Abielu välismaalasega Printvaate genereeritud: 21.08.19 / 05:37

Tallinna notar Kirsty Laidvee

Abielu välismaalasega - mida peaks teadma varasuhetest?


Kui abielluda teise riigi kodanikuga või inimesega, kes elab välismaal (kes võib olla nii välisriigi kodanik, kodakondsuseta isik kui ka Eesti kodanik) tekib küsimus: millise riigi õigus määrab tulevased varasuhted? Kas ja milline abielu kestel omandatud vara on abikaasade ühine vara ning kuidas neid varasid valitsetakse? Sealjuures ei ole võimalik, et kumbki abikaasa jääb n-ö oma riigi õiguse juurde vaid abielule saab kohalduda ainult ühe riigi õigus. Riigiti on õigused ning reeglid erinevad, mistõttu on oluline teada, et ka Eesti kodanikust abikaasat, kelle alaline elukoht on välisriigis, käsitletakse nendes küsimustes välismaalasena.

Nõnda-öelda „oma riigi õigus“ võib abikaasade varalistes suhetes olla väga erinev. On riike, mis näevad ette, et abielu kestel omandatud vara on abikaasadel ühine ning sealjuures ei ole ka „ühisvara“ mõiste kõikjal sama, sest ühiseks loetavate varade koosseis võib riigiti erineda. Veel on riike, mis võivad ette näha kompensatsiooni tasumise mehhanisme abielu lõppemise puhuks suuremate või väiksemate piirangutega abielu kestel varadega tehingute tegemisel. Samas on ka riike, kus eraldi kokkuleppeta abikaasadel ühisvara ei tekigi.

Arutluse alla võib tulla kohalduva õiguse väljaselgitamine abielu kestel mõne varaesemega tehingu tegemisel – kas selle tehingu saab teha vaid abikaasa, kelle nimele on vara omandatud või on selleks tehinguks vajalik ka teise abikaasa nõusolek? Samalaadne küsimus kerkib ka abielu lõppemisel ning varade jagamisel ning asja menetlev notar, ametnik ja kohus lähtuvad omandiõiguste väljaselgitamisel oma asukohariigi reeglitest ja seadustest.

Eesti seadused võimaldavad abikaasadel määratleda ise oma varalised suhted ning nendele kohalduva õiguse ja sellest lähtuvalt lahendatakse ka hilisemad erimeelsused. Samas ei saa oma abielu reguleerida ükskõik millise riigi õigusega ning abikaasade valikuvabadus on piiratud ühe abikaasa elukoha- või kodakondsuse riigi õigusega. Näiteks Eestis elavad abikaasad, kellest üks on Eesti kodanik ning teine Hispaania kodanik, võivad oma varaliste suhete kujundamisel võtta aluseks kas Eesti või Hispaania õiguse.

Kuidas vormistada õiguse valikut?

Kohalduva õiguse valik tuleb vormistada notari juures. See tagab õiguse valiku tähtsuse, tähenduse ja tagajärgede teadvustamise. Võimalik on õiguse valik vormistada ka välisriigis, kuid siis peab see olema vormistatud pidades silmas vastavas riigis ettenähtud nõudeid, mis reguleerivad abieluvaralepingute tegemist. Kui valitud õigus pole Eesti õigus ning on soov, et ka kolmandad isikud (näiteks võlausaldajad, äripartnerid jne) abikaasade poolt valitud õigusega arvestaks, siis tuleks välisriigi õiguse valikust neid informeerida, näiteks tehes notari kaudu Eesti abieluvararegistrisse vastava sissekande.

Eesti notar saab selgitada Eesti õigusega ette nähtud varaliste suhete sisu. Samas välisriigi õiguse sisu, näiteks mida Saksamaa seadused abikaasade varaliste õiguste ja kohustuste sisu osas ette näevad, Eesti notar selgitama ei pea. Kui on soov valida kohalduvaks õiguseks välisriigi õigus, tuleks selle sisu selgitamiseks pöörduda konkreetse riigi õigust tundva spetsialisti poole ning vormistada õiguse valiku välisriigis.

Mis juhtub, kui kohaldatavat õigust ei ole valitud?

Kui abikaasad pole varalistele õigustele kohaldatavat õigust valinud, siis näevad meie seadused ette, et kohaldub abielu sõlmimise aja seisuga abikaasade ühise elukohariigi, selle puudumisel abikaasade ühise kodakondsuse riigi õigus. Kahe eelmainitu puudumisel kohaldub abikaasade viimase ühise elukoha riigi õigus, kui ühe abikaasa elukoht on endiselt selles riigis. Kui ka kõigil nimetatud alustel endiselt kohalduvat õigust ei selgu, siis kohaldatakse selle riigi õigust, millega abikaasad on muul viisil kõige tugevamalt seotud. Abielu sõlmimise asukohapõhine õigus, mida praktikas peetakse sageli määravaks, saaks kõne alla tulla üksnes siis, kui elukohal ja kodakondsusel põhinevate reeglite alusel kohalduv õigus jääb ebaselgeks - alles siis tuleb vaadata muid seoseid.

Kui abielule kohalduv õigus ei ole Eesti õigus - näiteks kui abikaasad, kellest ühel või mõlemal on Eesti kodakondsus, kuid elasid abielu sõlmimise ajal Soomes - siis tuleb meie reeglite järgi välja selgitada, kas antud abielu puhul kohaldub Soome või hoopis Eesti õigus. Kui Eesti kodaniku või Eestis elava inimese abieluvara puudutav asi tuleb arutlusele välisriigis, tuleb vaadata vastavas riigis kohalduva õiguse reegleid. Välisriigi reeglid võivad võrreldes Eesti õigusega ette näha hoopis teised seosed või järjestuse - näiteks võib elukohast olulisemaks osutuda hoopis kodakondsus. Iseenesest on võimalik ka see, et Eestis tehingu tegemiseks tuleb saada abikaasa nõusolek, sest meie reeglid viiksid Eesti õiguse kohaldamiseni, kuid välisriigis samade abikaasade vahel jagatavat vara ühisvaraks ei loetaks.

Abikaasade varasuhetele kohalduv õigus võib erineda sõltuvalt sellest, kus riigis küsimust arutatakse. Kui abikaasad on juba eelnevalt otsustanud oma varalistele suhetele kohalduva õiguse, siis on kindlus ja etteaimatavus kohalduva õiguse suhtes märkimisväärselt suurem. Kuid ka õiguse valimisel tuleks välisriiki elama asudes või välisriigis varasid omandades välja selgitada, kas õiguse valimine sealsete reeglite järgi on lubatud ning millised on õiguse valimisele kehtestatud vorminõuded.

Infot Euroopa Liidu riikides kehtivate abieluvara puudutavate reeglite kohta leiab Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist https://e-justice.europa.eu/home.do ja Euroopa Liidu Notariaatide Nõukogu loodud lehelt http://www.coupleseurope.eu/.


Notarite Koda
Aadress: Tatari 25
10116 Tallinn

Tel: +372 617 7900
Faks:+372 617 7901
E-post: koda@notar.ee