Lapse ja eestkostetava varaga tehingute tegemine Printvaate genereeritud: 15.10.19 / 14:54

1. juulil 2010 jõustunud perekonnaseadusega muudeti vanema ja eestkostja esindusõigust, lapse ja eestkostetava varaga tehingute tegemise eelduseid ja tehingute piiranguid. Artiklis antakse ülevaade olulisematest notariaaltehinguid puudutavatest muudatustest.

1. VANEMATE ÕIGUST ESINDADA LAST ÜKSNES ÜHISELT

Alates 1. juulist 2010 saavad last esindada ja lapse nimel tehinguid teha üksnes mõlemad vanemad ühiselt, kuna omavahel abielus olevatel vanematel on oma lapse suhtes ühine hooldusõigus. Vaid erandjuhtudel võib ühel vanemal olla ainuhooldusõigus, kui kohus on selliselt määranud.

Kui vanemad ei ole lapse sünni hetkel omavahel abielus, on neil ühine hooldusõigus juhul, kui nad lapse sündi registreerides või isaduse omaksvõtu tahteavaldusi esitades ei ole väljendanud oma soovi jätta vanema hooldusõigus vaid ühele vanematest.


2. KEELATUD TEHINGUD JA ERIEESTKOSTJA

Siiski ei või vanemad lapse nimel teha kõiki tehinguid. Peamiselt on välistatud tehingud, mille üheks pooleks on laps ja teiseks pooleks vanem või vanema lähisugulane. Last ei saa esindada järgmistes tehingutes:
1) tehingutes, mille üks pool on laps ja teine pool lapsevanem, lapsevanema abikaasa, lapsevanema otsejoones sugulane, õde või vend, välja arvatud juhul, kui tehing seisneb eranditult kohustuse täitmises lapse suhtes;
2) tehingutes, millega laps loovutab oma pandi või käendusega tagatud nõude lapsevanema vastu, koormab niisugust nõuet, lõpetab nõude tagatise või vähendab tagatist või võtab kohustuse teha niisugune tehing;
3) õiguslikus vaidluses lapse ja punktis 1 nimetatud isikute vahel, samuti vaidluses punktis 2 nimetatud asjades;
4) kinketehingus, kus kinkijaks on laps ja kinge tehakse lapse vara arvel (erandina on lubatud kinked kõlbelise kohustuse või viisakusreeglite järgimiseks).

Seega on keelatud tehinguteks eelkõige tehingud, kus võib esineda lapse ja vanema huvide konflikt. Nimetatud toimingute tegemiseks tuleb pöörduda kohtu poole erieestkostja määramiseks ning kohus määrab isiku, kes esindab last tehingu tegemisel lapsevanemaga. Teise võimalusena võib kohus anda nõusoleku konkreetse tehingu tegemiseks ilma erieestkostjat määramata, asendades lapse tahteavalduse jõustunud kohtulahendiga.

Lisaks ei saa vanemad last esindada tehingute tegemisel varaga, mille laps on omandanud:
1) pärimise teel või kinketehingu alusel, kui pärandaja või kinkija on määranud, et üks vanem või kumbki vanem ei või seda vara valitseda;
2) punktis 1 nimetatud vara hulka kuuluva õiguse alusel või hüvitisena või vastutasuna sellise vara hulka kuuluva eseme võõrandamise, hävimise, rikkumise või äravõtmise eest.
Selliselt omandatud vara peavad vanemad valitsema vara andnud isiku juhiste kohaselt. Vanemad võivad juhistest kõrvale kalduda ainult juhul, kui nende järgimine võib kahjustada lapse huve.


3. TEHINGUTE PIIRANGUD JA KOHTU NÕUSOLEKU VAJADUS

Kui ülaltoodud tehingutes (punkt 2) puudub vanematel täielikult õigus last esindada, siis teatud tehinguid võib lapse nimel teha üksnes kohtu eelneva nõusolekuga. Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et uue seaduse kohaselt tuleb nõusolekut taotleda mitte enam kohalikust omavalitsusest, mis on lapse elukohaks, vaid kohtust. Sellega seoses peab arvestama suurema ajakuluga. Samuti sellega, et enne 1. juulit 2010 valla- või linnavalitsuse poolt tehingu tegemiseks antud nõusolekuga pärast 1. juulit enam tehingut teha ei saa ja tuleb taotleda uus nõusolek kohtult.

Tehingud, mida vanemad saavad teha üksnes kohtu eelneval nõusolekul, on järgmised:
1) käsutada (s.o müüa, kinkida, pantida, koormata muul viisil jne) lapsele kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust;
2) käsutada lapsele kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet;
3) kohustuda tegema punktides 1 ja 2 nimetatud käsutusi;
4) sõlmida lapse nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut;
5) anda kasutusse lapsele kuuluvat kinnisasja (näiteks sõlmida üürilepingut);
6) teha tehingut, millega laps võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa;
7) loobuda pärandist, annakust või sundosast või sõlmida pärandvara jagamise lepingut;
8) sõlmida ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa omandamisele või võõrandamisele suunatud lepingut, samuti ettevõtte käitamisele suunatud seltsingulepingut;
9) omandada osalust juriidilises isikus või astuda selle liikmeks;
10) võtta lapse nimel laenu;
11) omandada ja võõrandada lapse nimel väärtpabereid;
12) teha tehingut, millega luuakse lapse vastutus teise isiku kohustuse eest, ning tehingut, millega lapse vara koormatakse teise isiku kohustuse tagamiseks;
13) sõlmida kaasomandi jagamise, selle välistamise või edasilükkamise kokkulepet;
14) teha tehingut, mis lõpetab lapse nõude, vähendab seda või selle tagatist või loob sellise kohustuse.

Kõik eelnimetatud piirangud kehtivad lisaks lapse ja vanema suhetele ka eestkostetava ja eestkostja suhetes juhul, kui täisealise isiku teovõime on piiratud ja talle on kohtu poolt määratud eestkostja.

Lapsele kuuluva raha, mida ei ole vaja lapse ülalpidamiskulude katteks, peavad vanemad paigutama heaperemeheliku valitsemise põhimõtete kohaselt. Kohtu nõusolekut ei ole vaja raha paigutamiseks Eesti Vabariigi või Euroopa Liidu liikmesriigi emiteeritud võlakirjadesse või võlakirjadesse, mille intresside maksmine on tagatud Eesti Vabariigi või Euroopa Liidu liikmesriigi poolt. Reeglina puudub nõusoleku vajadus lapsele kuuluva arvelduskonto käsutamisel.

Mõnes osas on uue seadusega piiranguid siiski ka leevendatud. Näiteks ei ole enam vaja kohtu nõusolekut lapse nimel pärandist loobumiseks, kui lapse õigus pärandile on tekkinud esindusõigusliku lapsevanema pärandist loobumise tagajärjel. Seega juhul, kui pärandist soovib loobuda lapsevanem, on tal võimalus soovi korral samaaegselt loobuda pärandist ka lapse eest. Kui laps aga pärandi vastu võtab, tuleb teha pärandi inventuur kohtutäituri poolt.



Notarite Koda
Aadress: Tatari 25
10116 Tallinn

Tel: +372 617 7900
Faks:+372 617 7901
E-post: koda@notar.ee