Notarite Koja hinnangul on tervitatav pankade teenustasude v\u00e4hendamine eluasemelaenu refinantseerimisel, kuid inimesed vajavad notari n\u00e4ol siiski erapooletut ja asjatundlikku n\u00f5ustajat, kes kaitseks nende huve ja aitaks m\u00f5ista, mida uue laenuandjaga s\u00f5lmitav tagatiskokkulepe endaga kaasa v\u00f5ib tuua.<\/p>\n\n\n\n
Notarite Koja esimehe Merle Saar-Johansoni s\u00f5nul p\u00e4rsivad Eesti laenuturgu k\u00f5ige enam k\u00f5rged intressid ja majanduse halb olukord, mist\u00f5ttu ei ole laenud inimestele ja ettev\u00f5tetele k\u00e4ttesaadavad. \u201eEesti Panga esmane eesm\u00e4rk on hindade stabiilsuse s\u00e4ilitamine, Finantsinspektsiooni eesm\u00e4rk aga teostada finantsj\u00e4relevalvet, aidata kaasa pankade teenuste kvaliteedi tagamisele ning edendada ka elanike teadlikkust finantstoodetest. Me m\u00f5istame, et Eesti Pank ja Finantsinspektsioon tunnevad kohustust aidata kaasa olukorra parandamisele, kuid notari eemaldamine laenude refinantseerimise protsessist ei lahenda kumbagi neist suurtest majanduse probleemidest, k\u00fcll aga toob uued probleemid \u00f5igussuhetesse,\u201c s\u00f5nas ta.<\/p>\n\n\n\n
\u201eNotarite eesm\u00e4rk on tagada k\u00f5ikide tehingu osapoolte \u00f5iguste kaitse,\u201c toonitas Saar-Johanson. \u201eTagatiskokkuleppe notariaalse t\u00f5estamise n\u00f5ude kaotamine ei annaks laenu refinantseerimisel m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset rahalist kokkuhoidu, k\u00fcll aga kaotaks laenusaaja erapooletu ja p\u00e4deva n\u00f5ustaja, kes \u00f5iguslikku tasakaalu silmas pidades seaduses fikseeritud ja m\u00f5istliku hinnaga lepinguteksti koostaks ning laenuv\u00f5tjale n\u00f5u annaks,\u201c nentis Saar-Johanson.<\/p>\n\n\n\n
\u201eKui tagatislepingut hakkab tegema laenuandja ise, siis on ilmselgelt suuremad ohud, et uuele laenuandjale antud tagatis on liiga laiaulatuslik, k\u00f5iki tulevikukohustusi tagav v\u00f5i mingite muude peidetud karidega,\u201c r\u00e4\u00e4kis Notarite Koja juht ja t\u00f5i n\u00e4iteks olukorra, kus tulevikukohustustega tagatiskokkuleppe alusel v\u00f5idakse laenusaaja kodu l\u00f5puks krediitkaardiv\u00f5lgnevuse katteks maha m\u00fc\u00fca.<\/p>\n\n\n\n
\u201eNotarite praktikas on k\u00fcllalt ette tulnud olukordi, kus panga ja kliendi poolt on ette valmistatud selline kokkulepe, et h\u00fcpoteegiga tagatakse ka tulevikukohustusi, kuid notari selgituste p\u00f5hjal on klient m\u00f5istnud, et ta soovib siiski tagada vaid konkreetset kodulaenu ja notari juures kokklepe muudetakse,\u201c m\u00e4rkis Saar-Johanson.<\/p>\n\n\n\n
Notar ei n\u00f5usta ainult laenusaajat, sest sageli on pangaga laenu refinantseerimise teemal suhelnud ainult \u00fcks abikaasa ja notari kabinetis on esimene kord, kui teine abikaasa saab tagatiskokkuleppe sisust teadlikuks. \u201eNii n\u00e4iteks on eemaldatud kokkuleppest punkt, et tagatakse ka osa\u00fchingu finantskohustusi,\u201c t\u00f5i Notarite Koja juht v\u00e4lja.<\/p>\n\n\n\n
\u00dche n\u00e4itena nimetas Saar-Johanson veel olukorda, kus vanemad on neile kuuluvale kinnistule seadnud h\u00fcpoteegi, mis tagab nende t\u00e4iskasvanud lapse kodulaenu. \u201eKui laps laenu refinantseerib ja pangaga uue tagatiskokkuleppe s\u00f5lmib, siis saavad vanemad kokkuleppe sisust teada alles notari kabinetis.\u201c<\/p>\n\n\n\n
Nii Finantsinspektsioon kui ka Eesti Pank on \u00fche kokkuhoiukohana eluasemelaenu refinantseerimise juures v\u00e4lja toonud notari tasu. Oma anal\u00fc\u00fcsis t\u00f5i Eesti Pank 100 000-eurose kodulaenu refinantseerimise juures notari tasuna v\u00e4lja umbes 200 eurot, mis moodustab hinnanguliselt seitse protsenti refinantseerimise kuludest. \u201eSiinkohal oleks ehk hea v\u00e4lja tuua, milliseks notari tasu 100 000-eurose kodulaenu refinantseerimisel tegelikult kujuneb,\u201c s\u00f5nas Saar-Johanson.<\/p>\n\n\n\n
\u201eOletame, et refinantseeritava laenu summaks on 100 000 eurot. H\u00fcpoteegisumma v\u00f5iks olla pooleteisekordne laenusumma ehk 100 000 euro suuruse laenu puhul umbes 150 000 eurot. H\u00fcpoteegi \u00fcleandmise tehingu s\u00f5lmimiseks ei ole alates mullu 1. veebruarist notariaalne vorm enam n\u00f5utav, k\u00fcll aga tuleb h\u00fcpoteegipidaja vahetumisel s\u00f5lmida notariaalselt t\u00f5estatud vormis tagatavate n\u00f5uete muutmise kokkulepe, mille t\u00f5estamise tasu on veidi \u00fcle 50 euro, millele lisandub k\u00e4ibemaks. Kulutada see summa oma kodu j\u00e4rgmiste aastate \u00f5igusturvalisuse eest on minu hinnangul igati m\u00f5ttekas,\u201c s\u00f5nas Saar-Johanson.<\/p>\n\n\n\n
\u201eKui h\u00fcpoteegi loovutamise lepingute ettevalmistamise, tagatiskokkulepete sisu ja registritoimingutega hakkavad tegelema pangad, v\u00e4ikelaenuandjad v\u00f5i muud refinantseerimisest huvitatud isikud, siis hakkavad nad v\u00f5tma selle eest teenustasu, mis vastab turuhinnale, mis kindlasti ei ole kliendile odavam kui notari poolt pakutava teenuse eest seadusega reguleeritud tasu. Lisaks j\u00e4\u00e4vad nii klient kui ka h\u00fcpoteegiga koormatud kinnisasja omanik erapooletu ja asjatundliku \u00f5igusn\u00f5uta, mis omakorda v\u00f5ib tulevikus t\u00e4hendada koormavaid ja ka kulukaid kohtuvaidlusi,\u201c m\u00e4rkis Saar-Johanson.<\/p>\n\n\n\n
\u201eFinantsinspektsioon on toonud korduvalt eeskujuks Soome ja Rootsi praktikat, ent Soomes ja Rootsis ei ole mitte kunagi olnud ladina notariaati, seal on erinev era\u00f5igus ja kinnisvaratehingute tegemine k\u00e4ib \u00fcle\u00fcldiselt t\u00e4iesti teise loogika j\u00e4rgi,\u201c m\u00e4rkis Saar-Johanson. \u201eV\u00f5tta Eesti notaritelt j\u00e4rjest \u00e4ra \u00fcksikuid t\u00f6\u00f6\u00fclesandeid p\u00f5hjendusega, et naaberriikides neid pole, k\u00f5igutab mitte ainult Eesti notariaadi tugevust, vaid ka meie era\u00f5iguse s\u00fcsteemi ja registrite tugevust \u00fcle\u00fcldiselt.\u201c<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Notarite Koja hinnangul on tervitatav pankade teenustasude v\u00e4hendamine eluasemelaenu refinantseerimisel, kuid inimesed vajavad notari n\u00e4ol siiski erapooletut ja asjatundlikku n\u00f5ustajat, kes kaitseks nende huve ja aitaks m\u00f5ista, mida uue laenuandjaga s\u00f5lmitav tagatiskokkulepe endaga kaasa v\u00f5ib tuua. Notarite Koja esimehe Merle Saar-Johansoni s\u00f5nul p\u00e4rsivad Eesti laenuturgu k\u00f5ige enam k\u00f5rged intressid ja majanduse halb olukord, mist\u00f5ttu ei […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-3272","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-uudised"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.notar.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3272","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.notar.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.notar.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.notar.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.notar.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=3272"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/www.notar.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3272\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3397,"href":"https:\/\/www.notar.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3272\/revisions\/3397"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.notar.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3272"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.notar.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=3272"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.notar.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=3272"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}