Notarite KodaAmetitoimingudPerekonnaõiguslikud toimingud

Perekonnaõiguslikud toimingud

Elu olulised hetked

Notari poole saab pöörduda abielu sõlmimiseks ja lahutamiseks. Samuti tõestab notar kooselulepinguid, abieluvaralepinguid ning aitab lastega seotud toimingutega, näiteks lastega reisimise ja lapsendamise nõusolekutega ning elatise kokkulepetega.

Toimingust

Notar on sõltumatu ja erapooletu nõustaja, kes ei vali pooli ja ei esinda kunagi üht abikaasat või elukaaslast. Ta arvestab mõlema osapoole huvidega ja selgitab, millised õigused, kohustused, riskid ja valikud näiteks abiellumise, kooselu registreerimise või lahutusega kaasnevad, sealhulgas vara ja lastega seotud küsimustes. Seetõttu tasub notariga nõu pidada ka siis, kui mõnes eriarvamuses tundub kokkuleppe saavutamine keeruline.

Abielu sõlmimine

Abielluda võivad täisealised isikud. Abielu saab sõlmida igas notaribüroos kohapeal. Üldjuhul teeb notar seda tööpäeviti ja tööaegadel. Soovi korral on notariga kokkuleppel võimalik abielu sõlmida väljaspool notaribürood ja tööaega abiellujate valitud kohas.

Abiellumisavaldus

Abiellumiseks tuleb notarile esitada kirjalik ühine avaldus. Avalduse esitamiseks tuleb eelnevalt broneerida aeg ja üksnes avalduse saatmisest e-posti teel ei piisa. Seda saab teha kas notaribüroos kohapeal või kaugtõestamise teel. Siiski tuleb arvestada, et abielu sõlmimiseks tuleb pooltel isiklikult notaribüroosse kohapeale tulla.

Abielludes tuleb kaasa võtta mitmed dokumendid:

  • isikut tõendavad dokumendid (ID-kaart või pass);
  • mõlema abielluja sündi tõendav dokument (seda ei pea esitama juhul, kui dokumendi andmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse);
  • teise või järgmise abielu või kooselu korral dokument selle kohta, et eelmine abielu või kooselu on lõppenud või kehtetuks tunnistatud (ei pea esitama juhul, kui dokumendi andmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse);
  • kui eelmine abielu on lahutatud välismaal, peab abielu lahutamist kajastav välisriigi dokument sisaldama abielu lahutajate isikuandmeid, lahutatud abielu sõlmimise kohta ja aega, lahutamisotsuse teinud asutuse andmeid ning otsuse tegemise aega ja jõustumise kuupäeva;
  • kui üks abiellujatest elab välisriigis või on Eestis elanud vähem kui 6 kuud, tuleb lisaks esitada abieluvõimetõend ehk tõend, et isik võib oma elukohariigi seaduste järgi abielluda;
  • tõend tuleb vajadusel kas legaliseerida või kinnitada apostilliga. See peab olema vandetõlgi poolt tõlgitud eesti, vene või inglise keelde, välja arvatud juhul, kui dokument on vene- või ingliskeelne. Abieluvõimetõend kehtib 6 kuud, kui tõendis pole märgitud lühemat kehtivusaega;
  • abielluda sooviv välismaalane peab lisaks eeltoodud dokumentidele tõendama, et tal on Eestis viibimiseks seaduslik alus (nt elamisluba, viisa). Seda ei pea tõendama Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik ega isik, keda peetakse Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikmeks vastavalt Euroopa Liidu kodaniku seadusele.

Tähtaeg

Abielu saab sõlmida kuni 6 kuu jooksul pärast abiellumisavalduse esitamist. Erandjuhtudel ja mõjuvatel põhjustel võib notar tähtaega lühendada.

Perekonnanime valik

Abielludes võivad abikaasad valida, kas soovivad säilitada senise või valida uue perekonnanime. Uus perekonnanimi võib:

  • olla abikaasaga ühine perekonnanimi, milleks on ühe abikaasa abielu eel viimati kantud perekonnanimi;
  • koosneda abielu eel viimati kantud perekonnanimest ja sellele järgnevast abikaasa perekonnanimest. Selliselt valitud perekonnanimi ei või koosneda enam kui kahest sidekriipsuga seotud nimest (nt Tamm-Kask) ning seda võib kanda vaid üks abikaasadest.

Varasuhte valik

Abiellumisel valitakse ka varasuhe, mida saab soovi korral hiljem abieluvaralepinguga muuta. Perekonnaseadus võimaldab valida kolme varasuhte vahel:

  • varaühisus;
  • vara juurdekasvu tasaarvestus;
  • varalahusus.

Vara juurdekasvu tasaarvestuse või varalahususe valimisel tehakse vastav kanne ka abieluvararegistrisse.

Varaühisus

Varaühisus seob abikaasasid majanduslikult kõige tugevamini. Vara, mis omandatakse selle varasuhte jooksul, kuulub abikaasadele ühiselt ja sellega saab teha tehinguid vaid ühiselt.

Lisaks on kummalgi abikaasal lahusvara, mille hulka kuuluvad:

  • isiklikud tarbeesemed;
  • enne abiellumist soetatud vara;
  • abielu kestel tasuta ehk kinke või pärimise teel omandatud vara;
  • lahusvara arvel omandatud vara.

Lahusvaraga saavad abikaasad tehinguid teha teise abikaasa nõusolekuta. Erandina saavad abikaasad näiteks lahusvara hulka kuuluvat kodu müüa või pantida vaid ühiselt. Piirang kehtib alates 2015. aastast näiteks kinkena või pärimise teel omandanud kinnisasjadele. Abieluvaralepinguga on võimalik kokku leppida, et see piirang ei kehti.

Vara juurdekasvu tasaarvestus

Vara juurdekasvu tasaarvestus tagab abikaasadele suurema varalise iseseisvuse kui varaühisus ning pakub majanduslikult nõrgemale abikaasale rohkem tagatisi kui varalahusus.

Selle varasuhte ajal omandatud vara ei muutu automaatselt abikaasade ühiseks omandiks.

Koduga seotud tehinguid saab teha üksnes teise abikaasa nõusolekul, olenemata sellest, kummale abikaasale kinnisasi kuulub. Abieluvaralepinguga võib kokku leppida, et see piirang ei kehti.

Selle varasuhte puhul koosneb abikaasade vara:

  • põhivarast;
  • soetisvarast.

Põhivara on vara, mis kuulus abikaasale enne abiellumist, ning vara, mille ta on omandanud pärimise teel või saanud kingitusena.

Soetisvara on vara, mille abikaasa on omandanud varasuhte ajal, näiteks palga või ettevõtlustuluna.

Lahutuse korral soetisvara tasaarvestatakse. See tähendab, et abikaasal, kellel on tekkinud vähem soetisvara, on õigus nõuda teiselt abikaasalt hüvitist.

Varalahusus

Varalahususe puhul on abikaasad teineteisest varalises mõttes täiesti sõltumatud. Vara soetamisel ühist omandit ei teki ja tehinguid tehes ei ole vaja teise abikaasa nõusolekut.

Abielu sõlmimist tõendav dokument

Pärast abielu sõlmimist väljastab notar abiellujatele nende soovil abielutõendid. Esmane tõend väljastatakse 14 päeva jooksul tasuta.

Pärast 14 päeva möödumist abielu sõlmimisest väljastab abielutõendi ja vajadusel korduva abielutõendi kohalik omavalitsuss ning selle eest tuleb tasuda riigilõivu vastavalt riigilõivuseadusele.

Notari tasu

Notari tasu notaribüroos abielu sõlmimise eest on koos käibemaksuga 79,36 eurot. Tasu hõlmab abielu sõlmimise avalduse vastuvõtmist, seaduses ettenähtud nõustamist ja kande tegemist.

Notari tasu abielu sõlmimise kinnitamise eest väljaspool notaribürood või notari tööpiirkonda lepitakse kokku eraldi.

Juhul, kui abiellumisavaldus esitatakse kaugtõestamise teel, lisandub notari tasu koos käibemaksuga summas 24,80 eurot.

Kui notarile on esitatud abielu sõlmimise avaldus ja notar on avaldajaid nõustanud, kuid notarist sõltumatutel asjaoludel abielu ei sõlmita, on notari tasu koos käibemaksuga 55,80 eurot.

Eestis saab abielu lahutada notari juures, perekonnaseisuametis või kohtus.

Notar saab abielu lahutada, kui vähemalt ühe abikaasa harilik viibimiskoht on Eestis või mõlemad abikaasad on Eesti kodanikud. Notari juures saab abielu lahutada vaid kokkuleppel.

Lahutusavaldus

Abielu lahutamiseks tuleb abikaasadel esitada notarile ühine kirjalik avaldus. Avalduse esitamiseks tuleb eelnevalt broneerida aeg ja üksnes avalduse saatmisest e-posti teel ei piisa. Avalduse saab esitada kas notaribüroos kohapeal või kaugtõestamise teel. Rohkem infot kaugtõestamise kohta leiab siit.

Erandkorras on lahutusavaldust võimalik esitada eraldi, aga seda üksnes juhul, kui abikaasad ei saa mõjuval põhjusel ühise avalduse esitamiseks isiklikult notari juurde tulla või esitada seda ühiselt kaugtõestuse teel.

Lahutades tuleb kaasa võtta mitmed dokumendid:

  • isikut tõendavad dokumendid (ID-kaart või pass);
  • abielu sõlmimist tõendav dokument, kui andmed registris puuduvad. Välisriigi dokument tuleb vajadusel kas legaliseerida või kinnitada apostilliga. See peab olema vandetõlgi poolt tõlgitud eesti, vene või inglise keelde, välja arvatud juhul, kui dokument on vene- või ingliskeelne.

Tähtaeg ja abielulahutuspäev

Abielu ei lahutata varem kui ühe kuu ja hiljem kui kolme kuu möödumisel lahutusavalduse esitamisest.

Pärast abielu lahutamise avalduse esitamist määrab notar abielulahutuse päeva, mis tehakse teatavaks mõlemale abikaasale. Sellel päeval lahutab notar mõlema abikaasa kohalolekul nende abielu.

Abielulahutuspäeval tuleb mõlemal abikaasal notari juurde tulla. Abielu ei saa lahutada kaugtõestuse teel.

Kui kummalgi abikaasal ei ole mõjuvatel põhjustel võimalik määratud päeval notari juurde tulla ja nad teatavad sellest notarile eelnevalt, saab notar määrata abielulahutuseks uue tähtpäeva. Kui abikaasad ei ilmu määratud ajal notari juurde ega teata ilmumata jäämise põhjust, loetakse, et nad ei ole abielu lahutamise avaldust esitanud.

Kui üks abikaasa ei saa mõjuval põhjusel notari juurde tulla abielu lahutamiseks, võib ta esitada eraldi notariaalselt tõestatud nõusoleku abielu lahutamiseks tema kohalolekuta.

Perekonnanime valik

Abielu lahutades võivad abikaasad valida, kas:

  • säilitada abielu ajal kantud perekonnanimi;
  • taastada lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi;
  • taastada esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi.

Abielu lahutamist tõendav dokument

Pärast abielu lahutamist väljastab notar abielu lahutajatele nende soovil abielulahutuse tõendi. Esmane tõend väljastatakse 14 päeva jooksul tasuta.

Pärast 14 päeva möödumist abielu lahutamisest väljastab abielulahutuse tõendi ja vajadusel korduva tõendi kohalik omavalitsus ning selle eest tuleb tasuda riigilõivu vastavalt riigilõivuseadusele.

Notari tasu

Notari tasu abielu lahutamise eest on koos käibemaksuga 79,36 eurot. Tasu hõlmab ka abielulahutuse avalduse vastuvõtmist, seaduses ettenähtud nõustamist ja kande tegemist.

Kui notarile on esitatud avaldus abielu lahutamiseks ja notar on avaldajaid nõustanud, kuid notarist sõltumatutel asjaoludel abielu lahutamist ei järgne, on notari tasu koos käibemaksuga 55,80 eurot.

Juhul, kui lahutusavaldus esitatakse kaugtõestamise teel, lisandub notari tasu koos käibemaksuga 24,80 eurot.

Teatud juhtudel võivad lisanduda järgmised tasud:

  • erandjuhul võivad abikaasad esitada lahutusavalduse eraldi. Seda saab teha ainult siis, kui nad ei saa mõjuval põhjusel esitada ühist avaldust notaribüroos kohapeal ega kaugtõestamise teel. Eraldi avalduse tõestamise eest tuleb tasuda notari tasu koos käibemaksuga summas 52,27 eurot;
  • kui üks abikaasa ei saa mõjuval põhjusel kohale tulla ega kaugtõestamise teel osaleda, võib ta anda ka notariaalse nõusoleku abielu lahutamiseks ilma tema kohalolekuta. Nõusoleku tõestamise eest tuleb tasuda notari tasu koos käibemaksuga summas 52,27 eurot;
  • kui abikaasad elavad eri riikides või on eri riikide kodanikud, võib neil olla võimalik valida, millise riigi seaduste järgi abielu lahutatakse. Notar selgitab, kas ja millise riigi õigust saab valida. Kohaldatava õiguse kokkuleppe sõlmimise eest tuleb tasuda notari tasu koos käibemaksuga summas 79,36 eurot.

Kooselulepingu võivad sõlmida kaks füüsilist isikut, kes on teovõimelised, täisealised ja kellest vähemalt ühe elukoht on Eestis.

Kooselulepingut saab sõlmida vaid notariaalselt tõestatud vormis. Seda saab teha kas notaribüroos kohapeal või kaugtõestamise teel. Lepingu sõlmimiseks tuleb notaribürooga ühendust võtta, aeg broneerida ja esitada notarile andmed soovitud kokkulepete kohta.

Kooselulepingut sõlmides tuleb kaasa võtta mitmed dokumendid:

  • isikut tõendavad dokumendid (ID-kaart või pass);
  • mõlema kooselulepingut sõlmiva isiku sündi tõendav dokument (seda ei pea esitama juhul, kui dokumendi andmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse);
  • teise või järgmise kooselulepingu sõlmimisel dokument selle kohta, et eelmine kooseluleping on lõppenud või kehtetuks tunnistatud. Kui kooselulepingu sõlmimisele on eelnenud abielu, siis tuleb esitada dokument selle kohta, et abielu on lõppenud või kehtetuks tunnistatud (ei pea esitama juhul, kui dokumendi andmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse);
  • kooselulepingu sõlmimise muu takistuse puudumist kinnitav dokument;
  • välisriigist pärit poolel tuleb notarile esitada tõend selle kohta, et ta ei ole abielus ega registreeritud kooselus. Tõend tuleb vajadusel kas legaliseerida või kinnitada apostilliga. See peab olema vandetõlgi poolt tõlgitud eesti, vene või inglise keelde, välja arvatud juhul, kui dokument on vene- või ingliskeelne;
  • kooselulepingut sõlmida sooviv välismaalane peab lisaks eeltoodud dokumentidele tõendama, et tal on Eestis viibimiseks seaduslik alus (nt elamisluba, viisa). Seda ei pea tõendama Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik ega isik, keda peetakse Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikmeks vastavalt Euroopa Liidu kodaniku seadusele.

Tähtaeg

Kooselulepingu sõlmimiseks ei ole vaja esitada avaldust. Lepingu sõlmimiseks tuleb notaribürooga ühendust võtta, aeg broneerida ja esitada notarile andmed soovitud kokkulepete kohta.

Erinevalt abiellumisest ja lahutamisest ei ole kooselulepingu sõlmimisele sätestatud ka tähtaega, mis peab avalduse esitamisest mööduma, et lepingut saaks sõlmida.

Perekonnanime valik

Kooselulepingut sõlmides võivad registreeritud elukaaslased valida, kas soovivad säilitada senise või valida uue perekonnanime.

Uus perekonnanimi võib:

  • olla registreeritud elukaaslasega ühine perekonnanimi, milleks on ühe elukaaslase registreeritud kooselu eel viimati kantud perekonnanimi;
  • koosneda registreeritud kooselu eel viimati kantud perekonnanimest ja sellele järgnevast registreeritud elukaaslase perekonnanimest. Selliselt valitud perekonnanimi ei või koosneda enam kui kahest sidekriipsuga seotud nimest (nt Tamm-Kask) ning seda võib kanda vaid üks registreeritud elukaaslastest.

Varasuhte valik

Kooselulepingu sõlmimisel valitakse ka varasuhe, mida saab soovi korral hiljem abieluvaralepinguga muuta.

Perekonnaseadus võimaldab valida kolme varasuhte vahel:

  • varaühisus;
  • vara juurdekasvu tasaarvestus;
  • varalahusus.

Vara juurdekasvu tasaarvestuse või varalahususe valimisel tehakse vastav kanne ka abieluvararegistrisse.

Varaühisus

Varaühisus seob registreeritud elukaaslaseid majanduslikult kõige tugevamini. Vara, mis omandatakse selle varasuhte jooksul, kuulub elukaaslastele ühiselt ja sellega saab teha tehinguid vaid ühiselt.

Lisaks on kummalgi elukaaslasel lahusvara, mille hulka kuuluvad:

  • isiklikud tarbeesemed;
  • enne kooselu registreerimist soetatud vara;
  • registreeritud kooselu kestel tasuta ehk kinke või pärimise teel omandatud vara;
  • lahusvara arvel omandatud vara.

Lahusvaraga saavad registreeritud elukaaslased tehinguid teha teise elukaaslase nõusolekuta. Erandina saavad elukaaslased näiteks lahusvara hulka kuuluvat kodu müüa või pantida vaid ühiselt. Piirang kehtib alates 2015. aastast näiteks kinkena või pärimise teel omandanud kinnisasjadele. Abieluvaralepinguga on võimalik kokku leppida, et see piirang ei kehti.

Vara juurdekasvu tasaarvestus

Vara juurdekasvu tasaarvestus tagab elukaaslastele suurema varalise iseseisvuse kui varaühisus ning pakub majanduslikult nõrgemale elukaaslasele rohkem tagatisi kui varalahusus.

Selle varasuhte ajal omandatud vara ei muutu automaatselt elukaaslaste ühiseks omandiks.

Koduga seotud tehinguid saab teha üksnes teise elukaaslase nõusolekul, olenemata sellest, kummale poolele kinnisasi kuulub. Abieluvaralepinguga võib kokku leppida, et see piirang ei kehti.

Selle varasuhte puhul koosneb elukaaslaste vara:

  • põhivarast;
  • soetisvarast.

Põhivara on vara, mis kuulus elukaaslasele enne kooselu registreerimist, ning vara, mille ta on omandanud pärimise teel või saanud kingitusena.

Soetisvara on vara, mille elukaaslane on omandanud varasuhte ajal, näiteks palga või ettevõtlustuluna.

Registreeritud kooselu lõpetamise korral soetisvara tasaarvestatakse. See tähendab, et elukaaslasel, kellel on tekkinud vähem soetisvara, on õigus nõuda teiselt osapoolelt hüvitist.

Varalahusus

Varalahususe puhul on elukaaslased teineteisest varalises mõttes täiesti sõltumatud. Vara soetamisel ühist omandit ei teki ja tehinguid tehes ei ole vaja teise elukaaslase nõusolekut.

Kooselu registreerimist tõendav dokument

Kooselu registreerimist tõendab kooseluleping. Soovi korral saab kohalik omavalitsus väljastada rahvastikuregistri andmete väljavõtte, millelt nähtub kooselu registreerimine ja registreeritud elukaaslane ning selle eest tuleb tasuda riigilõivu vastavalt riigilõivuseadusele.

Notari tasu

Notari tasu kooselulepingu sõlmimise tõestamise eest on koos käibemaksuga 248 eurot.

Tasu hõlmab ka registreeritud elukaaslaste täiendavaid registreeritud kooseluga seotud kokkuleppeid, varasuhetele kohaldatava õiguse valikut, seaduses ettenähtud nõustamist ning andmete andmist ja kannete tegemist rahvastikuregistrisse ja abieluvararegistrisse.

Juhul kui kooseluleping sõlmitakse kaugtõestamise teel, lisandub notari tasu koos käibemaksuga summas 24,80 eurot.

Kui notarile on avaldatud soovi kooselulepingu sõlmimiseks ja notar on avaldajat nõustanud, kuid notarist sõltumatutel asjaoludel kooselulepingu sõlmimist ei järgne, on notari tasu koos käibemaksuga 124 eurot.

Kooselulepingu lõpetamine

Kooselulepingu lõpetamiseks tuleb notaribürooga ühendust võtta, aeg broneerida ja esitada notarile andmed selle kohta, milles soovitakse kokku leppida. Kooselulepingut saab lõpetada üksnes registreeritud elukaaslaste notariaalselt tõestatud tahteavaldustega. Kui avaldusi ei tehta üheaegselt, lõpetatakse kooselu viimasena tehtud avalduse alusel. Tahteavaldus ei või olla tingimuslik.

Kooselulepingu lõppemisel lõpevad ka kokkulepped, mis sõlmiti üksnes registreeritud kooselu tõttu.

Kui elukaaslane muutis kooselu registreerides oma perekonnanime, võib ta võtta tagasi varasema perekonnanime. Kui ta seda ei soovi, jääb talle senine perekonnanimi.

Taastatav perekonnanimi võib olla:

  • lõpetatava kooselu eel viimati kantud perekonnanimi;
  • esimese kooselu eel viimati kantud perekonnanimi.

Kooselulõpetamise kokkuleppe tõestamise notari tasu on 64 eurot, millele lisandub käibemaks 15,36 eurot (kokku 79,36 eurot).

Kooselulepingu lõpetamisel annab notar andmed rahvastikuregistrisse käesolevas seaduses ja rahvastikuregistri seaduses sätestatud korras ning teeb kande abieluvararegistrisse abieluvararegistri seaduses sätestatud korras.

Abieluvaralepinguga saavad abikaasad muuta neile kehtivat varasuhet ja määrata, milline olemasolev või tulevikus omandatav vara on abikaasade ühisvara ja milline ühe abikaasa lahusvara. Samuti saab lepinguga kokku leppida, kuidas ühisvara kasutatakse ja vajaduse korral jagatakse.

Seega võimaldab abieluvaraleping:

  • asendada valitud varasuhe teisega;
  • lõpetada valitud varasuhe;
  • sõlmida muid seadusega lubatud kokkuleppeid.

Näiteks kui abikaasad valisid abiellumisel varalahususe, kuid soovivad end varaliselt tugevamalt siduda, võivad nad valida varaühisuse või vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte. Uue varasuhte määramiseks tuleb sõlmida abieluvaraleping.

Varaühisuse või vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte valinud abikaasad võivad perekonnaseaduses lubatud juhtudel sõlmida kokkuleppeid, millega varasuhet muudetakse. Näiteks võivad varaühisuse valinud abikaasad abieluvaralepingus kokku leppida, et ühe abikaasa lahusvara hulka kuuluv ese loetakse ühisvaraks. Samuti võivad nad määrata, et mõni ühisvara hulka kuuluv ese on ühe abikaasa lahusvara.

Abieluvaralepingu sõlmimine

Abieluvaralepingu võivad sõlmida kaks füüsilist isikut, kes on teovõimelised, täisealised ja kellest vähemalt ühe elukoht on Eestis.

Abieluvaralepingut saab sõlmida vaid notariaalselt tõestatud vormis. Seda saab teha kas notaribüroos kohapeal või kaugtõestamise teel. Lepingu sõlmimiseks tuleb notaribürooga ühendust võtta, aeg broneerida ja esitada notarile andmed soovitud kokkulepete kohta. Oluline on meeles pidada, et abieluvaraleping tuleb sõlmida isiklikult ja esindaja kaudu seda teha ei saa.

Lepingu sõlmimise järel teeb notar abieluvaralepingu kande abieluvararegistrisse, mille andmed on avalikud.

Notari tasu

Notari tasu varasuhte muutmise ja registrikaardi avamise eest on koos käibemaksuga 92,75 eurot.

Notari tasu varasuhte muutmise ja registrikaardil oleva kande muutmise eest on koos käibemaksuga 72,91 eurot.

Juhul kui abieluvaraleping sõlmitakse kaugtõestamise teel, lisandub notari tasu koos käibemaksuga 24,80 eurot.

Kui notarile on avaldatud soovi kooselulepingu sõlmimiseks ja notar on avaldajat nõustanud, kuid notarist sõltumatutel asjaoludel kooselulepingu sõlmimist ei järgne, on notari tasu koos käibemaksuga 124 eurot.

Muudel juhtudel sõltub tasu suurus vara väärtusest.

Kui laps reisib välismaale ilma vanema või seadusliku hooldajata, võib tal vaja minna mõlema lapsevanema notariaalselt kinnitatud nõusolekut ehk volikirja. See võib olla vajalik näiteks siis, kui laps reisib vanavanema, õpetaja, laagrijuhi või peretuttavaga, ainult ühe vanemaga või täiesti üksi. Samuti on nõusolekut vaja juhul, kui laps asub elama või õppima teise riiki.

See, kas piisab vanemate lihtkirjalikust nõusolekust või tuleb nõusolek vormistada notariaalselt, sõltub sihtriigi ja reisimarsruudile jäädavate riikide nõuetest. Seetõttu tasub transpordifirmade nõuded enne reisi üle kontrollida või küsida lisa Eesti Välisministeeriumist. Kahtluse korral on notariaalselt kinnitatud nõusolek alati kindlam valik.

Infot lastega reisimise kohta koos nõusoleku näidisega leiad Välisministeeriumi veebilehelt Lastega reisimine .

Nõusoleku vormistamine

Vanemad võivad nõusoleku koostada ise või lasta seda teha notaril. Ühte nõusolekusse võib märkida mitu last ja mitu saatjat.

Lapsevanemal tuleks läbi mõelda, kas ta annab nõusoleku konkreetseks reisiks või näiteks vanavanematele mingiks perioodiks teatud piirkondades või riikides reisimiseks. Nii ei pea iga kord last reisile saates uuesti nõusolekut vormistama. Samas tasub arvestada, et kui nõusolek vormistatakse pikemaks ajaks, siis ei tasu sinna märkida passi või ID-kaardi numbreid, sest sel juhul peab isikut tõendavat dokumenti uuendades vormistama ka uue nõusoleku.

Reisides vanemata või seadusliku hooldajata tuleb kaasa võtta järgmised dokumendid:

  • isikut tõendavad dokumendid (ID-kaart või pass);
  • lisaks tasub kaasa võtta ka rahvastikuregistri ingliskeelne paberväljavõte mõlema vanema andmetega. Seda saab välismaal kasutada sugulussideme tõendamiseks, kui lapsel ja tema saatjal, näiteks vanavanemal, on erinevad perekonnanimed.

Notari tasu

Kui dokument on vanema enda koostatud, on notari tasu ühe allkirja kinnitamise eest koos käibemaksuga 15,83 eurot.

Alaealise lapse ülalpidamise eest vastutavad võrdselt mõlemad vanemad ning lapsel on ülalpidamise saamisel eesõigus. Ülal pidada tuleb kuni 21-aastast täisealist last, kes omandab põhi-, kesk-, kutse- või kõrgharidust.

Lapse elatise suuruse määramisel tuleb lähtuda lapse tegelikest vajadustest. Elatise maksmises ja selle suuruses võivad vanemad omavahel kokku leppida. Notar aitab vormistada elatise maksmise kokkuleppe, kui lapsevanemad on elatise maksmises ja selle suuruses üksmeelel.

Tasub teada, et ülalpidamise ulatuses võib küll kokku leppida, kuid kokkuleppega ei tohi välistada ülalpidamiskohustuse täitmist tulevikus ega piirata seda ebamõistlikult.

Elatist võib teatud tingimustel nõuda ka lahutatud abikaasa, kes ei suuda end pärast lahutust vanuse või terviseseisundi tõttu ise ülal pidada.

Elatise kokkuleppe sõlmimine

Elatise kokkuleppes saab määrata:

  • elatise suuruse;
  • maksmise viisi ja tähtajad;
  • ajavahemiku, mille kaupa elatist makstakse;
  • muu ülalpidamise viisi rahaliste maksete asemel.

Lapse igakuise elatise arvutamisel lähtutakse 200-eurosest baassummast ühe lapse kohta. Seda summat korrigeeritakse igal aastal 1. aprillil eelmise aasta tarbijahinnaindeksi muutuse järgi. Järgmisel aastal võetakse aluseks juba korrigeeritud baassumma. Baassummale lisatakse kolm protsenti Eesti eelmise kalendriaasta keskmisest brutokuupalgast. Ka see osa arvutatakse igal aastal 1. aprillil uuesti vastavalt keskmise brutokuupalga muutusele.

Lisaks võivad abikaasad juba abielu kestel sõlmida notariaalse kokkuleppe selle kohta, kuidas ja millises suuruses makstakse elatist võimaliku lahutuse korral.

Notari tasu

Notari tasu elatise kokkulepete sõlmimisel sõltub tehinguväärtusest. Elatise maksmise kokkuleppe tehinguväärtus on makstava elatise summa, kuid mitte rohkem kui ühe aasta eest.

Lapse vanemad ja lapsendaja abikaasa või registreeritud elukaaslane võivad anda oma nõusoleku lapse lapsendamiseks notari juures.

Korduma kippuvad küsimused

Notari juures saab sõlmida ja lahutada abielu, sõlmida ja lõpetada kooselulepingut ning sõlmida abieluvaralepingut. Notar aitab vormistada ka lapse reisimise nõusolekut, elatise kokkulepet ja lapsendamise nõusolekut.

Abikaasad või registreeritud elukaaslased saavad valida varaühisuse, vara juurdekasvu tasaarvestuse või varalahususe vahel.

Varaühisus tähendab, et vara, mis omandatakse selle varasuhte jooksul, kuulub elukaaslastele ühiselt ja sellega saab teha tehinguid vaid ühiselt.

Vara juurdekasvu tasaarvestus on varasuhe, mille puhul kooselu ajal omandatud vara ei muutu automaatselt ühiseks omandiks, kuid kooselu lõppemisel soetisvara tasaarvestatakse ja vähem soetisvara saanud elukaaslasel on õigus nõuda teiselt hüvitist.

Varalahusus tähendab, et vara soetamisel ühist omandit ei teki ja tehinguid tehes ei ole vaja teise elukaaslase nõusolekut.

Abieluvaralepinguga saab muuta kehtivat varasuhet ning määrata, milline vara on ühine ja milline kuulub ainult ühele abikaasale või registreeritud elukaaslasele. Lepinguga saab reguleerida ka ühisvara kasutamist ja jagamist.

Mitte alati. Kui kinnisasi on perekonna ühine eluase, võib selle müümiseks või pantimiseks olla vaja teise abikaasa või registreeritud elukaaslase nõusolekut ka siis, kui kinnisasi kuulub ainult ühele poolele.

Abieluvõimetõend tuleb esitada üldjuhul siis, kui üks abiellujatest elab välisriigis või on elanud Eestis alla kuue kuu. Tõend kinnitab, et inimene võib oma elukohariigi seaduste järgi abielluda ja kehtib tavaliselt kuus kuud.

Vaja võib minna lisadokumente, näiteks abieluvõimetõendit ja tõendit selle kohta, et inimene ei ole abielus ega registreeritud kooselus. Välisriigi dokument võib vajada apostilli või legaliseerimist ja vandetõlgi tõlget ning välismaalasel võib olla vaja tõendada Eestis viibimise seaduslikku alust (viisa või elamisluba).

Jah, avalduse saab esitada notaribüroos või kaugtõestamise teel. Abielu sõlmimiseks ja lahutamiseks peavad mõlemad abiellujad notaribüroosse kohale tulema. Samas kui üks abikaasa ei saa mõjuval põhjusel notari juurde tulla abielu lahutamiseks, võib ta esitada eraldi notariaalselt tõestatud nõusoleku abielu lahutamiseks tema kohalolekuta.

Notar saab abielu lahutada ainult siis, kui mõlemad abikaasad on lahutusega nõus. Abielu lahutatakse kõige varem ühe kuu ja kõige hiljem kolme kuu möödumisel lahutusavalduse esitamisest. Pärast abielu lahutamise avalduse esitamist määrab notar abielulahutuse päeva, mis tehakse teatavaks mõlemale abikaasale. Sellel päeval lahutab notar mõlema abikaasa kohalolekul nende abielu.

Pärast abielu lahutamist väljastab notar abiellujatele nende soovil abielulahutuse tõendi. Esmane tõend väljastatakse 14 päeva jooksul tasuta. Pärast 14 päeva möödumist abielu sõlmimisest väljastab abielulahutuse tõendi ja vajadusel korduva tõendi kohalik omavalitsus ning selle eest tuleb tasuda riigilõivu vastavalt riigilõivuseadusele.

Kooselulepingu võivad sõlmida kaks füüsilist isikut, kes on teovõimelised, täisealised ja kellest vähemalt ühe elukoht on Eestis.

Kooselulepingu sõlmimiseks ei ole vaja esitada avaldust. Lepingu sõlmimiseks tuleb notaribürooga ühendust võtta, aeg broneerida ja esitada notarile andmed soovitud kokkulepete kohta. Erinevalt abiellumisest ja lahutamisest ei ole kooselulepingu sõlmimisele sätestatud ka tähtaega, mis peab avalduse esitamisest mööduma, et lepingut saaks sõlmida.

Kooselulepingu lõpetamiseks tuleb notaribürooga ühendust võtta, aeg broneerida ja esitada notarile andmed selle kohta, milles soovitakse kokku leppida. Kooselulepingut saab lõpetada üksnes registreeritud elukaaslaste notariaalselt tõestatud tahteavaldustega. Kui avaldusi ei tehta üheaegselt, lõpetatakse kooselu viimasena tehtud avalduse alusel. Tahteavaldus ei või olla tingimuslik.

Nõusolekut võib vaja minna, kui laps reisib üksi, ainult ühe vanemaga või mõne teise saatjaga. See, kas piisab lihtkirjalikust nõusolekust või on vaja notariaalset dokumenti, sõltub siht- ja transiidiriikide ning transpordiettevõtte nõuetest.

Alaealise lapse ülalpidamise eest vastutavad võrdselt mõlemad vanemad ning lapsel on ülalpidamise saamisel eesõigus. Ülal pidada tuleb kuni 21-aastast täisealist last, kes omandab põhi-, kesk-, kutse- või kõrgharidust.

Lapse elatise suuruse määramisel tuleb lähtuda lapse tegelikest vajadustest. Elatise maksmises ja selle suuruses võivad vanemad omavahel kokku leppida. Lapse igakuise elatise arvutamisel lähtutakse 200-eurosest baassummast ühe lapse kohta. Seda summat korrigeeritakse igal aastal 1. aprillil eelmise aasta tarbijahinnaindeksi muutuse järgi. Järgmisel aastal võetakse aluseks juba korrigeeritud baassumma. Baassummale lisatakse kolm protsenti Eesti eelmise kalendriaasta keskmisest brutokuupalgast. Ka see osa arvutatakse igal aastal 1. aprillil uuesti vastavalt keskmise brutokuupalga muutusele.

Ülalpidamist võib nõuda ka abikaasa, teatud tingimustel lahutatud abikaasa, ühist last kasvatav vanem ning muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, näiteks lapselaps, vanem või vanavanem. Lahutatud abikaasal võib olla õigus elatisele, kui ta ei suuda end ühise lapse hooldamise tõttu ülal pidada või kui ta ei suuda oma vanuse või terviseseisundi tõttu pärast lahutust ise enda ülalpidamise eest hoolitseda ning selline abivajadus oli abielu lahutamise ajaks olemas.

Notari tasud

Toiming Notaritasu koos käibemaksuga (EUR)
Abielu sõlmimine (sh abielu avalduse vastuvõtmine, nõustamine ja kande koostamine) 79,36
Kooselulepingu sõlmimine 248,00
Abielu või kooselulepingu sõlmimine väljaspool bürood Kokkuleppel
Abielu lahutamine (sh lahutuse avalduse vastuvõtmine, nõustamine ja kande koostamine) 79,36
Abieluvaraleping - miinimum notari tasu 61,75
Abieluvaraleping - notari tasu registrikaardi avamisel 31,00
Abieluvaraleping - notari tasu registrikaardi muutmisel 12,40
Ühisvara jagamine Notari tasu arvestatakse tehingu väärtuse alusel

Notari tasule lisanduvad tasud ärakirjade valmistamise eest. Kui toiming teostatakse kaugtõestamise teel, siis lisandub kaugtõestamise tasu 24,80 eurot.

Kuvatud summad sisaldavad käibemaksu.

Kasulikud viited

Artiklid ja infomaterjal

Abielu pole pelgalt emotsionaalne vaid ka varaline suhe

Tallinna notar Kristel Jänese artikkel Postimehes

Abielu välismaalasega

Tallinna notar Kirsty Laidvee artikkel Postimehes

Abielludes loovad abikaasad liidu ka majanduslikult

Tallinna notar Kristel Jänese artikkel Äripäevas

Seadused

Kontakt ja abi

Kui oled tehingus kokku leppinud või vajad nõu, võta ühendust notariga.

Notarite nimekiri
Sisene e-Notarisse