Eestis on 15 notari tööpiirkonda, kus 2020. aasta 1. jaanuari seisuga töötab kokku 89 notarit.
Notar on avalik-õigusliku ameti kandja, sõltumatu ametiisik, kellele riik on delegeerinud õigussuhete turvalisuse tagamise ja õigusvaidluste ennetamise ülesande. Notar on füüsiline isik, kes täidab talle riigi poolt seadusega antud avalikku funktsiooni. Notar ei ole riigiametnik ega ettevõtja. Ta on vaba elukutse esindaja, kes peab notariametit oma nimel ja vastutusel. Notar nimetatakse ametisse eluaegselt. Notarite arvu ja tööpiirkonnad määrab kindlaks justiitsminister. Notari tööpiirkonnaks on maakond.
Notarite põhiliseks tegevusvaldkonnaks on isikute jaoks oluliste tsiviilõiguslike tehingute tõestamine. Notariaalne tõestamine suurendab isikute õiguste kaitset ja kindlustunnet õiguslike küsimuste lahendamisel. Tõestamise eesmärgiks on tagada isikutevaheliste suhete stabiilsus ning hoida seeläbi ära võimalikke hilisemaid õigusvaidlusi.
NOTARI AMETIPIDAMISE PÕHIMÕTTED
- Sõltumatus
Notar allub ametitoimingute tegemisel ainult seadustele ja teistele õigusaktidele. Oma ametitoimingutega seotud otsused võtab notar vastu iseseisvalt. Kellelgi ei ole õigust anda notarile ametitoimingu tegemisel kohustuslikke juhendeid.
- Erapooletus
Notar on erapooletu nii ametitoimingu vahetute osaliste kui ka isikute suhtes, kelle õigusi ja huvisid toiming puudutab. Notar tagab, et toimingu tegemisel ei oleks kahjustatud kogenematu ja asjatundmatu osaleja huvid. Notar annab inimestele erapooletut õiguslikku nõu.
Erinevalt teistest nõustajatest kaitseb notar võrdselt mõlema poole huve ja jälgib, et tehing oleks tasakaalus. Notar peab erapooletuna silmas ka neid isikuid, kes pole otseselt notari ametitoimingu osalised, kuid kelle huve võidakse sellega riivata.
- Usaldatavus
Notar on usaldatav kõigi isikute suhtes, kelle õigusi ja huve tema ametitoimingud puudutavad.
- Saladuse hoidmine
Oma ametitegevusega teatavaks saanud info ja tehtavate toimingute sisu kohustub notar hoidma saladuses. Saladuse hoidmise nõue laieneb ka notaribüroo töötajatele. Infot notariaaltoimingu kohta annab notar ainult selles osalenud isikutele või nende esindajatele, samuti kohtule menetluses olevate tsiviil-, kriminaal- ja haldusasjades ning kohtu määruse alusel uurimisorganitele.
- Isiklik vastutus
Notar vastutab oma ametikohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest isiklikult. Kõigil notaritel on kohustuslik ametikindlustus.
NOTARI AMETITOIMINGUD JA AMETITEENUSED
Notari ametitegevus jaguneb kaheks - ametitoimingud ja ametiteenused.
Ametitoiminguid, nagu näiteks kinnisvaratehingute tõestamine, on notar kohustatud kliendi soovil tegema ning keelduda saab ta sellest vaid seaduses ettenähtud juhtudel.
Ametiteenuste pakkumine on vabatahtlik, kuid juba teenuse pakkumisega on nõustunud, ei saa notar ilma seaduses toodud aluseta sellest keelduda.
Tehingute tõestamine on notari peamiseks ametitoiminguks, mille tulemusena valmib notariaalakt. Notariaalakti originaali säilitatakse notaribüroos. Tehinguosalisele väljastatakse ärakirjad.
Tehingu notariaalsel kinnitamisel kinnitab notar tehingu allkirjastaja isikusamasust. Notarile esitatud või notaribüroos koostatud dokumendile tehakse notariaalmärge ning ärakirju nendest notaribüroos ei säilitata.
- Põhilised tehingud, mis kuuluvad notariaalsele tõestamisele on järgmised:
• kinnistu, ehitise või korteri omandamise või võõrandamise lepingud;
• pandilepingu, kommertspandilepingu, hüpoteegi seadmise lepingud;
• muud piiratud asjaõiguste seadmise lepingud (nt hoonestusõigus, reaalservituut, kasutusvaldus, isiklik kasutusõigus);
• hooneühistu liikmesuse võõrandamise ja pandilepingud;
• äriühingute asutamislepingud, ühinemis- ja jagunemislepingud, osaühingu osa võõrandamise ja pandilepingud;
• abieluvaralepingu või abikaasade ühisvara jagamise lepingud;
• testamendid;
• volikirjad.
Notari poole võite pöörduda ka selliste tehingute tõestamiseks, mille suhtes ei ole notariaalse tõestamise nõuet seaduses ette nähtud.
Notarid tegelevad ka abielude sõlmimise ja lahutamise kinnitamisega, lahendavad pärimisasju ja apostillivad avalikke dokumente.
- Notari ametiteenusteks, mida osutatakse vabatahtlikult, on:
• õigusnõustamine väljaspool tõestamistoimingut;
• maksundus- ning välismaa õiguse alane nõustamine väljaspool tõestamistoimingut või selle raames;
• lepitamine vastavalt lepitusseadusele;
• tegutsemine vahekohtunikuna tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel;
• enampakkumise, hääletamise, loosimise ja liisuheitmise läbiviimine ning tulemuste tõestamine tõestamisseaduse alusel;
• vannutamine ja vande all antava tunnistuse tõestamine tõestamisseaduse alusel;
• väljaspool ametitoimingut avalduse ja teate edastamine ning tõendi väljaandmine sellise edastamise toimumise või võimatuse kohta tõestamisseaduse alusel;
• raha, välja arvatud sularaha, väärtpaberite, dokumentide ja muude esemete hoiule võtmine, kui see ei ole ametitoiming ega sellega kaasnev ametikohustus;
• dokumendi tõlke õigsuse kinnitamine;
• äriseadustiku §-s 63 (1) nimetatud kontaktisiku teenuse osutamine.
Info selle kohta, millised ametiteenuseid üks või teine notar pakub, on kättesaadav Notarite Koja kodulehelt.
NOTARI ÜLESANDED TEHINGUTE TÕESTAMISEL
- Nõustamiskohustus
Notar selgitab välja tehingu tegemiseks olulised asjaolud. Kui õiguslikud eesmärgid on välja selgitatud, nõustab notar tehingu osalisi tehingu tegemise erinevate võimaluste kohta ning selgitab, millised on ühe või teise lahenduse eelised või puudused, milline lahenduskäik on antud juhtumil kõige õigem, kindlam ja otstarbekam.
Seejuures hoolitseb notar selle eest, et eksimused oleks välistatud, kahtlused hajutatud, ning et tehinguga ei kahjustataks kogenematu ja asjatundmatu osaleja huve. Notar sõnastab tehingu osaliste tahteavaldusi ja oma selgitusi sisaldava notariaalakti, tagades et need oleks selged ja üheselt arusaadavad.
- Hoiatamisfunktsioon
Notar aitab selgitamisega ära hoida järelemõtlematuid samme olulistes õigusküsimustes kohustuste võtmisel või õiguste loovutamisel, samuti väheste õigusteadmistega isikute õiguste ja hüvede kahjustamist.
- Uurimisfunktsioon
Tõestatava tehingu kehtivuse tagamiseks järgib notar toimingu tegemise nõudeid. Notari esmasteks ülesanneteks on isikusamasuse, teo- ja otsusevõime, perekonnaseisu ning esindusõiguse tuvastamine.
- Esindusfunktsioon
Notar võib tehinguosalisi esindada avalikes registrites, edastades registritele lõpuleviidud ametitoimingutega seotud dokumente.
NOTARI TASU
Notari tasu on kehtestatud seadusega. Notaril on õigus ametitoimingute tegemise eest võtta tasu ainult notari tasu seaduses sätestatud ulatuses ja korras. Notaril on keelatud sõlmida kokkuleppeid seaduses sätestatud tasumäärade muutmiseks. Tehingute tõestamisel on notari tasu arvutamise aluseks selle tehingu objektiks oleva asja või õiguse väärtus.
Ametiteenuste osutamise puhul on notari tasu kokkuleppeline. Kokkulepe teenuse osutamise tasu osas sõlmitakse enne teenuse osutamist.
NOTARI KOHUSTUS TAGADA VAJADUSEL TÕLGE
Notariaalakt koostatakse eesti keeles. Tehinguosaliste soovil võib notar koostada notariaalakti muus keeles, kui ta valdab seda keelt piisavalt. Kui osaleja tema enda teatel või notari tähelepaneku kohaselt ei valda piisavalt eesti keelt või kui notariaalakt koostatakse võõrkeeles, tuleb notariaalakt osalejale tõlkida. Kui osaleja nõuab, koostatakse ja antakse talle läbivaatamiseks kirjalik tõlge. Kui notar ei tõlgi ise, kaasatakse osaleja või notari valitud tõlk. Vastavalt keeleseadusele jäävad tõlgi kasutamisega seotud kulud tõlget vajanud osaleja kanda.
VANDETÕLGID
Vandetõlgil on pädevus teha dokumentide õigustõlget ja sellega seotud muid toiminguid notariga võrdsustatult. Vandetõlgi poolt tõlke kinnitamine omaenda allkirja ning ametipitsatiga tähendab, et tõlk on täielikult vastutav tõlke sisu ja korrektsuse eest ja tagab selle usaldusväärsuse. Vandetõlkide kontaktid leiab Vandetõlkide Koja kodulehelt http://www.vandetolgid.ee/ ja Justiitsministeeriumi kodulehelt https://www.just.ee/et/eesmargid-tegevused/notarid-ja-vandetolgid/vandetolkide-kontaktandmed .