Notarite Koja esimees: idarahade liikumine tehingutes pole ohumärk üksnes Ukraina sõja tõttu
- Notarid vastutavad eesliinil Lääne poolt Venemaale ja Valgevenele kehtestatud sanktsioonide sisulise rakendamise eest
- Kinnisvaratehingute hulk kasvas möödunud aastal pea viiendiku võrra, üle poole tehingutest tehti Harjumaal
- Kaugtõestamise teel tehti üle viiendiku kõigist notariaalsetest tehingutest
Notarite Koja aastakoosolekul ütles Notarite Koja esimees Merle Saar-Johanson, et koroonapandeemiast tingitud majandusseisak ei kestnud kaua ning pandeemia-aastad on olnud notariaadile edukad. Toimingute koguarv ja kaugtõestamise teel tehtud tehingute osakaal kasvasid jõudsalt. Küll aga on Saar-Johansoni sõnul notariaadil oluline roll Ukraina sõja tingimustes lääne poolt Venemaale ja Valgevenele kehtestatud sanktsioonide jõustamisel.
„Venemaa sissetungi kontekstis on kõige olulisem teadvustada, et notaritena on meil igapäevatöös otsene roll Ukraina ja laiemalt Lääne demokraatia eest võitlemisel, sest oleme eesliinis vastutavad sanktsioonide sisulise rakendamise eest,“ ütles Saar-Johanson notariaadile peetud kõnes. Muuhulgas hoiatas Saar-Johanson, et keeruka omandistruktuuriga ühingute puhul on tegelike kasusaajate tuvastamine suur väljakutse. „Ettevaatlik suhtumine Vene rahasse pole oluline üksnes Ukraina sõja tõttu. Oleme saanud kinnitust, et nii idaraha kui ka krüptovarade toel saadud tulude kasutamine kinnisvara ostuks, aga ka teatud riskiriikidest pärit kodanike poolt siin kinnisvara soetamine on ohumärgid, millele tuleb erilist tähelepanu pöörata,“ rõhutas Saar-Johanson.
Kinnisvaraturu olulisust kinnitab tehingute järjest kasvav osakaal. Möödunud aastal tegid Eesti notarid kokku 334 261 ametitoimingut, mida oli 2020. aastaga võrreldes 12% rohkem, sealjuures kasvas ametitoimingute arv kõigis tööpiirkondades peale Valga. Toimingute kasv tulenes peamiselt kinnisvaratehingutest: kui 2020. aastal tõestasid notarid 72 005 kinnisvaratehingut, siis 2021. aastal 88 155 kinnisvaratehingut, mis tähendab, et kinnisvaratehingute hulk kasvas aastaga ligi 20%. Kinnisvaratehingute kasvu veab endiselt Harjumaa, kus tehti aastaga 46 750 ehk 53% kõigist kinnisvaratehingutest.
Lisaks kinnisvaratehingutele kasvas möödunud aastal ka algatatud pärimismenetluste hulk - pea 18% võrra. „Selle nukra numbri taga on paraku oluline roll koroonapandeemial,“ nendib Saar-Johanson.
Kiiresti on hakanud kasvama kaugtõestamise teel tehtud tehingute hulk. Kui 2020. aastal tehti aastaga vaid 6% tehingutest kaugtõestamise teel, siis 2021. aastal tehti juba 22% tehingutest nii, et kõik osalejad ei kohtunud tehingu tõestamiseks füüsiliselt notaribüroos, vaid osalesid tehingus üle videosilla. „Kaugtõestamine ning möödunud aastal käivitunud hübriidtõestamine on võimaldanud ühtlasemat tööjaotust eri piirkondade notarite vahel. Pandeemia tõttu sai kaugtõestamine tohutu tõuke ning tänaseks on sellest saanud Eesti notariaadi edulugu, mida tunnustatakse laialdaselt nii Eestis kui ka välisriikides,“ ütles Saar- Johanson.
Eestis töötab praegu 88 notarit. Aasta alguses nimetati ametisse kaks uut notarit – Mall Vendel Tallinnasse ja Elvira Kirtjanova Rakverre, senine Võru notar Triin Tein asub tööle Tartus. Lisaks maakonnakeskustele töötavad notarid veel Narvas, Sillamäel, Räpinas, Otepääl, Sauel ja Elvas. Seega on notariteenused ja õigusalane nõustamine jätkuvalt inimestele kättesaadav kõikjal üle Eesti.
