Uuring: Eesti inimesed usaldavad notareid ja peavad teenust vajalikuks, kuid teadlikkus notari töö sisust on madal
Norstati läbi viidud ja Notarite Koja tellitud küsitluse järgi on Eesti inimestel notarite vastu kõrge usaldus ja enamik peab notariteenust vajalikuks. Samas on teadlikkus notarite rollist madal ja rohkem inimesi leiab, et notar on pigem haldusametnik kui erapooletu õigusteenuse osutaja.
Uuringu järgi usaldab notareid 78% Eesti inimestest ja 86% leiab, et notariteenus on vajalik. Samuti nõustus 88% vastanutest väitega, et notari töö suurendab inimeste turvatunnet tehingute tegemisel.
Notarite Koja esimehe Merle Saar-Johansoni sõnul on rõõm näha, et notarite töö toob inimestele turvatunde, sest õiguskindluse tagamine on notarite kõige olulisem ülesanne.
“Notar kontrollib iga tehingu seaduslikkust, selgitab osapooltele nende õigusi ja kohustusi ning veendub, et kõik saavad aru, mida nad allkirjastavad. Teadmine, et kõrval on erapooletu ja sõltumatu õigusspetsialist, annab kliendile kindluse, et nende õigusi ei rikuta,” ütles ta.
Uuringu järgi nõustus ka 68% inimestest väitega, et notarite töö vähendab kohtute töökoormust. Saar-Johanson selgitas, et omal käel sõlmitud lepingutes jätavad inimesed sageli olulised tingimused läbi mõtlemata või kirja panemata. “Hiljem võib see viia vaidlusteni, mis lõppevad kohtus. Notar aitab selliseid vigu ennetada ja tagab, et kokkulepe kõigile sobiks ja hiljem vett peaks,” lisas ta.
Uuringust selgus samas, et paljud inimesed ei saa aru, mida notar täpsemalt teeb. Näiteks arvab üle poole ehk 51% inimestest, et notar on pigem haldusametnik ning vaid 34% näeb notarit erapooletu õigusteenuse osutajana. Samuti arvab vaid 36% vastanutest, et Eesti inimestel on hästi teada, millist rolli notarid täidavad.
Saar-Johansoni sõnul toimub suur osa notarite tööst taustal ja seetõttu pole lihtne mõista, mida notar tegelikult teeb.
“Tehingu osad, mis varem viidi läbi kliendi silme all, on nüüd kolinud veebi. Sel põhjusel võibki jääda mulje, et notar lihtsalt selgitab tehingu sisu ja palub allkirjad panna. Tegelikult eelneb aga isegi lihtsamate kinnisvaratehingute puhul põhjalik eeltöö, kus notar kontrollib registriandmeid, veendub tehingu seaduslikkuses, selgitab välja tehingupoolte eesmärgid ning ootused ja koostab õiguskindla lepingu,” kirjeldas ta.
Ta lisas, et teadlikkuse kasvule saavad ka notarid ise kaasa aidata, sest kliendi jaoks ei pruugi tehinguprotsess olla iseenesest mõistetav. “Põhjalikum selgitustöö ja parem kaasamine on teemad, millega peame järgnevatel aastatel tegema, et inimesed mõistaksid paremini, millistest etappidest tehing koosneb ja millist vastutust notar tegelikult kannab,” lõpetas Saar-Johanson.
Norstati läbi viidud küsitlusele vastas veebikeskkonnas 1003 täisealist Eesti kodanikku.