatud abikaasal ülalpidamiskohustus, siis käsitletakse lahutatud abikaasat teiste õigustatud isikutega võrreldes võrdselt abikaasa ja alaealise lapsega – ta saab ülalpidamist enne täiskasvanud last ja ülejäänud sugulasi.

Notariaalselt tõestatud kokkuleppega on võimalik ülalpidamiskohustus määrata ülaltoodust erinevalt, kuid arvesse tuleb võtta, et kokkulepe, millega välistatakse lahutatud abikaasa ülalpidamiskohustus või piiratakse seda ebamõistlikult, on tühine.


3) Laps

Alaealist last peavad eelkõige ülal pidama tema vanemad võrdsetes osades. Alaealisel lapsel on eesõigus saada ülalpidamist võrdselt abikaasaga ja teatud juhtudel lahutatud abikaasaga.

Samuti tuleb ülal pidada last, kes on täisealine, kuid jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Kui laps saab 21-aastaseks, siis ülalpidamiskohustus reeglina lõpeb. Õigustatud isikute järjestuses asuvad täisealised koolis õppivad lapsed pärast abikaasat, lahutatud abikaasat ja alaealist last.


4) Muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama.

Selliseks isikuks võivad olla täisealised lapsed, lapselapsed (jne), vanemad, vanavanemad (jne) eeldusel, et nad ei ole võimelised ise ennast ülal pidama.

Õigustatud isikute järjestuses asuvad nad pärast abikaasat, lahutatud abikaasat ja alaealist last. Lisaks tuleb arvestada sugulusastmega (näiteks täisealise lapse ülalpidamise kohustus enne täisealise lapselapse ülalpidamise kohustust).


5) Ühist last kasvatav vanem

Teine vanem peab ühist last kasvatavat ema või isa ülal pidama kaheksa nädalat enne ja kaksteist nädalat pärast lapse sündi olenemata sellest, kas lapse vanemad on abielus.

Kui ema ei ole raseduse tõttu või raseduse või sünnituse põhjustatud tervisehäire tagajärjel võimeline ennast ülal pidama, on isa kohustatud talle ülalpidamist andma kuni tema terviseseisundi paranemiseni. Sama kehtib, kui emal ei ole lapse eest hoolitsemise tõttu võimalik sissetulekut saada. Ülalpidamiskohustus algab varemalt neli kuud enne lapse sündi ja lõpeb lapse sünnist alates kolme aasta möödudes.


ÜLALPIDAMISE VIIS JA ELATISE SUURUS

Ülalpidamise andmise viisid ja suurus on erinevate isikute puhul erinevad. Näiteks abikaasa puhul tuleb lähtuda perekonna toimimisest ja vajadustest ning lahutatud abikaasa puhul tavapärasest eluvajadusest ja tingimustest abielu ajal.

Ülejäänud õigustatud isikute puhul antakse ülalpidamist reeglina raha perioodilise maksmisega iga kalendrikuu eest ette.

Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lapse puhul sätestab seadus, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 2017. aastal on töötasu alammääraks 470 eurot (alus: Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määrus nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine”). Seega on ühele lapsele makstava igakuise elatise alammääraks 235 eurot.

Isikud võivad elatise maksmise osas sõlmida kokkuleppe, kuid sellega ei tohi välistada ülalpidamiskohustuse täitmist tulevikus või piirata ülalpidamiskohustust ebamõistlikult. Näiteks võivad abikaasad leppida kokku elatise maksmises ja suuruses lahutuse puhuks. Lapse vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Samuti võib kokku leppida, et elatise andmine toimub muul viisil kui rahaliste maksete tegemisega.

Elatise nõude kohta notariaalselt tõestatud kokkulepe, millega võlgnik on andnud nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele, on täitedokumendiks, millega elatise maksmisest keeldumisel saab pöörduda kohtutäituri poole ilma, et oleks vaja eelnevalt pöörduda kohtusse.



Notarite Koda
Aadress: Tatari 25
10116 Tallinn

Tel: +372 617 7900
Faks:+372 617 7901
E-post: koda@notar.ee