Notariks saamine Printvaate genereeritud: 21.08.19 / 05:58

Notariks saamisele eelneb konkurss, mille läbiviimise kord on detailselt reguleeritud Notariaadiseaduse ning justiitsministri 19.06.2009 määrusega nr. 23 kinnitatud Notariaadimäärustikuga. Huvilistel on soovitav need läbi lugeda, järgnev ülevaade annab ainult lühikokkuvõtte. Samuti on võimalik informatsiooni konkursi tingimuste ja läbiviimise ning notariks saamise võimaluste kohta saada Notarite Kojast, kus korraldatakse ka notari kandidaadiks saada soovijatele infotunde.

Notarikandidaadiks taotlejate konkurss

Notarikandidaadiks võib saada Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, kelle suhtes pole teada ühtegi asjaolu, mis eeldaks sobimatust notarina töötamiseks.

Notarikandidaadiks taotlejate konkursi, kandidaaditeenistuse, notarieksami sooritamise ja notari ametikoha täitmise kord on kehtestatud notariaadimäärustikus.

Konkursi kuulutab välja Notarite Koda. Teade konkursi kohta avaldatakse vähemalt kaks nädalat enne konkursil osalemise avalduste esitamise tähtaega kahes üleriigilise levikuga päevalehes ja internetis, Notarite Koja koduleheküljel.

Konkursil võib osaleda isik, kes:
1. on Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik;
2. on omandanud akrediteeritud õppekava alusel vähemalt magistrikraadi õigusteaduses või kellel on samaväärsete õpingute läbimise kohta välismaal saadud kõrgharidustunnistus, mida tunnustab Akadeemilise Tunnustamise Infokeskuste Koostöövõrgu Eesti Keskus
või
ei ole omandanud magistrikraadi, kuid on läbinud ülikoolis enne ülikooliseaduse 2003. aasta 10. märtsil jõustunud muudatusi kehtinud korra kohaselt vähemalt akadeemilise kõrghariduse I astme õigusteaduses akrediteeritud nelja-aastase nominaalkestusega õppekava alusel või enne Eesti Vabariigi haridusseaduse jõustumist kehtinud korra kohaselt vähemalt akadeemilise kõrghariduse I astme õigusteaduses viieaastase nominaalkestusega õppekava alusel;
3. kelle suhtes pole teada ühtegi asjaolu, mis lubaks eeldada sobimatust tööks notarina.

Taotleja esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks võib justiitsminister tema poolt volitatud ametnike kaudu pöörduda riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ja teiste isikute poole järelepärimistega taotleja andmete kohta ning vestelda nii taotleja enda, kui tema tööandja ja õppeasutuse esindajatega, selgitamaks välja kandidaadi kõlbelisi ja teisi isikuomadusi.

Konkursil osalemiseks esitatakse koos avaldusega konkursikomisjonile:
1. isikut ja kodakondsust tõendava dokumendi ärakiri;
2. akadeemilist juriidilist kõrgharidust tõendava dokumendi ärakiri;
3. elulookirjeldus;
4. senist töö- ja teenistuskäiku tõendava dokumendi ärakiri;
5. notariaadimäärustiku lisas 4 toodud vormi kohane ankeet.

Konkursikomisjoni koosseisu kuuluvad kaks Justiitsministeeriumi ametnikku, kaks notarit ning üks tunnustatud jurist.

Konkurss koosneb kahest osast: õigusteadmiste testist ning vestlusest. Testiga samaaegselt koostatakse õiguslik arvamus mahus kuni üks lehekülg.

Õigusteadmiste testiga kontrollitakse notarikandidaadiks taotleja teadmisi järgmistes valdkondades:
1) tsiviilõiguse üldosa;
2) võlaõigus;
3) asjaõigus;
4) perekonnaõigus;
5) pärimisõigus;
6) ühinguõigus.

Vestlusel vaadeldakse konkursil osaleja sobivust notariameti pidamiseks, sealhulgas isiku üldist silmaringi, suhtlemisoskust, oskust mõtteid loogiliselt, argumenteeritult ja arusaadavalt väljendada, keeleoskust, senist haridusteed ja ametikäiku, samuti ettekujutlust notariameti olemusest ja pidamisest. Vestlusel käsitletakse kandidaadiks taotleja poolt koostatud õiguslikku arvamust.

Testi või õigusliku arvamuse kirjutamisel lubamatute abimaterjalide või lubamatu kõrvalabi kasutaja kõrvaldatakse eksamilt ja konkursilt.

Komisjon teeb otsuse konkursi tulemuste kohta 2 nädala jooksul konkursi toimumisest; tulemused tehakse konkursil osalenutele teatavaks Notarite Koja kaudu.

Justiitsminister nimetab konkursi läbinud isikud kandidaaditeenistusse. Kandidaaditeenistusse nimetatud isik peab asuma väljaõppele kolme kuu jooksul kandidaaditeenistusse nimetamise päevast arvates. Kui konkursi läbinud isik ei asu ettenähtud tähtaja jooksul kandidaaditeenistusse, nimetab justiitsminister kandidaaditeenistusse konkursi läbinud isiku, kes on pingereas järgmisel kohal.


Kandidaaditeenistus

Kandidaaditeenistus on justiitsministri poolt kinnitatud programmi alusel toimuv väljaõpe ning Notarite Koja ülesannete täitmine, mis kestab 2 aastat.

Kuue kuu möödumisel väljaõppele asumisest peab notari kandidaat sooritama arvestuse. Arvestus on kirjalik ja koosneb kaasuste lahendamisest.

Arvestusel lubamatute abimaterjalide või lubamatu kõrvalabi kasutaja kõrvaldatakse arvestuselt ja arvestus loetakse mittesooritatuks.

Arvestusele mitteilmunud notarikandidaadi arvestusele lubamise otsustab komisjon. Notarikandidaat lubatakse arvestusele, kui ta puudus arvestuselt mõjuvatel põhjustel.

Notarikandidaat saab kandidaaditeenistuse ajal Notarite Kojalt kuutasu vähemalt neljakordse Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses. Notarite Koda võib tasu suurendada.

Väljaõpe toimub vähemalt kahe eestseisuse poolt määratud eri tööpiirkonna notari juhendamisel. Väljaõpe kohtu kinnistusametis ja registriosakonnas kestab kummaski vähemalt 1 nädala. Notari kandidaat peab väljaõppe kestel asendama notareid vähemalt 30 päeva.

Väljaõpe lõpeb notarieksamiga. Pärast eksami sooritamist jätkab notari kandidaat kandidaaditeenistust täites Notarite Koja poolt antavaid ülesandeid.

Notarieksam

Väljaõppeprogrammi edukalt täitnud notari kandidaat peab sooritama notarieksami. Notarieksam toimub hiljemalt kahe kuu jooksul notarikandidaadi väljaõppeprogrammi läbimisest arvates.

Eksam on kirjalik ja koosneb viie kaasuse lahendamisest.

Eksamil lubamatute abimaterjalide või lubamatu kõrvalabi kasutaja kõrvaldatakse eksamilt ja eksam loetakse mittesooritatuks.

Konkurss vabadele notari ametikohtadele

Vabad notari ametikohad täidetakse konkursi alusel.

Konkursi kuulutab välja justiitsminister ja viib läbi konkursikomisjon. Konkursil on määravaks notarieksami hinne.

Notari ametisse nimetamine

Notari nimetab ametisse kindlasse tööpiirkonda justiitsminister.

Notar peab ametisse asuma nelja kuu jooksul pärast ametisse nimetamist.

Notar nimetatakse ametisse eluaegsena. Notari taotlusel võib justiitsminister lubada notaril pärast pensioniea saabumist jääda ametisse, kui see on vajalik õiguskäibe vajaduste rahuldamiseks, kuid mitte kauemaks kui 10 aastaks.

Notari ametipidamist reguleerivad õigusaktid:

1. Notariaadiseadus
2. Tõestamisseadus
3. Notari distsiplinaarvastutuse seadus
4. Notari tasu seadus
5. Notariaadimäärustik
6. Pärimisseadusest tulenevate notari ametitoimingute tegemise kord
7. Notarite Koja põhikiri



Notarite Koda
Aadress: Tatari 25
10116 Tallinn

Tel: +372 617 7900
Faks:+372 617 7901
E-post: koda@notar.ee