Viimasel ajal meediast l\u00e4bi k\u00e4inud pettusejuhtumid, kus kurjategijad on vanainimestelt v\u00e4lja petnud isegi kortereid, on notarite t\u00f6\u00f6s \u00f5nneks erandlikud. Ent murelikuks teeb notareid t\u00f5siasi, et k\u00f5ige sagedamini p\u00fc\u00fcavad vanainimesi \u00e4ra kasutada hoopis nende enda pereliikmed ja sugulased.<\/p>\n\n\n\n
Notarite Koja esimehe Merle Saar-Johansoni s\u00f5nul on k\u00f5ige sagedasemaks skeemitamise objektiks kinnisvara ja sageli esineb vanainimeste \u00e4rakasutamise katseid justnimelt seoses p\u00e4rimise ning kinkimisega, aga ka n\u00e4iteks kinnisvarale h\u00fcpoteegi seadmisega.<\/p>\n\n\n\n
\u201eN\u00e4iteks leidis aset \u00fcks juhtum, kus vanainimene tuli testamenti tegema ja kaasas oli mitmeid sugulasi. P\u00e4rast k\u00f5rvaliste inimeste ootama j\u00e4tmist, vanainimesega r\u00e4\u00e4kimist ja selgitamist, \u00fctles testamenditegija notarile, et teeb testamendi ikkagi \u00e4ra, aga t\u00f5en\u00e4oliselt kohtutakse notariga veel,\u201c selgitas Saar-Johanson. \u201eTund aega hiljem oli vanainimene tagasi, seekord \u00fcksi, \u00fctles, et tahab eelmise testamendi t\u00fchistada ja et n\u00fc\u00fcd ta teeb selle testamendi, mida ta ise p\u00e4riselt tahab. Eelmise pidi tegema selleks, et sugulased maha rahustada,\u201c lisas Notarite Koja juht.<\/p>\n\n\n\n
Teine k\u00f5nekas n\u00e4ide sellest, kuidas oma pereliige p\u00fc\u00fcab eakat inimest \u00e4ra kasutada, puudutab volikirju ja kinkelepinguid \u2013 nimelt v\u00f5ttis notariga \u00fchendust \u00fche vanaproua t\u00fctar ja teatas, et vajab volikirja pangakaardi tegemiseks ja kinnisvara kinkelepingu vormistamiseks. \u201eNotar helistas \u00fcksikasjade t\u00e4psustamiseks prouale endale, kes selgitas, et soovib teha t\u00fctrele volikirja pangakaartide ja raha saamiseks pangast ning asjaajamiseks ametiasutustes. Notar k\u00fcsis veel mitmel korral \u00fcle, kas volikiri peaks sisaldama ka n\u00e4iteks kinnisvaraostu, m\u00fc\u00fcki v\u00f5i kinget ja proua vastas sellele eitavalt,\u201c r\u00e4\u00e4kis Saar-Johanson.<\/p>\n\n\n\n
J\u00e4rgmisel p\u00e4eval helistas proua notarile ja selgitas, et soovib ikkagi ka enda korteri t\u00fctrele kinkida. \u201eKui notar selgitas, et omanikuks saades v\u00f5ib t\u00fctar korteri ema n\u00f5usolekuta maha m\u00fc\u00fca, siis m\u00f5tles proua \u00fcmber,\u201c r\u00e4\u00e4kis Saar-Johanson. \u201eVeidi hiljem helistas ta aga tagasi ja \u00fctles, et soovib korteri ikka t\u00fctrele kinkida ning selgitas, et testamenti ta teha ei soovi, sest siis ei maksa t\u00fctar korteri arveid. Prouaga vesteldes oli samal ajal taustalt kuulda, kuidas t\u00fctar andis prouale juhiseid, mida notarile \u00fctlema peab. \u201eSellistes olukordades saab k\u00fcll \u00fcks notar t\u00f5estamisest keelduda, sest osaleja tahe ei ole selge, ent kui m\u00f5ne aja m\u00f6\u00f6dudes p\u00f6\u00f6rdutakse teise notari poole, siis v\u00f5ivad sugulased olla vanainimesele andnud t\u00e4psemad juhised ning vanainimene v\u00f5ib v\u00e4ljendada notarile oma soovi veenval viisil,\u201c lisas Saar-Johanson.<\/p>\n\n\n\n
Saar-Johansoni s\u00f5nul tuleb notarite praktikas ette ka hulgaliselt olukordi, kus kingisaaja broneerib aja kinkelepingu s\u00f5lmimiseks, ent b\u00fcroosse tulles ilmneb, et kinkija ei soovi tegelikult midagi \u00e4ra kinkida ega ka testamenti teha. \u201eKorra leidis ka aset juhtum, kus notar palus kingisaajal kabinetist lahkuda ja seej\u00e4rel \u00fctles vanapaar, et kui nad korterit t\u00fctrele ei kingi, siis kardavad nad, et t\u00fctar ei tule neid enam vaatama,\u201c r\u00e4\u00e4kis Saar-Johanson. \u201eKinkimise soovi seega tegelikult ei olnud ja notar keeldus tehingut t\u00f5estamast.\u201c<\/p>\n\n\n\n
Ent p\u00e4rimine, volikirjad ja kinkelepingud pole ainus viis, millega seoses vanainimesi \u00e4ra p\u00fc\u00fctakse kasutada. N\u00e4iteks p\u00f6\u00f6rdus notari poole vanaproua koos t\u00fctre ja t\u00fctrepojaga, et seada vanaproua korterile h\u00fcpoteek, millega tagada t\u00fctre ja t\u00fctrepoja ettev\u00f5tte kohustusi. \u201eNotar palus pereliikmetel ruumist lahkuda ja seej\u00e4rel tunnistas proua, et ta pole notari juures vabatahtlikult ning teda sunnitakse vaimset ja ka f\u00fc\u00fcsilist v\u00e4givalda kasutades lepingut s\u00f5lmima,\u201c r\u00e4\u00e4kis Saar-Johanson. \u201eNotar keeldus tehingu t\u00f5estamisest ja soovitas proual p\u00f6\u00f6rduda politsei poole. Kahjuks on selliseid juhtumeid pea iga notari praktikas.\u201c<\/p>\n\n\n\n
Kinkeleping olgu v\u00f5imalikult detailne<\/p>\n\n\n\n
Kui inimesel on soov s\u00f5lmida oma l\u00e4hedasega kinkeleping, siis tuleb lepingu tingimused Saar-Johansoni s\u00f5nul eelnevalt hoolega l\u00e4bi m\u00f5elda, sest kinkeleping ei t\u00e4henda kinkijale \u00fcksnes vara \u00e4ra kinkimist, vaid tal on v\u00f5imalik seada kingi saajale kohustused, mida ta peab kinkija ees t\u00e4itma. \u201eN\u00e4iteks tasub vanemal oma lapsega s\u00f5lmitavasse kinkelepingusse v\u00f5imalikult \u00fcksikasjalikult kirja panna k\u00f5ik kohustused, mida laps endale kinkelepinguga v\u00f5tab \u2013 alates \u00fclalpidamiskohustusest kuni kasv\u00f5i k\u00fclask\u00e4ikude regulaarsuseni v\u00e4lja,\u201c r\u00e4\u00e4kis Saar-Johanson ja lisas, et lepingu rikkumisel on kinkijal \u00f5igus kinkelepingust ka taganeda.<\/p>\n\n\n\n
\u201eKinkija eluasemeks oleva kinnisvara, olgu selleks siis korteri v\u00f5i maja kinkimisel on \u00fclioluline s\u00e4testada lepingus kinkija kasuks eluaegne korteris v\u00f5i majas sees elamise \u00f5igus, sest sellega on tagatud, et kingi saanud laps ei saa oma vanemat kodust v\u00e4lja ajada,\u201c toonitas Saar-Johanson. Kinkelepingu s\u00f5lmimine ei anna garantiid, et sugulased t\u00e4idavad oma lubadusi vanainimese eest hoolitsemisel ka siis, kui seda ei ole kinkelepingusse t\u00e4pselt kirja pandud. \u201eOlukord v\u00f5ib hoopis muutuda ja p\u00e4rast tehingu tegemist j\u00e4\u00e4b vanainimene oma toimetulekuga \u00fcksi,\u201c s\u00f5nas ta. \u201eK\u00f5ige olulisem on olla notariga r\u00e4\u00e4kides aus, jagada oma kahtlusi ja muret, nii saab notar aidata leida inimese jaoks parima lahenduse,\u201c lisas Notarite Koja juht.<\/p>\n\n\n\n
\u201eMeie kui notarite tungiv soovitus k\u00f5igile inimestele on, et \u00e4rge laske l\u00e4hedastel end tehingute tegemisel survestada \u2013 olgu see siis oma vara kinkimine, sellele h\u00fcpoteegi seadmine v\u00f5i ka testamendi tegemine pereliikme v\u00f5i sugulase n\u00e4pun\u00e4idete j\u00e4rgi,\u201c toonitas Saar-Johanson. \u201eK\u00f5ige parem nii inimesele endale kui ka tema l\u00e4hedastele on teha aegsasti, isegi juba keskealisena \u00e4ra notariaalne testament. Sellega saab inimene kindlaks m\u00e4\u00e4rata, mis saab tema maisest varast siis, kui ta ise on lahkunud. See hoiab \u00e4ra ka paljud konfliktid p\u00e4rijate vahel, sest testamendi n\u00e4ol on tegemist inimese enda viimase tahtega.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Viimasel ajal meediast l\u00e4bi k\u00e4inud pettusejuhtumid, kus kurjategijad on vanainimestelt v\u00e4lja petnud isegi kortereid, on notarite t\u00f6\u00f6s \u00f5nneks erandlikud. Ent murelikuks teeb notareid t\u00f5siasi, et k\u00f5ige sagedamini p\u00fc\u00fcavad vanainimesi \u00e4ra kasutada hoopis nende enda pereliikmed ja sugulased. Notarite Koja esimehe Merle Saar-Johansoni s\u00f5nul on k\u00f5ige sagedasemaks skeemitamise objektiks kinnisvara ja sageli esineb vanainimeste \u00e4rakasutamise katseid […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-3269","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-uudised"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.notar.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3269","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.notar.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.notar.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.notar.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.notar.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=3269"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/www.notar.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3269\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3394,"href":"https:\/\/www.notar.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3269\/revisions\/3394"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.notar.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3269"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.notar.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=3269"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.notar.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=3269"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}