Abielu pole pelgalt emotsionaalne, vaid ka varaline suhe Printvaate genereeritud: 14.12.19 / 01:21

Jõhvi notar Kristel Jänese

Abielu sõlmimine on oluline samm, mis ei väljenda ainult armastust, austust ning hoolivust oma kaaslase suhtes, vaid sellega kaasnevad ka varalised suhted. Lisaks õigustele ja kohustustele tekivad küsimused abielu kestel omandatud vara kuulumise, kasutamise ja käsutamise suhtes.

Abiellumisavaldust esitades saavad tulevased abikaasad valida neile sobivama varasuhte liigi, mis kohaldub abielu sõlmimisest. Alates 2011. aastast on võimalik valida kolme varasuhte liigi vahel:
- varaühisuse varasuhe;
- vara juurdekasvu tasaarvestus;
- varalahususe varasuhe.

Varaühisuse puhul saab abikaasade poolt abielu kestel omandatud varast abikaasade ühisvara. Ühisvara hulka ei kuulu kummagi abikaasa lahusvara, milleks saavad olla isiklikud tarbeesemed, enne abiellumist kummagi abikaasa omandis olnud vara. Samuti ei kuulu ühisvara hulka abielu kestel tasuta käsutuse teel (näiteks kinke või pärimise teel) omandatud vara ning lahusvara arvel omandatud vara (näiteks enne abielu ühe abikaasa poolt omandatud korteri müügist saadud vahendite eest ostetud vara).

Ühisvaraga saavad abikaasad tehinguid teha vaid ühiselt. Juhul kui üks abikaasadest ei saa tehingu sõlmimisel osaleda, peab olema tehingu tegemiseks teise abikaasa nõusolek. Tehingus mitteosalev abikaasa saab teha tehingus osalevale abikaasale volikirja. Kui tehingule on ette nähtud notariaalselt tõestatud vorm, peab ka volikiri olema notariaalselt tõestatud vormis. Abikaasade igapäevavajaduste rahuldamiseks tehtavaid tehinguid (näiteks kommunaalkulude tasumine, söögi ostmine jne) saab loomulikult teha ka üks abikaasadest, kuid muudel juhtudel on abikaasade ühisvara hulka kuuluva varaga tehingu tegemine ilma teise abikaasa nõusolekuta tühine.

Juhul kui perekonna vajaduste rahuldamiseks tehtud tehingutest tekib kohustusi, siis vastutavad abikaasad tekkinud kohustuste eest ühiselt, sõltumata sellest, kumb abikaasa on tehingu teinud. Näiteks kui üks abikaasadest võttis väikelaenu ja ostis selle eest ühisesse majapidamisse kodumasina, siis tegemist on abikaasade ühise kohustusega, mille tekkimise eelduseks on asjaolu, et kohustus tekkis seoses perekonna vajadustega.

Ühisvara varasuhte puhul käsutab (müüb, kingib või pandib) abikaasa oma lahusvaraks olevat vara ilma teise abikaasa nõusolekuta, v.a juhul, kui ühe abikaasa lahusvaraks olevat vara kasutatakse perekonna eluasemena või omanikuks mitteoleva abikaasa poolt eraldi kasutatava eluruumina. Sellisel juhul saab vara käsutada või anda kolmandate isikute kasutusse ainult abikaasa nõusolekul. Nimetatud erisus kehtib kinnisasjade ja korterite puhul, mis on omandatud aastast 2015.

Ühisvara seob abikaasasid majanduslikult kõige rohkem. Vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhe annab abikaasadele suurema varalise iseseisvuse kui ühisvara varasuhe, kuid majanduslikult nõrgemale abikaasale rohkem tagatisi kui varalahususe varasuhe. Samas peab arvestama, et tegemist on Eesti õiguses uudse varasuhte liigiga ja kohtupraktikat selle osas praktiliselt puudub.

Vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte puhul on kumbki abikaasa enda poolt omandatud vara ainuomanik ning mõlemad võivad oma varaga teha tehinguid ilma teise abikaasa nõusolekuta, v.a tehingud perekonna eluasemega, mille tegemiseks on vajalik teise abikaasa nõusolek.

Selle varasuhte puhul koosneb abikaasade vara põhivarast ja soetisvarast. Põhivara on see vara, mis kuulus abikaasale enne abiellumist, samuti vara mille abikaasa on omandanud kas pärimise teel või kinkena. Soetisvara on vara, mille abikaasa on omandanud varasuhte kestel.

Lahutuse puhul kuulub soetisvara tasaarvestamisele, s.t et abikaasal, kellel on tekkinud vähem soetisvara, on õigus nõuda teiselt abikaasalt rahalist hüvitist. Abikaasa ei saa nõuda teiselt abikaasalt vara omandit, vaid vara hinnatakse ja abikaasa saab nõuda rahalist hüvitist enam soetisvara omandanud abikaasalt.

Varalahususe varasuhe annab abikaasadele varalises mõttes teineteisest täieliku sõltumatuse. Vara omandamisel ei teki ühisomandit ja see tähendab, et tehingute tegemiseks ei ole vaja teise abikaasa nõusolekut. Omandatud vara on selle vara, kes on kinnistusraamatusse või muusse registrisse kantud vara omanikuna. Juhul kui abikaasad soovivad soetada näiteks kinnisasja selliselt, et mõlemad oleksid omanikud, saavad nad omandada kinnistu kaasomanikena (mitte ühisomanikena nagu varaühisuse varasuhte puhul). Kaasomandi ja ühisomandi vahe on selles, et ühisomanikud saavad ühisomandis olevat vara käsutada ainult ühiselt, kaasomanik aga saab talle kuluvat mõttelist osa kaasomandis olevast varast iseseisvalt käsutada ning teise kaasomaniku nõusolekut tehinguteks pole vaja.

Vaatamata varalisele sõltumatusele, peavad abikaasad varalahususe varasuhte puhul tagama teineteise ja kogu perekonna igapäevaste vajaduste katmise ja tegutsema abielulise kooselu huvides.

Abiellumisavalduses valitud varasuhet saavad abikaasad abielu kestel muuta, sõlmides notariaalselt tõestatud vormis abieluvaralepingu.

Abieluvaralepinguga saavad abikaasad valida uue varasuhte liigi, lõpetada valitud varasuhe ja teha muid seadusega lubatud kokkuleppeid. Näiteks saavad abikaasad teha kokkuleppeid üksikute esemete või teatud liiki esemete kuulumise kohta kummagi abikaasa lahusvara hulka, tunnistada ühisvaraks olevaid esemeid abikaasa lahusvaraks ning vastupidi. Samuti võib abieluvaralepinguga välistada nõusoleku vajaduse puhuks, kui abikaasade varasuhte liigiks on varaühisus ja abikaasa soovib võõrandada või kolmandate isikute kasutusse anda tema lahusvaraks olevat kinnistut, mida kasutatakse perekonna eluasemena või kasutab üks abikaasadest seda oma eluasemena.

Selleks, et abikaasad saaksid valida nende igapäevaellu kõige paremini sobiva varasuhte liigi, tasuks enne abiellumist konsulteerida notariga, kes selgitab erinevaid varasuhteid ning aitab nõnda leida teile sobivama. Samuti saab notar anda nõu abieluvaralepingu kohta juhul, kui abikaasad soovivad teha täiendavaid kokkuleppeid. Abieluvaralepingut saab sõlmida nii abielu kestel kui ka juba enne abielu sõlmimist.



Notarite Koda
Aadress: Tatari 25
10116 Tallinn

Tel: +372 617 7900
Faks:+372 617 7901
E-post: koda@notar.ee