Merle Saar-Johanson: notarid on digilõhe täitjad Printvaate genereeritud: 10.12.18 / 01:49

Esimesel novembril 25-ndat tegutsemisaastat tähistanud Notarite Koja aastapäeva konverents keskendus sellele, kuidas kasutada kaasaegseid digilahendusi notariteenuste arendamiseks. Notarite Koja esimees Merle Saar-Johanson suunas oma kõnes tähelepanu suurele digi-kirjaoskamatuse osakaalule Eesti ühiskonnas, kus notarid on digilõhe täitjad.

Notarite Koja esimehe Merle Saar-Johanson leidis oma avakõnes, et praeguse tehnoloogia arengu juures ei suuda õigusrakendajad alati sammu pidada, aga kas ongi tarvis? „Kõige uuega ei pea kaasa jooksma ning oluline on säilitada teatav konservatiivsus selekteerides välja sobivaimad lahendused,“ ütles Saar-Johanson.

Saar-Johanson tõi välja hiljutise SEB uuringu, mille kohaselt ei kasuta kuni 35 protsenti Eesti elanikest siiani internetipanka ega kaasaegseid mobiilirakendusi või autentimisvahendeid. „Oma töös näeme sageli ka inimesi, kes ei ole kasutanud internetti ega digilahendusi.

Digitaliseerimist ei saa peale suruda ning täna on notar digilõhe täitja. Kui vanasti oli notar vahendajaks kirjaoskamatutele inimestele siis täna aitame digi-kirjaoskamatuid inimesi, kes ei soovi või ei oska suhelda riigiga interneti vahendusel,“ selgitas Saar-Johanson.

Samas nentis Saar-Johanson, et muutuvas ajas ei saa notariaat jääda muutumatuks. „Ei ole mõtet hüpata hiljem möödakihutavale rongile ning pealegi peame vastu tulema ka neile klientidele, kes toetuvad oma igapäevastes asjaajamistes digilahendustele. Selle heaks näiteks on planeeritav kaugtõestuse võimalus, mis peaks jõustuma hiljemalt 2020. aasta alguses,“ ütles Saar-Johanson.

Huvitavaid fakte Eesti notariaadist:
1) Kuigi Eesti Notarite Koda tähistab tänavu 25-ndat aastapäeva, siis andmed esimestest notari ülesandeid täitnud ametnikest Eesti territooriumil pärinevad juba aastatest 1314 ja 1360. Tol ajal täitsid notarite ülesandeid enamasti vaimulikud.
2) Kaasaegse euroopaliku notariaadi formeerumise alguseks peetakse aastat 1864, mil Venemaa tsaariimpeeriumis hakkas notarite tegevust reguleerima kohtuasutuste seadus.
3) Eesti Vabariigi väljakuulutamisel jätkasid notarid tööd varasemase seaduse alusel ning EV ajutine notariaalseadus kehtestati 1919. aasta 28-ndal aprillil, seega tähistab notarite amet Eesti Vabariigis oma 100-ndat sünnipäeva juba kevadel.
4) Tänavu möödus 85 aastat Eesti Notarite Ühingu loomisest 1933-ndal aastal.
5) Juba 1936-ndal aastal nimetati ametisse Eesti esimene naisnotar – Ilma Saarepera, kes tegutses notarina 1944-nda aastani Võhmas, Mõisakülas ja Põltsamaal.
6) 1. novembril 1993. jõustus notariaadiseadus ning sel päeval nimetas justiitsminister Kaido Kama ametisse 46 notarit.

Notarite Koda on avalik-õiguslik juriidiline isik, mis on asutatud notariaadiseaduse alusel notarite ühendamise eesmärgil. Notarite Koja liikmeteks on kõik ametisse nimetatud notarid. Eestis on 15 notari tööpiirkonda, kus 2018. aasta novembri seisuga töötab kokku 91 notarit. 2017 aastal tegid Eesti notarid kokku 315 704 ametitoimingut.


Notarite Koda
Aadress: Tatari 25
10116 Tallinn

Tel: +372 617 7900
Faks:+372 617 7901
E-post: koda@notar.ee