Eesti notarid tutvustasid Moskvas ladina notariaati Printvaate genereeritud: 20.07.19 / 23:40

Juba seitse aastat on kestnud Vene Föderatsiooni ja Shveitsi vaheline koostööprogramm, mille eesmärgiks on kaasa aidata vaba ladina tüüpi notariaadi arenemisele Venemaal. Programmi raames tegutsev Shveitsis asuv Institut international des Hautes etudes Notariales (IHN®) ehk eesti keeles Rahvusvaheline Kõrgem Notariaadi Instituut on viimastel aastatel kaasanud oma lektorite hulka ka Eesti notareid. Kuna Shveitsi notar, IHNi asutaja ja Ladina Notariaadi Rahvusvahelise Liidu nõkogu liige Michel Merlotti on ühtlasi ka Eesti aukonsul Shveitsis, siis on Eesti notariaadil sealsete kolleegidega eriti tihedad ja sõbralikud suhted.

Mai teisel poolel korraldas IHN® Moskvas kõrgetasemelise sümpoosiumi ”Notariaadi sotsiaalne roll Ida-Euroopas, Vene Föderatsioonis ja SRÜ riikides”, kuhu kutsuti üle 20 riigi esindajaid. Ametlikud osalejariigid olid Venemaa, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhi, Slovakia, Ungari, Sloveenia, Horvaatia, Rumeenia, Makedoonia ja Moldova ning ametlikud vaatlejariigid Bulgaaria, Gruusia, Armeenia, Aserbaidzan, Kasastan, Ukraina ja Valgevene. Riikide kolmeliikmelistesse delegatsioonidesse kuulusid reeglina rahvusliku Notarite Koja president, asepresident ja riigi justiitsministeeriumi vastava vastutusala esindaja.

Moskva sümpoosiumi üks eesmärke oli teha kokkuvõtteid sellest, kuidas on vaba ladina notariaadi loomine või taaskehtestamine kümne aastaga tsiviilühiskonnas arenenud. Kahe päeva jooksul võrreldi erinevate riikide kogemusi professionaalse eetika ja distsipliini valdkonnas ning käsitleti notariaadi kohta ja arengut Euroopa Liidu laienemise künnisel. Vene Föderatsiooni Notarite Koda loodab, et endiste nõukogude bloki riikide toetus ja kogemus aitab ka Venemaa notariaadil õigusriigi loomisel rohkem kaasa rääkida. Kõik uued reformimaad on oma õigussüsteemi ülesehitamisel üle võtnud ladina notariaadi põhimõtted.

Eestist oli kutsutud osalema Notarite Koja eestseisuse esimees Mati Allik, notar Tiit Sepp ning justiitsministeeriumi esindajana Viljar Peep. Tiit Sepp rääkis oma ettekandes notarite rollist seaduste väljatöötamisel ning sellest, kuidas erinevates riikides komisjonid notarite seisukohti arvesse võtavad.

Kahepäevane programm sisaldas ettekandeid ka Venemaa, Poola ja Läti Notarite Kodade presidentidelt. Üritusel osalesid notarite rahvusvahelise organisatsiooni endine president Helmut Fessler Saksamaalt ja praegune president Francisco Arias Mehhikost.

Venemaal on praegu notareid kokku 6758 ehk umbes 100 korda rohkem kui Eestis, kuid samavõrra on suurem ka suurriigi elanike arv. Notarite Kodasid on Venemaa erinevates regioonides kokku 79.

Eesti notarid on ka varem käinud jagamas oma kogemusi idapoolsetes riikides. Möödunud aastal osales kaks notarit rahvusvahelisel sümpoosiumil Moskvas ning üks notariaadi tööd käsitleval seminaril Jakuutias. Kahe aasta eest lähetas Euroopa Nõukogu notar Merle Saare Tbilisi, kus ta koos Läti, Saksa, Hollandi ja Belgia ekspertidega analüüsis Gruusia notariaati puudutavaid seadusi ning kohtus teiste Taga-Kaukaasia riikide notariaatide esindajatega.

Tihedad sidemed mitmete teiste riikide notaritega tekkisid Eesti notaritel kohe peale Eesti iseseisvumist. Notariaadiseaduse vastuvõtmisega 1993. aastal taastati Eestis ladina tüüpi notariaat ning 1995. aastal võeti Eesti Notarite Koda vastu samalaadseid notariaate ühendava ülemaailmse organisatsiooni – Rahvusvahelise Ladina Notariaadi Liidu liikmeks. Käesoleval ajal kuulub liitu üle 70 erineva riigi notarite ühenduse. Enamiku nende riikide notarid on ametiülesannete täitmisel sõltumatud ja erapooletud ning tegutsevad nn vaba elukutse esindajatena.


Notarite Koda
Aadress: Tatari 25
10116 Tallinn

Tel: +372 617 7900
Faks:+372 617 7901
E-post: koda@notar.ee