Sellest aastast jõustus lõplikult seadusemuudatus, mille kohaselt saab ametlikult kinnitatud tõlke üksnes vandetõlgilt.
Alates sellest aastast ei ole notaril enam võimalik kinnitada tõlkija allkirja õigsust ning ametiteenusena tõlke õigsust. Kõik ametlikult kinnitatavad tõlked nii eesti keelest võõrkeelde kui võõrkeelest eesti keelde peavad olema teinud vandetõlgid.
Lisaks Eesti vandetõlgi tõlkele on Eesti ametiasutused kohustatud aktsepteerima ka dokumendi tõlke kinnitust, mille on teinud välisriigi vandetõlk, notar või muu vastava pädevusega ametiisik. Seega on välisriigi pädeval tõlgil võimalik enamlevinud keelde tõlkida sellises keeles olev dokument, milles Eestis vandetõlki pole. Seejärel on dokumendi eesti keelde tõlkimiseks võimalik pöörduda Eesti vandetõlgi poole.
Tõlkesuunal eesti keel – võõrkeel oli vandetõlkidel ametlikult kinnitatud tõlgete tegemise ainupädevus juba alates 2015. aastast.
Rahvastikuregistrist väljastatakse andmeid ka võõrkeeles, seega ei pruugi nende tõlkimine välisriiki esitamisel olla vajalik.
Praegu tegutseb 96 vandetõlki kokku 16 keeles: inglise, vene, soome, saksa, rootsi, prantsuse, hispaania, itaalia, portugali, taani, norra, hollandi, läti, leedu, ukraina ja poola keeles.
Vandetõlkide ja nende kontaktandmete kohta leiate infot:
• Justiitsministeeriumi kodulehelt
https://www.just.ee/et/eesmargid-tegevused/notarid-ja-vandetolgid/vandetolkide-kontaktandmed
• Vandetõlkide Koja kodulehelt
http://www.vandetolgid.ee/
Link Justiitsministeeriumi pressiteatele
https://www.just.ee/et/uudised/uuest-aastast-peavad-koik-ametlikud-tolked-olema-vandetolgi-tehtud
