Sel aastal on avalikkuse ette j\u00f5udnud mitmeid juhtumeid, kus kelmid on petnud v\u00e4lja kortereid ning nende m\u00fc\u00fcgist saadud raha. Eelmisel n\u00e4dalal teatas politsei kahest juhtumist, kus \u00fcle 70-aastased naised m\u00fc\u00fcsid petturite juhendamisel maha oma korterid, v\u00f5tsid m\u00fc\u00fcgist saadud summa sularahas v\u00e4lja ning andsid v\u00f5\u00f5rastele inimestele. Kahju ulatus kokku pea 200 000 euroni.<\/p>\n\n\n\n
Kinnisvara v\u00f5\u00f5randamise tehing toimub alati notari juures. Rahageenius k\u00fcsis\u00a0Notarite Koja esimehelt Merle Saar-Johansonilt, kuidas s\u00e4\u00e4rased kinnisvarapettused siiski v\u00f5imalikuks saavad?<\/p>\n\n\n\n
Kas notarid n\u00e4evad ka oma t\u00f6\u00f6s viimasel ajal tavap\u00e4rasest rohkem pettuseohu m\u00e4rke? Kui, siis milliste tehingute puhul?<\/p>\n\n\n\n
Erinevaid pettuseohu m\u00e4rke n\u00e4evad oma t\u00f6\u00f6s notarid igap\u00e4evaselt, kuid nagu alati, muutub ajas pidevalt pettuste sisu. N\u00e4iteks kirjeldatud skeem, kus kelmid inimestele helistavad ja neilt kinnisvara ning hiljem sularaha v\u00e4ljapetavad, j\u00f5udis notariteni m\u00f6\u00f6dunud aasta kevadel.<\/p>\n\n\n\n
Samuti on sagenenud juhtumid, kus p\u00fc\u00fctakse \u00e4ra kasutada vanemaealisi nende endi pereliikmete ja sugulaste poolt. N\u00e4eme n\u00e4iteks tihti olukordi, kus kingisaaja broneerib notari juurde aja kinkelepingu s\u00f5lmimiseks, ent b\u00fcroosse tulles ilmneb notari k\u00fcsitlemise tulemusel, et v\u00e4idetav kinkija tegelikult ei soovigi midagi kinkida.<\/p>\n\n\n\n
Kuidas ja miks sellised tehingud l\u00e4bi l\u00e4hevad?<\/p>\n\n\n\n
Notarite roll on pettuseid \u00e4ra hoida ja seda me ka igap\u00e4evaselt teeme. Kuid keeruline, kui mitte \u00f6elda v\u00f5imatu, on olnud avastada neid juhtumeid, kus ohvrid tulevad notarib\u00fcroosse petturite abil ettevalmistatud looga, mida nad usutavalt ja j\u00e4rjekindlalt esitavad. Seet\u00f5ttu ei pruugi tehingu t\u00f5estamise ajal olla m\u00e4rke, et keegi inimest m\u00f5jutab.<\/p>\n\n\n\n
Sellise petuskeemi ohver v\u00f5ib v\u00e4lja paista v\u00e4ga enesekindel ja teadlik inimene. Petturid suudavad panna inimese uskuma, et notarit ei tohi usaldada ja teda suunatakse notarile valetama. Kui aga inimene varjab notari eest fakte v\u00f5i esitab valeinfot, siis on notaril v\u00e4ga keeruline teda kaitsta.
\t\u00a0<\/p>\n\n\n\n
Sama kehtib juhul, kui notar on inimesele k\u00f5ik v\u00f5imalikud riskid lahti seletanud, kuid teov\u00f5imeline inimene soovib ikkagi tehingut enda seatud tingimustel l\u00e4bi viia. Notariaalne t\u00f5estamine on loodud selleks, et ennetada hilisemaid vaidlusi ja v\u00e4hendada pettuste ohtu, kuid seda l\u00e4bi erapooletu n\u00f5ustamise. Notar ei ole ega saa olla kindlustus, mis garanteerib iga tehingu \u00f5iglase tulemuse v\u00f5i selle, et inimene ei tee enda jaoks ebasoodsaid otsuseid.<\/p>\n\n\n\n
Teov\u00f5imelistel isikutel on \u00f5igus teha ka ebam\u00f5istlikke otsuseid ja notaril ei ole volitust neid k\u00f5hutunde alusel keelata. N\u00e4iteks soovivad inimesed vahel m\u00fc\u00fca kinnisvara alla turuhinna. Notarid juhivad sellisel juhul tehingu t\u00f5estamisel kliendi t\u00e4helepanu sellele, et tehingu hind on liiga v\u00e4ike, kuid inimesed j\u00e4\u00e4vad tihti kindlaks endasoovile just sellise hinnaga m\u00fc\u00fca. P\u00f5hjuseks tuuakse soov teha tehing kiiresti, et saada vahendid n\u00e4iteks teise riikikolimiseks v\u00f5i eriline suhe ostjaga.<\/p>\n\n\n\n
Kui notarile antaks \u00f5igus tehinguid oma subjektiivse hinnangu alusel keelata, oleks see takistuseks vabale ettev\u00f5tlusele ja omandi\u00f5igusele.<\/p>\n\n\n\n
Kas ja kuidas notar \u00e4ra tunneb, et siin v\u00f5ib olla mingi jama ning mis v\u00f5imalused on siis notaril asja \u00e4ra hoida?<\/p>\n\n\n\n
Notarid puutuvad igap\u00e4evaselt kokku tehingutega, kus osapoolte taust ja tegelikud kavatsused vajavad hoolikat hindamist. Kui notaril tekib kahtlus, et inimene on m\u00f5jutatud v\u00f5i ei saa t\u00e4ielikult aru, mida ta teeb, saab notar pidada kliendiga nelja silma all vestluse, et aru saada, kas tehing toimub vabatahtlikult ja teadlikult. Samuti selgitab notar lahti tehingu sisu, riskid ja pakub v\u00e4lja alternatiive.<\/p>\n\n\n\n
Notar saab ka tehingust keelduda, kuid seda ainult juhul, kui notar on veendunud selles, et isik ei saa aru, mida ta teeb v\u00f5i kui tehingu eesm\u00e4rgid l\u00e4heks vastuollu seadusega. Notaril pole volitust tehingust keelduda, kui selgituskohustus on t\u00e4idetud ja inimene soovib sellest hoolimata vabatahtlikult enda jaoks kahjulikku tehingut teha.<\/p>\n\n\n\n
Mis on peamised punased lipud?<\/p>\n\n\n\n
Telefonipetturite ohvritega juhtumeid on notarid tagantj\u00e4rele anal\u00fc\u00fcsinud, kuid p\u00e4ris selgeid punaseid lippe v\u00e4ljatuua ei saa, sest skeemid on v\u00e4ga h\u00e4sti l\u00e4bi m\u00f5eldud. Madalam tehinguhind, tehinguga kiirustamine, tehingus teise osapoole eest r\u00e4\u00e4kimine ja sularaha kasutamine tehingutes v\u00f5ivad olla m\u00e4rgid pettusest, aga ei pruugi, sest klientidel on sageli selliseks toimetamiseks m\u00f5istetavad p\u00f5hjused. Samuti teavad petturid ise neid punaseid lippe v\u00e4ltida: pettuseid on tehtud turuhinnaga ja raha liigub kontodel, kust ohver selle p\u00e4rast sularahas v\u00e4lja v\u00f5tab ning petturitele annab.<\/p>\n\n\n\n
Kui inimene on j\u00f5udnud teie juurde, aga tegelikult ta ei saa teie arvates h\u00e4sti aru, mis toimumas on, siis kuidassoovitate k\u00e4ituda?<\/p>\n\n\n\n
K\u00f5ige olulisem on notarit usaldada ja r\u00e4\u00e4kida talle ausalt tehingu taustast ja sisust. Soovitame inimestel m\u00f5elda notarist kui usaldusisikust, kellel on alati kohustus n\u00f5rgemat poolt kaitsta.\u00a0\u00a0<\/p>\n\n\n\n
Tihti arvatakse, et notari juurde tuleb minna alles tehingu l\u00f5ppfaasis ja juba valmis lepinguprojektiga. Tegelikult on aga just parem, kui notar kaasatakse v\u00f5imalikult varakult, sest nii saab notariga rahulikult ja ajalise surveta v\u00f5imalikud riskikohad l\u00e4bi arutada. Ka valmis lepinguprojekti ei ole vaja notarile esitada, notar koostab selle ise poolte kokkulepete p\u00f5hjal.<\/p>\n\n\n\n
Eriti oluline on notari varajane kaasamine juhul, kui kahtlustatakse pettust. Kahjuks p\u00f6\u00f6rdutakse aga notari juurde sageli alles siis, kui inimene on petturite poolt pikalt ettevalmistatud ja teda suunatakse notarile valetama v\u00f5i olulisi fakte tema eest varjama. Notar on aga viimane inimene, kes saab tagada, et kellegi huvid ei oleks riivatud. P\u00e4rast notari juures allkirja andmist enam tagasiteed ei ole ja vara omandit ei pruugi kunagi tagasi saada.<\/p>\n\n\n\n
Seet\u00f5ttu on oluline ka notarite f\u00fc\u00fcsiline kohalolu \u00fcle Eesti. V\u00e4ljaspool Tallinnat ja Tartut tegutsevad notarid tunnevad sageli oma piirkonna inimesi l\u00e4hemalt ja saavad seet\u00f5ttu paremini m\u00e4rgata, kui keegi on sattunud pettuse ohvriks. Samuti on klient v\u00e4iksemas kogukonnas suurema t\u00f5en\u00e4osusega valmis notariga avatult r\u00e4\u00e4kima, miks ta midagi teeb, mis v\u00f5imaldab notaril paremini ohtu tuvastada ja reageerida.<\/p>\n\n\n\n
Notarite Koda tegeleb aktiivselt sellega, et t\u00f5sta inimeste teadlikust notarite rollist, et nad oskaksid oma murest notarile teada anda. Notar on neutraalne ja usaldusv\u00e4\u00e4rne n\u00f5ustaja, kelle poole v\u00f5ib julgelt p\u00f6\u00f6rduda ka siis, kui inimene tunneb end ebakindlalt v\u00f5i vajab lihtsalt kinnitust, et tema otsus on \u00f5ige.<\/p>\n\n\n\n
Loe artiklit ka Rahageeniusest, link\u00a0Notarid kinnisvarapettustest<\/p>\n\n\n\n
\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Sel aastal on avalikkuse ette j\u00f5udnud mitmeid juhtumeid, kus kelmid on petnud v\u00e4lja kortereid ning nende m\u00fc\u00fcgist saadud raha. Eelmisel n\u00e4dalal teatas politsei kahest juhtumist, kus \u00fcle 70-aastased naised m\u00fc\u00fcsid petturite juhendamisel maha oma korterid, v\u00f5tsid m\u00fc\u00fcgist saadud summa sularahas v\u00e4lja ning andsid v\u00f5\u00f5rastele inimestele. Kahju ulatus kokku pea 200 000 euroni. Kinnisvara v\u00f5\u00f5randamise tehing […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":8002,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-3250","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.notar.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3250","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.notar.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.notar.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.notar.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.notar.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=3250"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/www.notar.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3250\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3376,"href":"https:\/\/www.notar.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3250\/revisions\/3376"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.notar.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media\/8002"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.notar.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3250"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.notar.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=3250"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.notar.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=3250"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}