Volitus ja volikiri Printvaate genereeritud: 15.10.19 / 14:09

VOLITUSEST ÜLDISELT

Võib tulla ette juhtumeid, mille puhul füüsiline isik või juriidilise isiku seadusjärgne esindaja, kes soovib teha tehingut, ei saa tehingu tegemises isiklikult osaleda ja selleks vajalikku tahteavaldust anda, sest tal on samal ajal vaja viibida mujal. Sellises olukorras abistab tehingut teha soovivat isikut õiguskäibe hõlbustamiseks välja töötatud õigusinstituut, mida nimetatakse volituseks. Volitus on tehinguga antud esindusõigus, mis teeb võimalikuks tehingu tegemise esindaja kaudu. Kui esindajale on antud tehingu tegemiseks volitus ja esindaja teeb tehingu esindatava nimel, siis kehtib volituse alusel tehtud tehing esindatava suhtes täpselt selliselt nagu oleks esindatav ise selle tehingu teinud.


VOLITUSE ANDMISEST JA VORMIST

Volituse andmine toimub tahteavalduse tegemisega isikule keda volitatakse või kolmandale isikule, kelle suhtes volitus peab toimima, või tehakse volituse andmise kohta avaldus avalikkusele. Volituse võib anda nii ühele kui ka mitmele isikule. Viimasel juhul on võimalik määrata, kas esindajad esindavad esindatavat ühiselt või iga esindaja eraldi.

Esindatav võib volituses anda esindajale edasivolitamise õiguse. Samuti võib volituses anda esindajale õiguse teha tehinguid iseendaga või isikuga, kelle esindajaks esindaja samaaegselt on.

Põhimõtteliselt võib anda volituse vabas vormis (suulises, kirjalikus, kirjalikku taasesitamist võimaldavas, elektroonilises, notariaalselt kinnitatud või notariaalselt tõestatud vormis). Kuid sellel üldreeglil on oluline erand - kui seaduses on tehingu tegemiseks ette nähtud teatud kindel vorm, mille järgimata jätmise korral on tehing tühine, peab tehingu tegemiseks antud volitus olema samas vormis. Nii näiteks võib vallasasja müümiseks anda volituse suulises vormis. Volitaja esindamiseks kohtus tuleb volitus vormistada vähemalt kirjalikus vormis. Kui aga volitaja soovib anda volitust näiteks kinnistu müügiks, peab volitus olema notariaalselt tõestatud vormis.


VOLITUSE SISUST JA ULATUSEST

Volituse sisu ja ulatuse määrab esindatav volituse andmisel.

Esindajal võib lubada teha tehinguid tema äranägemise kohaselt, kuid vajadusel on võimalik esindaja õigusi tehingute tegemisel piirata esindatava poolt määratud tingimustega (tehingu tegemise tähtaeg, tehingu hind, muud tingimused).

Esindatav võib volituse andmisel esindaja või kolmanda isiku huvides oleva tehingu tegemiseks määrata, et volitus on tagasivõtmatu. Seadusega on esindatavale jäetud võimalus ka tagasivõtmatuna antud volitus mõjuval põhjusel tagasi võtta.

Siiski ei ole volituse alusel võimalik teha kõiki tehinguid. Piirangud volituse alusel tehingu tegemiseks võivad tuleneda seadusest. Nii näiteks ei saa volituse alusel teha testamenti, sest vastavalt pärimisseadusele teeb testaator testamendi isiklikult. Piirangud volituse alusel tehingu tegemiseks võivad tulla ka poolte vahelisest kokkuleppest, kui neis on sätestatud, et mingi tehing tuleb teha isiklikult.


VOLIKIRJAST

Kirjalikus vormis tehtud või notari poolt tõestatud dokument, mis tõendab esindaja volitusi, on volikiri.

Kinnistu, sealhulgas korteriomandi, jagamise, võõrandamise, üleandmise või muul viisil käsutamise tarvis volikirja andmiseks tuleb pöörduda notari poole, sest vastavalt seadusele peavad need tehingud olema tehtud notariaalselt tõestatud vormis. Samuti tuleb notari juurde pöörduda, kui soovitakse anda volitust esindaja nimel näiteks pärimismenetluses osalemiseks, äriühingu asutamiseks, osaühingu osa võõrandamiseks, esindatava pangaarve kasutamiseks, esindatavale väljamaksmisele kuuluva pensioni vastuvõtmiseks ja mitmete muude tehingute tegemisel.

Üldjuhul piisab volikirja vormistamiseks notari juures sellest, kui võtta notari juurde kaasa volitaja isikut tõendav dokument ja esitada notarile esindaja täpsed isikuandmed (nimi, isikukood, aadress) ning täpsustada esindaja vahendusel teha soovitava tehingu sisu.

Volituse notariaalsel tõestamisel nõustab notar volitajat seoses õiguslikele küsimustele lahenduste leidmisel, selgitab välja volitaja tahte ja vormistab selle arusaadavalt volikirjas. Notar vormistab volikirja kahes originaaleksemplaris, millest üks jääb notari arhiivi, teine aga väljastatakse volitajale.


VOLITUSE LÕPPEMINE, VOLIKIRJA KEHTETUKS KUULUTAMINE

Volitus lõppeb, kui esindaja on teinud tehingu, milleks volitus oli antud või volituses soovitud tehingu tegemine on muutunud võimatuks. Kui volitus oli antud kindlaksmääratud tähtajaks, siis lõpeb volitus selle tähtaja möödudes. Volitaja võib volituse lõppemise seada sõltuvusse mingist tingimusest, mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei saabu: äramuutva tingimuse saabumisel volitus lõpeb. Volitus lõpeb ka siis kui esindatavaks või esindajaks olev juriidiline isik lõpeb või kui esindatav sureb või kui kuulutatakse välja esindatava pankrot. Volitus lõpeb ka volituse tagasivõtmisel. Esindatav võib volituse igal ajal tagasi võtta, ja seda isegi siis kui volitus on tähtajaline. Volituse tagasivõtmine toimub tahteavalduse tegemisega esindajale või kolmandale isikule, kellega tehingu tegemiseks oli volitus antud, või avalikkusele.

Pärast volituse lõppemist tuleb esindajal volikiri esindatavale tagastada.

Kui volituse kohta on antud volikiri, siis loetakse, et volitus kehtib seni, kuni volikirja ei ole esindatavale tagasi antud või kehtetuks kuulutatud. Kui notari poolt tõestatud volituse andja soovib volituse lõpetada, kuid mingil põhjusel ei ole tal võimalik volikirja tagasi võtta, siis tuleb tal pöörduda notari poole, kes tõestab volitaja tahteavalduse volikirja kehtetuks kuulutamiseks. Seejärel avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded volikirja kehtetuks kuulutamise kohta vastav teade. Kümne päeva möödumisel peale teate avaldamist muutub volikiri kehtetuks.


VOLITUSE TÕESTAMISE VAJALIKKUSEST

Volitus on algusest peale tühine, kui see on vastuolus heade kommete, avaliku korra või seadusest tuleneva keeluga. Olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul või raskete asjaolude ärakasutamise tõttu antud volitus on võimalik seaduses sätestatud korras tühistada. Teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud tehing on üldjuhul tühine. Seaduse kohaselt on isik, kellel ei olnud esindusõigust, õiguslikult vastutav tehingu teise poole ees, kes uskus kehtiva tehingu tegemisse. Paraku ei garanteeri õiguslik vastutus seda, et esindusõiguseta isik suudaks täielikult hüvitada tühise tehinguga tekkinud kahju. Volikirja notariaalne tõestamine peab välistama volikirja andmisel volituse tühisuse aluseks olevate asjaolude esinemise. Seetõttu on õiguskäibe turvalisuse seisukohalt põhjendatud oluliste tehingute puhul nõuda tehingu tegija esindajalt notariaalselt tõestatud vormis volikirja ka siis kui seadus volikirjale nii ranget vorminõuet ei sea.


VÄLISRIIKIDES VÄLJASTATUD VOLIKIRJADE KASUTAMISEST EESTIS

Notariaalset vormi nõudvate tehingute tegemisel saab kasutada välisriigis väljastatud volikirja, kui selle on tõestanud või kinnitanud välisriigi ametiisik, kes kuulub justiitsministri poolt kehtestatud välisriikide ametiisikute loetellu, kelle tõestatud volikiri on võrdne Eesti notari tõestatud volikirjaga (RTL, 14.12.2001, 132, 1921).

Kui riik, kus volikiri on antud, on avalike dokumentide legaliseerimise nõude tühistamise Haagi 1961. a konventsiooni (nn apostillikonventsioon) liige, on vajalik, et volikirja tõestanud ametiisiku allkiri oleks varustatud apostille’ga.

Kui riik, kus volikiri on antud, ei ole eespool nimetatud konventsiooni liige, on vajalik, et volikirja tõestanud või kinnitanud ametiisiku allkiri oleks legaliseeritud asukohariigi välisministeeriumi ning Eesti Vabariigi Välisministeeriumi poolt.

Kui volikiri on tõestatud riigis, millega Eesti Vabariik on sõlminud vastastikuse õigusabi lepingu, siis sellises riigis (Vene Föderatsioon, Ukraina, Leedu Vabariik, Läti Vabariik, Poola Vabariik) tõestatud volikirja saab Eestis kasutada täiendava legaliseerimiseta või apostille’ga varustamiseta.

Asjakohast teavet notariaalselt tõestatud volikirjade tegemise ja nende kehtetuks kuulutamise kohta saab igast notaribüroost.


Notarite Koda
Aadress: Tatari 25
10116 Tallinn

Tel: +372 617 7900
Faks:+372 617 7901
E-post: koda@notar.ee