Eesti notariaadi 20. aastapäeva konverentsil vaadati tulevikku Printvaate genereeritud: 20.11.19 / 08:08

1. novembril toimus Tallinnas Eesti vabakutselise notariaadi 20. aastapäevale pühendatud rahvusvaheline konverents teemal „Notari roll ja väljakutsed muutuvas Euroopas“. Konverentsiga tähistati notariaadiseaduse jõustumist, mis pani aluse vaba notariaadi taasloomisele ja Notarite Koja tegevusele.

Notariaadi tulevikku vaadati juba konverentsi tervituskõnedes.

Justiitsminister Hanno Pevkur leidis, et notarid on hästi hakkama saanud ajapikku lisandunud uute ülesannetega ja pidas mõistlikuks tulevikus notarite pädevust veelgi laiendada. Näiteks võiks ministri hinnangul kuuluda notarite ainupädevusse abielude lahutamine pooltevaheliste vaidluste puudumisel. Justiitsministri arvates saab notarite roll õiguskorra kindlustamisel ja kohtulike õigusvaidluste ennetamisel muutuda kaalukamaks.

Riigikohtu esimees Priit Pikamäe märkis oma kõnes, et Eesti notaritele ei piisa enam ainult Eesti õiguse tundmisest, teadmised peavad olema palju laiemad ning tunda tuleb ka Euroopa Liidu õigust.

Rahvusvahelise Notarite Ühingu president Jean-Paul Decorps toonitas, et notar saab järjest enam osaleda ühiskonnas konfliktide ennetamisel ja tõi välja asjaolu, et riik ei suuda kunagi teha kõike, vaid peab keskenduma oma põhifunktsioonidele ning osa pädevusi võib ta delegeerida teistele ametitele ja selleks ongi notariaat kui usalduslik lüli riigi ja kodanike vahel. Lisaks viitas Jean-Paul Decorps dokumentide piiriülese liikumise küsimuse olulisusele ning märkis, et notariaadil tuleb tagada dokumentide õiguslik turvalisus.

Euroopa Liidu Notarite Nõukogu president Frank Molitor viitas oma kõnes, et tulevik kuulub Euroopa rahvusvahelisele eraõigusele ning seisneb liikmesriikide õigusest tulenevate erisuste harmoniseerimises ja kohaldatava õiguse määratlemises. Samuti tõi Frank Molitor oma kõnes välja globaliseerumise positiivsed ja negatiivsed aspektid.

Notarite Koja esimees Anne Saaber ütles täna Tallinnas peetaval Eesti notariaadi 20. aastapäevale pühendatud konverentsil, et Eesti notarist on 20 aastaga saanud avaliku võimu teostaja, kes avalikku teenust pakkudes on üha enam kodanike õigusnõustaja ja tehingute selgitaja. Anne Saaber meenutas, et 2007. aastast läks Eesti notariaat üle täiselektroonilisele infosüsteemile E-notar, mida arendatakse pidevalt edasi. Samas mainis ta, et notariaadi innovatsioon ei ole piirdunud ainult elektrooniliste registritega - 2009. aastal anti notaritele õigus konkureerida õigusteenuste turul ja pakkuda teenuseid, mis ei ole antud ainult notarite pädevusse.

Konverentsil esinesid ettekannetega tuntud õigusteadlased ja nii rahvusvaheliste kui kodumaiste organisatsioonide esindajad.

Põhjalikuma ülevaate notariaadiõiguse põhiseaduslikest alustest koosmõjus Euroopa Liidu õigusega andis Bonni Ülikooli professor Wolfgang Löwer. „Kehtib üldpõhimõte, et riigi ülesanne on see, mille riik on endale seadusega ülesandeks teinud (ja seeläbi kodanike reguleerimata vabaduselt ära võtnud). Niisiis, põhiseaduses ei ole üksikasjalikku riigi ülesannete teooriat. Teha saab vaid teise, palju ettevaatlikuma avalduse. Kui seadusega normeeritakse sihid ja eesmärgid, mida võib seostada põhiseaduslike eesmärkidega või millel on põhiseaduslik väärtus, osutub riigi ülesannete kindlaksmääramine seadusega, mis ühtlasi piirab kodanike vabadusi, nende vabaduste suhtes kohe põhjendatavaks; põhiseadus ei keeldu sellisel juhul vastava valdkonna reguleerimisest põhimõtteliselt. See kehtib ka õiguse ennetava rakendamise ülesande kohta. Õiguse ennetav rakendamine kuulub selles mõttes õigesti mõistetud riikliku paternalismi juurde, mis mõistab, et õigustoimingute pooled ei suuda alati õiguskindlust ise tagada, kuna näiteks mõni kaubavahetustehing vajab erilisi kohustuslikuks tehtud garantiisid,“ märkis professor Löwer. „Paistab, et notaritega maailm oleks parem kui ilma,“ tõdes professor, viidates Euroopa ja USA õigussüsteemide erinevusele ning Ühendriikide kinnisvarakriisile.

Avalike dokumentide vastuvõtmise lihtsustamise kavast Euroopa Liidus andis ülevaate Euroopa Komisjoni õigusküsimuste peadirektoraadi jurist Stephan Matyk. Lektor selgitas, et kava rakendumisel kaob ära vajadus liikmesriikide avalikke dokumente apostillida või legaliseerida. Samuti viitas hr Matyk liikmesriikide vahelise halduskoostöö parendamise vajadusele dokumendipettuste vastu võitlemisel.

Ettekandega Eesti õigusloome suundumustest aastal 2013 esines konverentsil Riigikogu õiguskomisjoni esimees Marko Pomerants. Tartu Ülikooli võrdleva õigusteaduse professor Raul Narits analüüsis Eesti notariaati õiguskordade globaliseerumise vaatenurgast ja majandusekspert Hardo Pajula andis ülevaate krediidikriisist Eestis ja Euroopas.

Konverentsi lõpetas paneeldiskussioon teemal „Notariaadi kohanemisvõime ühiskonnas ja selle piirid“.


Notarite Koda
Aadress: Tatari 25
10116 Tallinn

Tel: +372 617 7900
Faks:+372 617 7901
E-post: koda@notar.ee