Language Switcher Fallback

Home » Teabekeskus » Notariaalne hoiustamine

Notariaalne hoiustamine

16.11.2020

OSTUHINNA TASUMINE NOTARIKONTO (DEPOSIIDI) VAHENDUSEL

Kinnisasja ostuhinna tasumise tagamiseks on võimalik kasutada notarikontot.

Raha hoiustamise jaoks avab notar krediidiasutuses (pangas) eraldi notarikonto, mille kohta kasutatakse ka väljendit notari deposiitkonto.

Kuna notar tegutseb enda nimel, siis on ka notarikonto avatud tema nimele (notari ees- ja perekonnanimi), kuid see ei ole notari isiklik konto. Notarikontot saab kasutada ainult ametitoimingu või -teenusega seotud raha hoiustamiseks ning kontole kantud raha liikumine peab olema dokumenteeritud hoiustamise raamatus.

Notarikonto numbri annab notaribüroo. Mitmed notaribürood on notarikonto numbrid avaldanud oma büroo kodulehel (notarite kontaktid leiate Notarite Koja kodulehelt, link https://www.notar.ee/et/notarid/nimekiri). Kui büroos tegutseb mitu notarit, on iga notari nimele avatud eraldi konto ning tuleks tähele panna, et raha kantakse selle notari kontole, kes tehingu tõestab.

Klient võib enne raha hoiustamist notari juures teha ka hoiustamise avalduse (loe selle kohta allpool olevast artiklist "Hoiustamise avaldus"), kuid levinum praktika on lisada avaldus lepingusse.

Raha hoiustamiseks kannab ostja raha notarikontole enne tehingu tegemist. Notar kontrollib raha laekumist ning teeb sissekande hoiustamise raamatusse. Hoiustamise andmed (kes ja kui suure summa kandis notarikontole) kajastatakse ka lepingus.

Notar kannab hoiustatud raha välja, kui on täidetud poolte määratud tingimused.

Raha väljamaksmise tingimuseks võib olla näiteks see, et notar kannab raha müüjale siis, kui: ostja on kinnistusraamatusse kantud omanikuna; või kui notar on edastanud lepingu kinnistusosakonnale kande tegemiseks ja on kontrollinud, et muid avaldusi ei ole esitatud; või, et osa rahast kantakse müüja kontole alles siis, kui objekt on üle antud või täidetud on muud kohustused jne

Notarikonto kaudu raha tasumine annab müüjale kindluse, et ostjal on vajalik raha olemas ning ostjale kindluse, et kinnisasi talle müüakse.

Kui raha väljamaksmiseks määratud tingimused ei ole täidetud, siis notar raha välja ei maksa.

HOIUSTAMINE ÜLDISELT

Kõige rohkem on teada ostuhinna hoiustamine notarikontol, kuid notariaalset hoiustamist on võimalik kasutada ka muudel juhtudel.

Notariaadiseadus näeb ette hoiustamiseks ette kaks erinevat olukorda:

  • Ametitoiminguna hoiustamine

Ametitoiminguna saab hoiustada raha (välja arvatud sularaha), väärtpabereid ning dokumente.

Ametitoiminguna raha hoiustamine on üldjuhul seotud notari juures tehtava tehinguga. Ametitoiminguna kasutatakse peamiselt raha hoiustamist kinnisasja müügilepingu täitmise tagamiseks. Selle kohta leiab rohkem infot ülaltoodud artiklist "Ostuhinna tasumine notarikonto (deposiidi) vahendusel".

Ametitoiminguna saab notari juures hoiustada raha, väärtpabereid, muid dokumente või väärtasju ka võlaõigusseaduse §-s 120 sätestatud juhul, kui:

  1. võlausaldaja on vastuvõtuviivituses (ei võta täitmist vastu – näiteks üürileandja ei võta üürnikult vastu üüritasu);

  2. võlgnik ei tea ega peagi teadma, kes on võlausaldaja (näiteks on üürileandja surnud ning üürnik ei tea, kes on pärija).

  • Ametiteenusena hoiustamine

Ametiteenusena saab hoiustada raha (välja arvatud sularaha), väärtpabereid ja dokumente ja ka muid esemeid.

Ametiteenusena saab notari juures hoiustada, kui notar seda teenust pakub. Ametiteenusena hoiustamine toimub siis, kui see ei ole seotud notari juures tehtava toiminguga. Sellisel juhul tuleb hoiustamiseks teha notari juures avaldus ning määrata ühtlasi, kellel ja millise tingimuse täitmisel peab notar hoiustatud välja andma.

Väärtpaberite hoiustamine

Väärtpaberite hoiustamiseks avab notar eraldi väärtpaberikonto. Notar ei pea hoiulevõetud väärtpabereid valitsema. Notar peab võtma kontohaldurilt väärtpaberikonto väljavõtte kontol tehtud toimingute kohta igal kalendripäeval, kui kontole tehti kanne.

Dokumentide ja muude esemete hoiustamine

Dokumendid ja muud esemed hoiustatakse pitseeritud pakendis ning pakendatakse ja pitseeritakse hoiustaja ja notari juuresolekul. Kui dokumentide mahtu või eseme omadusi arvestades ei ole pakendamine võimalik või mõistlik, võivad hoiustaja ja notar leppida kokku muul viisil hoiustamises.

HOIUSTAMISE AVALDUS

Sõltumata sellest, mida hoiustatakse ja kas hoiustamine toimub ametitoimingu või –teenusena, peab hoiustaja tegema notariaalselt kinnitatud avalduse – see tähendab, et hoiustamise avalduse tegemiseks peab hoiustaja minema notari juurde kohale või tehakse see kaugtõestamisega (vt rohkem infot lingilt https://www.notar.ee/et/teabekeskus/kaugtoestus).

Kui näiteks vanem soovib aidata lapsel kodu ostmisel ostuhinda tasuda ja kanda selle summa lapse eest notarikontole. Sellisel juhul peab notari juures hoiustamise avalduse tegema vanem, mitte laps. Kui vanem kannab selle raha eelnevalt lapse kontole ja laps ise kannab edasi notarikontole, siis teeb hoiustamise avalduse laps.

Eraldi avaldust ei pea esitama juhul, kui see avaldus sisaldub tagatava tehingu kohta koostatavas notariaalaktis (näiteks kinnistu müügilepingus) ning hoiustaja osaleb ka tehingu tegemisel.

Notar annab isikule hoiustamise kohta hoiustamiskviitungi. Raha ja väärtpaberite ametitoiminguna hoiustamisel lisatakse kviitungi andmed notariaalakti, kui hoiustaja ei soovi kviitungi eraldi koostamist.

Stay in Touch!

Facebook
Jälgi Notarite Koda Facebookis
Notar Bene
A journal covering the activities of the Notaries and the Chamber of Notaries Notar Bene