Notari tasust Printvaate genereeritud: 10.12.18 / 01:37

Vastavalt notariaadiseadusele on notari ametitoimingute tegemine tasuline. Kuna notarid tegutsevad majanduslikus mõttes sarnaselt füüsilisest isikust ettevõtjatele, kuulub notari ametitegevuse eest makstav tasu notarile. Notari tulu ametialasest tegevusest on summa, mis jääb notarile pärast notari tasuna saadud summa arvel notaribüroo ülalpidamise kulude, seadusega määratud maksude ja muude notari ametialase tegevusega seotud kohustuslike maksete tasumist. Mõnikord tuntakse huvi, kas ühe notari juures saaks sama asja odavamalt ära ajada kui teise notari juures. Sellele küsimusele tuleb vastata kindlasti eitavalt - kuna notari tasu määrad on kehtestatud seadusega, on notaritel keelatud sõlmida kokkuleppeid tasumäärade muutmiseks. Seaduse erineva tõlgendamise tõttu võivad notarite poolt esitatud arved samalaadse ja sama hinnaga teenuse eest küll vahetevahel veidi erineda, kuid need erinevused on tavaliselt ebaolulised ning peaksid praktika pideva ühtlustamise käigus kaduma.

Notari tasu võtmise aluseks on notari tasu seadus. Seaduse järgi hõlmab notari tasu nii notariaaltoimingu tegemise kui ka sellega seotud õigusalaste ja tehniliste teenuste osutamise eest notarile makstava tasu. Notari tasu arvestatakse enamasti kahest üldpõhimõttest lähtuvalt: see sõltub kas notariaaltoimingu tehinguväärtusest või on sellest sõltumatu, s.t teatud toimingute eest on kehtestatud kindlad tasumäärad.

Tehinguväärtuse määramisel on aluseks notariaaltoimingu objektiks oleva asja või õiguse väärtus toimingu tegemise ajal, kusjuures väärtuseks loetakse toimingut taotlevate isikute poolt avaldatud asja või õiguse hind. Nii on näiteks kinnistu müümisel 50 000 euro eest tehinguväärtuseks 50 000 eurot, sama suur on tehinguväärtus ka sama kinnistu kinkimisel. Nõude tagamisel loetakse tehinguväärtuseks nõude väärtus. Osaühingu või aktsiaseltsi asutamislepingu või -otsuse tehinguväärtus on kavandatava osa- või aktsiakapitali suurus, tehingu tegemiseks antava volituse puhul tehingu eseme väärtus. Sellest reeglist võib olla ka erandeid. Näiteks hüpoteegi seadmisel ja lõpetamisel on tehinguväärtus 2/3 hüpoteegi summast.

Konkreetsemad juhised erinevate toimingute tehinguväärtuste määramiseks annavad notari tasu seaduse §-d 3 kuni 21. Mõnevõrra keerukam on see reaalservituudi, kasutusvalduse või hoonestusõiguse seadmisel, mil tehinguväärtuseks on vastava õiguse teatud arvu aastaväärtuste summa.

Kui notariaaltoimingut taotlevad isikud avaldavad asja või õiguse hinna väiksemana kui on selle harilik väärtus, määratakse tehinguväärtus maa maksustamishinna, kinnistusraamatusse kantud hüpoteegis suuruse, hooneregistrisse kantud ehitise hinna, asja või õiguse kindlustussumma või muude usaldusväärsete andmete alusel. Sellisteks andmeteks võivad olla näiteks ka ajakirjanduses avaldatud kinnisvarade keskmised kohalikud turuhinnad vms. Vaatamata eelpooltoodud võimalustele on notaril sellistel juhtudel sageli siiski küllalt raske tehinguväärtust määrata, seepärast loetakse seaduse järgi kinnisasja või ehitise minimaalväärtuseks 6391 eurot, kinnisasja või ehitise mõttelise osa minimaalväärtuseks 1278 eurot, kinnisasja või ehitise reaalosa ning selle juurde kuuluva kinnisasja või ehitise mõttelise osa (näiteks erastatud korter) minimaalväärtuseks 3800 eurot ning abieluvara minimaalseks väärtuseks 6391 eurot. Absoluutseks ülempiiriks loetakse kõigi toimingute puhul 6 390 000 eurot.

Tehinguväärtusest lähtuva notari tasu arvutamise aluseks on notari tasu seaduses sisalduv tehinguväärtuste ja täistasude tabel. Tabel on ülesehitatud põhimõttel, kus konkreetsete tehinguväärtuste vahemikele vastavad kindlad tasumäärad. Näiteks on kuni 30 eurose tehinguväärtuse puhul täistasuks 1,60 eurot, 2500 eurose tehinguväärtuse puhul 21 eurot, 6000 eurose tehinguväärtuse puhul 24,90 eurot ja 60 000 eurose tehinguväärtuse puhul 98,10 eurot. Konkreetse tasu saamiseks korrutatakse tehinguväärtuse alusel tabelist saadud täistasu vastava kordajaga, mis määratakse olenevalt toimingu liigist notari tasu seaduse §-de 23 kuni 30 alusel. Nende sätete alusel on notari tasu kahe- või mitmepoolse tehingu tõestamise eest kahekordne täistasu, ühepoolse tehingu tõestamise eest ühekordne täistasu. Lisaks sellele on täistasu ühekordne ka kaas- või ühisomandis oleva vara jagamise lepingu tõestamise, omandi- ja pärimisõiguse tunnistuse väljaandmise, aktsiaseltsi üldkoosoleku protokolli ning ehitise pandilepingu hüpoteegiks ümberregistreerimise lepingu tõestamise eest. Mõningatel juhtudel on notari tasu ka pool (näiteks kahe- või mitmepoolse tehingu lõpetamise kokkuleppe ning volituse tõestamisel, samuti tehingu projekti koostamise eest, kui tehingu tõestamist ei järgne) või veerand (näiteks raha notari deposiiti võtmisel) täistasust.

Eelneva selgituseks on järgmised näited. Näiteks sõlmiti kinnistu ostu-müügileping, milles kinnistu hinnaks avaldati 6000 eurot. Vastavalt tehinguväärtuste ja täistasude tabelile on 6000 euro suuruse tehinguväärtuse puhul täistasuks 24,90 eurot ning kuna ostu-müügileping on kahepoolne tehing, on notaritasuks 2 x 24,90 = 49,80 eurot, millele lisandub käibemaks.

Mõnikord püüavad notari poole pöörduvad isikud näidata tehinguväärtust tegelikust hinnast madalamana, lootes notari tasu osas kokku hoida. Selline käitumine võib osutuda kahjulikuks hoopis kliendile endale.

Tehinguväärtuste ja täistasude tabelist nähtub, et mida suurem on tehinguväärtus, seda väiksema protsendi moodustab selle puhul toimingu tegemise eest võetav notaritasu. Võimalike hilisemate vaidluste vältimiseks on seepärast alati soovitav avaldada notariaaldokumendis asja või õiguse tegelik hind, sest madalama hinna näitamisel on kokkuhoid notari tasu osas suhteliselt väike, võib aga endaga kaasa tuua suuri majanduslikke kaotusi. Ilmekaim näide oleks siin olukord, kus näiteks 60 000 eurose turuväärtusega kinnistu mõttelise osa müügihinnaks näidatakse lepingus 30 000 eurot, ülejäänud 30 000 eurot makstakse aga n.ö mustalt.
Kui nüüd näiteks kinnistu kaasomanik otsustab kasutada talle seadusega kuuluvat ostueesõigust, on tal kohustus ostjale hüvitada vaid 30 000 eurot, ostja aga kaotab nii kinnistu kui ka müüjale "mustalt" tasutud 30 000 eurot.

Kindlate tasumääradega (tehinguväärtusest sõltumatud) notariaaltoimingud on loetletud notari tasu seaduse §-s 31. Näiteks maksab testamendi tõestamine 32,55 eurot, pärimismenetluse algatamise avalduse tõestamine 63,90 eurot, pärandi vastuvõtmise avalduse tõestamine 65,15 eurot, pensioni või elatisraha kättesaamiseks antud volituse tõestamine 3,19 eurot, füüsilise isiku muu volituse tõestamine 25,50 eurot, juriidilise isiku poolt väljastatava volituse tõestamine 49,20 eurot, kohtu kinnistus- või registriosakonnale esitatava avalduse projekti koostamine, avalduse esitaja allkirja kinnitamine ja avaldusest digitaalse ärakirja väljastamine 35,75 eurot, allkirja kinnitamine 12,75 eurot ja dokumendi ärakirja või väljavõtte ning samuti väljatrüki kinnitamine 3,19 eurot lehekülje eest, kuid kokku mitte rohkem kui 31,95 eurot.

Kinnistus-, äri- või pärimisregistri andmete väljatrüki kinnitamisel ja väljastamisel on notari tasu on 3,20 eurot sõltumata lehekülgede arvust.

Notari tasu abielu sõlmimise või lahutamise kinnitamise eest on 63,90 eurot. Tasu hõlmab vastavalt ka abielu sõlmimise või abielulahutuse avalduse vastuvõtmist, seaduses ettenähtud nõustamist ning kande koostamist.
Notari tasu abielu sõlmimise kinnitamise eest väljaspool bürood või tööpiirkonda on kokkuleppeline.

Lisaks eeltoodule on mõnede notari teenuste eest kehtestatud ka ajatasu. Väljaspool notaribürood või väljaspool notari tööaega (selleks on ajavahemik tööpäeviti kell 9 - 18) tehtud notariaaltoimingu eest tasutakse notarile täiendavalt toimingu tegemiseks kulutatud aja eest 3,80 eurot tunnis, kusjuures vajaliku transpordi tagab klient (notari isikliku sõiduvahendi kasutamisel tuleb selle eest tasuda 3,80 eurot tunni eest).

Seaduse järgi hüvitab notari tasu maksmiseks kohustatud isik notarile ka muud notariaaltoimingu tegemisega seotud põhjendatud kulud (nt telefonikaugekõnede, telefaksi- ja postikulud).

Notari poolt osutatavate ametiteenuste eest on tasu kokkuleppeline.

NB! Notaril on alates notari tasu sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni õigus nõuda tasumata summalt viivist vastavalt võlaõigusseaduse sätetele (VÕS § 94 lõige 1 ja § 113 lõige 1).

Klientides võib segadust tekitada asjaolu, et lisaks notari tasule tuleb notari poole pöördumisel silmas peetud eesmärgi saavutamiseks sageli tasuda veel muidki lõive ja makse. Enamikel juhtudel on selleks riiklikesse registritesse kannete tegemise eest ettenähtud riigilõiv.


Notarite Koda
Aadress: Tatari 25
10116 Tallinn

Tel: +372 617 7900
Faks:+372 617 7901
E-post: koda@notar.ee