Notarite KodaAmetitoimingudRahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine

Miks küsib notar lisaandmeid

Notar peab seaduse järgi aitama ennetada rahapesu, terrorismi rahastamist ja rahvusvaheliste sanktsioonide rikkumist. Selleks kontrollib notar alati tehingu osapooli, tehingu eesmärki ja raha päritolu ning võib küsida lisaselgitusi ja dokumente.

Toimingust

Rahapesu tähendab kuritegelikust tegevusest saadud vara muundamist, üleandmist, omandamist, valdamist või kasutamist. See ei piirdu tavaliselt ühe riigiga: rahapesuga võib olla tegemist ka siis, kui vara saadi teises riigis toime pandud kuriteost.

Rahapesu eesmärk on varjata ebaseaduslikult saadud tulu päritolu ja jätta mulje, et raha on seaduslik. Seetõttu eelneb rahapesule alati kuritegu, millest saadi tulu, näiteks uimastikuritegu, korruptsioon, kelmus või maksukuritegu. Kuritegu on ka teadlik rahapesule kaasaaitamine.

Terrorismi rahastamine ja toetamine on igasugune tegevus, millest terroristlik ühendus, terrorist või tema lähedased saavad tulu või muud toetust. See võib olla kuritegu, aga ka tegevus, mis iseenesest ei ole ebaseaduslik, kuid toetab terroristlikku tegevust. Näiteks kuulub selle alla terroristliku organisatsiooni liikme lähedaste igapäevakulude katmine või neile toidu ja ravimite ostmine.

Mida notar kontrollib?

Notar peab rakendama rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõudeid eelkõige järgmiste ametitoimingute puhul:

  • kinnisvara, osade või aktsiate müügitehingute tõestamine;
  • asutamistehingute tõestamine;
  • raha või väärtpaberite hoiustamine;
  • muu tehingu tõestamine, kus tekib rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlus.

See tähendab, et notar kogub andmeid kliendi, tehingu eesmärgi ja raha päritolu kohta, et mõista kliendi tegevust. Nii saab notar hinnata, kas tehingu asjaolud võivad viidata rahapesule, terrorismi rahastamisele, rahvusvahelise sanktsiooni kohaldamise vajadusele või muule ebatavalisele tegevusele.

Kuidas notar teavet kogub?

Teabe kogumiseks kasutab notar üldjuhul ankeeti, et kliendil oleks vajalikke andmeid lihtsam esitada. Andmeid võib notar koguda ka muul viisil, näiteks e-kirja teel.

Kliendilt saadud andmeid kontrollib notar erinevatest Eesti riiklikest registritest. Rahvusvahelise sanktsiooni kontrolli teeb notar vastavast andmebaasist. Sellise teabe kohta, mida ei ole võimalik registripäringute kaudu või muudest allikatest kontrollida, kuid mille õigsuses peab notar veenduma, palutakse esitada vastavad dokumendid.

Kogutud andmeid ja dokumente hindab notar tervikuna, et saada aru, kas osalejate tegevus, võimekus ja vajadused on kooskõlas lepingu olemusega.

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse alusel võib notar tehingu tegemise edasi lükata, kuni palutud vajalikud dokumendid on esitatud, sealhulgas raha päritolu tõendavad dokumendid.

Kui dokumente või teavet ei esitata, on notaril õigus keelduda tehingu tegemisest.

Kuidas notar tegeliku kasusaaja kindlaks teeb ja raha päritolu tuvastab?

Andmeid tegeliku kasusaaja ja raha päritolu kohta küsib notar tehingu poolelt ja kontrollib neid usaldusväärsest ning sõltumatust allikast.

Füüsilise isiku tegeliku kasusaaja teeb notar kindlaks inimese enda esitatud andmete põhjal. Eestis registreeritud juriidilise isiku puhul küsib notar andmeid kliendilt ja kontrollib neid registrist. Välisriigis registreeritud ühingu puhul kontrollib notar kliendi esitatud andmeid vastava riigi registrist või dokumendi alusel, mis ei ole tehingu tõestamise ajal vanem kui kolm kuud. Vajadusel võib notar tegeliku kasusaaja kohta küsida lisateavet.

Tehingus kasutatava raha päritolu tõendamiseks võib notar paluda esitada pangakonto väljavõtte. See aitab notaril täita seadusest tulenevat kohustust kontrollida ja veenduda tehingu poole esitatud teabe õigsuses. Kui esitate notarile dokumentaalse tõendina pangakonto väljavõtte(d), on soovitav väljavõtte autentsuse tagamiseks jälgida, et see oleks panga poolt digitaalselt kinnitatud. See kinnitab väljavõtte autentsust.

Notari võib veel täiendavalt küsida tehinguga seotud lepinguid, muid kokkuleppeid või kinnitusi.

Riikliku taustaga isik, tema pereliige ja lähedane kaastöötaja

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse järgi peab notar tuvastama, kas tehingus osaleb riikliku taustaga isik, tema pereliige või inimene, keda peetakse seaduse alusel riikliku taustaga isiku lähedaseks kaastöötajaks. Seda tuvastatakse isikult saadud ütluste alusel.

Riikliku taustaga isik on inimene, kes täidab või on täitnud avaliku võimu olulisi ülesandeid. Selleks võib olla näiteks parlamendiliige, parlamendis esindatud erakonna juhatuse liige või riigi osalusega äriühingu juhatuse liige.

Riikliku taustaga isiku pereliikmed on vanemad, abikaasa või elukaaslane, laps ning lapse abikaasa või elukaaslane. Lähedane kaastöötaja võib olla näiteks inimene, kellel on riikliku taustaga isikuga lähedased ärisuhted. Nad võivad olla ühise äriühingu omanikud või tegelikud kasusaajad. Lähedaseks kaastöötajaks võib pidada ka inimest, kes on sellise äriühingu ainus tegelik kasusaaja, mis on teadaolevalt asutatud riikliku taustaga isiku kasuks.

Kui notariaaltoimingus osaleb mõni neist isikutest, võib notar küsida lisaselgitusi vara ja rahaliste vahendite päritolu kohta. Notar peab rakendama meetmeid, et teha kindlaks inimese vara ning tehingus või ärisuhtes kasutatavate rahaliste vahendite allikad.

Andmete säilitamine

Notariaadiseaduse järgi kuuluvad notari ametitoimingute käigus koostatud dokumendid riigile. Neid säilitatakse notariaalarhiivis, sealhulgas digitaalselt notarite elektroonilises infosüsteemis. Paberkandjal säilitatakse notariaalakte, elektrooniliselt notariaalakti digitaalselt allkirjastatud ärakirju ja ametitoimingu alusdokumente.

Notar peab rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks kogutud andmeid ja dokumente säilitama üldjuhul vähemalt 5 aastat pärast tehingu tegemist. Kui mõni muu õigusakt näeb konkreetse dokumendi jaoks ette pikema säilitamisaja, tuleb lähtuda sellest tähtajast.

Notariaaldokumentide säilitamisaeg sõltub dokumendi liigist. Näiteks rahapesu tõkestamisega seotud kirjavahetust säilitatakse 10 aastat, lepinguid aga tähtajatult.

Kui notar lahkub ametist või asub tööle teises tööpiirkonnas, annab ta dokumendid üle senise tööpiirkonna riigiarhiivile. Edaspidi säilitatakse neid arhiiviseaduse nõuete järgi.

Järelevalve

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ning sanktsiooni tuvastamise nõuete täitmist notaribüroos korraldab ja kontrollib notar. Järelevalvet notari nõuete täitmise üle teeb Notarite Koda, kellele on selle ülesande delegeerinud Justiits- ja Digiministeerium. Järelevalve teostamiseks kinnitab Notarite Koja eestseisus iga-aastase kontrolliplaani.

Kui järelevalve käigus tuvastab Notarite Koda puudusi notari ametitegevuses, annavad Justiits- ja Digiministeerium ning Notarite Koja eestseisus juhised ja ettekirjutused nende kõrvaldamiseks.

Uuri lähemalt

Kasulikud lingid

Juhendid

Asutused ja institutsioonid Eestis ja välisriikides