Abikaasade varasuhted ja abieluvaraleping Printvaate genereeritud: 14.12.19 / 02:02

Lisaks omavahelisele läbisaamisele ja teineteisemõistmisele reguleerib abikaasade varalisi suhteid perekonnaseadus. Abiellumisel valitakse varasuhe, mida saab soovi korral hiljem abieluvaralepinguga muuta.

Varasuhteid on kolme liiki: varaühisus, vara juurdekasvu tasaarvestus ja varalahusus. Juurdekasvu tasaarvestuse või varalahususe varasuhte valimisel tehakse kanne abieluvararegistrisse.

MILLINE VARASUHE VALIDA?

Varaühisus seob abikaasasid majanduslikult kõige tugevamini. Vara, mis omandatakse selle varasuhte kestel, kuulub abikaasadele ühiselt ja sellega saab teha tehinguid vaid ühiselt.

Varaühisus ei tähenda siiski seda, et kogu vara oleks ühine. Kummalgi abikaasal on lahusvara, mille hulka kuuluvad:
• isiklikud tarbeesemed;
• enne abiellumist soetatud vara;
• abielu kestel tasuta ehk kinke või pärimise teel omandatud vara;
• lahusvara arvel omandatud vara.

Kui lahusvara hulka kuulub pere ühine kodu, saab seda käsutada vaid abikaasade ühisel nõusolekul. Nõue kehtib alates 01.01.2015 näiteks kinkena või pärimise teel omandanud kinnisasjade käsutamisele. Abikaasadel saavad abieluvaralepinguga kokku leppida, et eelnimetatud käsutuspiirang ei kehti.

Vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhe annab abikaasadele suurema varalise iseseisvuse kui ühisvara varasuhe ning majanduslikult nõrgemale abikaasale rohkem tagatisi kui lahusvara varasuhe.

Selle varasuhte kestel omandatud asjadele automaatselt ühist omandit ei teki.

Tehingud perekonna ühise eluasemega nõuavad teise abikaasa nõusolekut, sõltumata kummale kinnisasi kuulub, kuid abieluvaralepinguga võivad abikaasad ette näha, et see piirang ei kehti.

Vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte puhul koosneb abikaasade vara põhivarast ja soetisvarast. Põhivara on vara, mis kuulus abikaasale enne abiellumist ning vara, mille abikaasa on omandanud kas pärimise teel või kinkelepingu alusel. Soetisvara on vara, mille abikaasa on omandanud varasuhte kestel näiteks palga või ettevõtlustuluna. Lahutuse korral kuulub soetisvara tasaarvestamisele ehk abikaasal, kellel on tekkinud vähem soetisvara, on õigus nõuda teiselt abikaasalt hüvitist.

Varalahususe puhul on abikaasad teineteisest varalises mõttes täiesti sõltumatud. Vara soetamisel ühist omandit ei teki, tehinguid tehes pole vaja teise abikaasa nõusolekut.


MIS ON ABIELUVARALEPING?

Abieluvaraleping võimaldab:

• lõpetada abikaasade vahel kehtiva varasuhte ja kehtestada muu seaduses ettenähtud varasuhte.

Näiteks valisid abikaasad abiellumisel varalahususe, kuid soovivad end varaliselt tugevamalt siduda ja valida varaühisuse või vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte. Uue varasuhte määramiseks tuleb sõlmida abieluvaraleping.

• seaduses ettenähtud juhtudel teha muudatusi valitud varasuhtes.

Varaühisuse või vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte valinud abikaasadel on võimalik perekonnaseaduses lubatud juhtudel sõlmida seda varasuhet muutvaid kokkuleppeid. Näiteks võivad abikaasad, kelle vahel kehtib varaühisus, sõlmida abieluvaralepingu, millega tunnistatakse abikaasade ühisvaraks ühe abikaasa lahusvara hulka kuuluv ese või tunnistada ühe abikaasa lahusvaraks abikaasade ühisvara hulka kuuluv ese.

Abieluvaraleping peab olema notariaalselt tõestatud ja selle peavad mõlemad abikaasad isiklikult allkirjastama. Abieluvaralepingu kohta tehakse kanne abieluvararegistrisse, mille andmed on avalikud.

Abieluvaralepingu tõestamisega kaasnevad kulud:
• Notari tasu abieluvaralepingu tõestamise eest on üldjuhul 60 eurot, kui muudetakse varasuhet. Muul juhul sõltub tasu suurus vara väärtusest.
• Notari tasu abieluvararegistri kande eest on 25 eurot ja kande muutmise eest 12 eurot

Tehingu tegemisega seotud küsimuste korral ja täiendava teabe saamiseks soovitame pöörduda notari poole. Notarite kontaktandmed leiate Notarite Koja kodulehelt aadressil www.notar.ee/kontaktid.


Notarite Koda
Aadress: Tatari 25
10116 Tallinn

Tel: +372 617 7900
Faks:+372 617 7901
E-post: koda@notar.ee