Abielu üldised õiguslikud tagajärjed Printvaate genereeritud: 15.10.19 / 15:11

Käesolevas artiklis on lühidalt toodud, millised õigused ja kohustused kaasnevad abielu sõlmimisega, mis osaliselt kestavad edasi ka pärast abielu lahutamist (näiteks, kelle kasutusse jääb ühine kodu, kohustus maksta lahutatud abikaasale elatist)

Abiellumisega alustavad mees ja naine abielulist kooselu, mis kohustab neid vastastikuseks lugupidamiseks ja toetuseks. Abikaasadel on teineteise ja perekonna suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Nad korraldavad ühiselt oma abielulise kooselu ja perekonna vajaduste rahuldamise, pidades silmas teineteise ja laste heaolu ning vastutades teineteise ees abieluga seotud kohustuste täitmise eest. Abikaasad osalevad ühise koduse majapidamise korraldamises ja sissetulekute hankimises oma võimaluste kohaselt. Tegevusala valides ja oma tegevusalal tegutsedes peab abikaasa parimal viisil kasutama oma võimalusi perekonna ülalpidamiseks vajalike vahendite hankimiseks.

Eeltoodu lõik on väljavõte perekonnaseaduse kolmandast peatükist (§ 15 lg-d 1 ja 2), mis käsitleb abielu üldiseid õiguslikke tagajärgi. Samas on seaduses toodud, et juhul, kui üks abikaasadest rikub eelnimetatud kohustusi, saab see olla aluseks vaid abielu lahutamiseks. Seega ei saa üks abikaasa kohtu kaudu nõuda teiselt abikaasalt nende kohustuste täitmist.

Teine oluline abikaasade kohustus on üksteist ja kogu perekonda ülal pidada ja seda ka juhul, kui abikaasad elavad lahus. Ülalapidamisena mõeldakse nii tegevust kui varalisi panuseid, mis on vajalikud majapidamise kulude katteks ning abikaasade endi ja laste tavapäraste ja erivajaduste rahuldamiseks. Kui üks abikaasadest ei tee omapoolseid panuseid perekonna ülalpidamiseks, siis peaks olema võimalik nõuda kohtu kaudu selle kohustuste täitmist.

Seaduse kohaselt tekib abikaasadel ühine vastutus nende kohustuste täitmise eest, mille üks abikaasa või mõlemad koos on võtnud ühise majapidamise korraldamise või laste huvides või perekonna muude tavapäraste vajaduste katmiseks. Siiski tekib solidaarne vastustus juhul, kui need kohustused ei ületa abikaasade elutingimuste kohast mõistlikku määra. Seadus ei saa anda selgitust, mis on see „mõistlik määr“ ja vaidluse korral jääb kohtu otsustada, kas on ületatud määr, millest ületava suuruse eest teine abikaasa ei vastuta.

Perekonnaseaduses eeltoodud sätete näol peaks olema tegemist üldtunnustatud arusaamaga, millega peavad mees ja naine arvestama, kui nad soovivad abielluda ja perekonna luua; mis peaks olema sellise tähtsa sammu eesmärk – endale võetakse (eelkõige moraalne) kohustus toetada ja abistada üksteist ja teha kõik endast olenev perekonna heaoluks. Juhul, kui mees ja naine elavad koos, kuid ei ole abielus ja neil on lapsed, siis on neil küll vanematena õigused ja kohustused oma laste suhtes, kuid nende omavahelised suhted ei ole perekonnaseadusega reguleeritud ega kaitstud.

Uue mõistena on seadusesse sisse toodud „perekonna eluase“ - see on eluruum, kus perekonnaliikmed tavapäraselt elavad. Perekonna eluaseme ehk kodu suhtes on abikaasade õigused eriliselt kaitstud – seda isegi juhul, kui abikaasa ei ole selle omanik ega kasuta muul alusel. Näiteks on oluliselt rohkem piiratud ühise koduga tehingute tegemine ning pärast abielu lõppemist saab kohtu kaudu nõuda selle jätmist vaid ühe abikaasa kasutusse. Perekonna eluaseme määratlemisel on oluline mida abikaasad selleks peavad ning ühist kodu ei saa ega pea sellisena registreerima mingis riiklikus registris.

Juhul kui abielu on lõppenud ja abikaasad ei jõua kokkuleppele kelle kasutusse jääb ühine kodu (perekonna eluase) koos sisustusega, siis võib kumbki neist nõuda, et kohus määraks kindlaks mõlema abikaasa õigused ja kasutustingimused. Seejuures peab kohus arvestama eelkõige laste heaolu. Kui ühine kodu on ühe abikaasa ainuomandis, siis saab kohus selle teise abikaasa kasutusse anda ainult juhul, kui see on vajalik ebaõigluse vältimiseks. Mis need juhud konkreetselt on, jääb iga kohtuasja lahendamisel kohtuniku otsustada.

Kuigi perekonnaseaduses on mitmes sättes toodud sisse termin „perekond“, ei ole otseselt toodud, mida perekonnaseadus perekonna all mõistab. Põhiseaduse § 27 kohaselt perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. Tõenäoliselt tuleks perekonnaseaduses mõista perekonna all abielupaari koos lastega. Kuid pole välistatud, et perekonda kuuluvad ka vanavanemad.

Muudes seadustes – eelkõige sotsiaalabi saamist reguleerivates aktides on perekonna mõiste laiem ja perekonnana võidakse käsitleda ka abielus mitteolevaid koos elavaid vanemaid koos laste ja teiste pereliikmetega.


Notarite Koda
Aadress: Tatari 25
10116 Tallinn

Tel: +372 617 7900
Faks:+372 617 7901
E-post: koda@notar.ee