Keelevahetuse vaikeväärtus

Avaleht » Teabekeskus » Perekonnaõiguslikud toimingud

Perekonnaõiguslikud toimingud

15.01.2020

ABIELU SÕLMIMINE

Abielu saab sõlmida igas notaribüroos. Lisaks on notariga kokkuleppel võimalik abielu sõlmida väljaspool notaribürood abiellujate valitud kohas.

VAJALIKUD DOKUMENDID

  • isikut tõendavad dokumendid (ID kaart või pass);
  • sünnidokument, kui andmed registris puuduvad.

Isik, kes on olnud varem abielus, peab esitama abielu lõppemist või kehtetuks tunnistamist tõendava dokumendi (nt abikaasa surmadokument, abielulahutuse dokument), kui andmed registris puuduvad.

Välisriigi dokument tuleb vajadusel kas legaliseerida või kinnitada apostilliga. See peab olema vandetõlgi poolt tõlgitud eesti, vene või inglise keelde, välja arvatud juhul, kui dokument on vene- või ingliskeelne. Välisriikidest, kus väljastatud dokumenti apostilliga ei kinnitata ega legaliseerita, leiab ülevaate siit: Apostillimine

Kui eelmine abielu on lahutatud välismaal, peab abielu lahutamist kajastav välisriigi dokument sisaldama:

  • abielu lahutajate isikuandmeid,
  • lahutatud abielu sõlmimise kohta ja aega,
  • lahutamise otsuse teinud asutuse andmeid,
  • otsuse tegemise aega ja jõustumise kuupäeva.

Kui on tegemist Euroopa Liidu liikmesriigi kohtu abielulahutuse otsusega, mis on tehtud pärast 01.03.2005, peab sellele olema lisatud EL Nõukogu määruses 2201/2003EÜ sätestatud tõend. (I Lisa, ava siit: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A32003R2201).

Tõendi lisamine tagab täieliku info abielu lahutamise kohta ja selle, et antud kohtuotsus on jõustunud ning seda apostilliga kinnitama ei pea.

EL liikmesriigi kohtu abielulahutuse otsus, mis on tehtud enne 01.03.2005, peab olema kinnitatud apostilliga.

Abiellumisavalduse teevad abikaasad notari juures ühiselt. Abiellumisavalduse vormi saad avada siit  Abiellumisavaldus (PDF) , ka arvutis täidetavana Abiellumisavaldus (arvutis täidetav) (PDF). Juhul kui abiellumise avaldus esitatakse kaugtõestuse teel, siis saab arvutis täidetava avalduse vormi alla laadida Siseministeeriumi veebilehelt https://www.siseministeerium.ee/et/eesmark-tegevused/rahvastikutoimingud . 

TÄHTAEG

Abielu on võimalik sõlmida 1 kuni 6 kuud pärast abiellumisavalduse esitamist. Erandjuhtudel ja mõjuvatel põhjustel võib notar tähtaega lühendada.

NOTARI TASU

Notari tasu on ligikaudu 77 eurot, mis hõlmab avalduse vastuvõtmist, nõustamist ja kande koostamist.

Kui notarile on esitatud avaldus abielu sõlmimiseks ning notar on avaldajaid nõustanud, kuid notarist sõltumatutel asjaoludel abielu sõlmimist ei järgne, on notari tasu 54 eurot.

Juhul kui abielu soovitakse sõlmida väljaspool notaribürood, lepitakse täiendav notari tasu kokku abiellujate ja notari vahel.

ABIELLUMISIGA

Abiellumisealine on isik, kes on vähemalt 18aastane.

15–18aastane alaealine võib abielluda kohtu loal (notarile tuleb esitada kohtumäärus alaealise abielluja teovõime laiendamise kohta).

ABIELU VÄLISMAALASE JA VÄLISRIIGI ELANIKUGA

Eestis viibimise seaduslik alus

Kui Eestis soovib abielu sõlmida välismaalane, peab ta tõendama, et tal on Eestis viibimiseks seaduslik alus (nt elamisluba, viisa). Seaduslikul alusel Eestis viibimist ei pea tõendama EL liikmesriigi kodanik.

Abieluvõimetõend

Lisaks abiellumiseks esitatavatele muudele dokumentidele peab abielluja, kelle elukoht ei ole Eestis, esitama elukohajärgses riigis välja antud tõendi selle kohta, et tema elukohariigi õiguse järgi ei ole abielu sõlmimiseks takistusi (abieluvõimetõend). Tõend kehtib 6 kuud, kui tõendis ei ole märgitud lühemat kehtivusaega.

Nimetatud tõend tuleb vajadusel kas legaliseerida või kinnitada apostilliga. See peab olema vandetõlgi poolt tõlgitud eesti, vene või inglise keelde, välja arvatud juhul, kui dokument on vene- või ingliskeelne. Välisriikidest, kus väljastatud dokumenti apostilliga ei kinnitata ega legaliseerita, leiab ülevaate siit: Apostillimine

PEREKONNANIMI

Abielludes võivad abikaasad:

  • säilitada senise perekonnanime;
  • valida uue perekonnanime, mis võib

1) olla abikaasaga ühine perekonnanimi, milleks on ühe abikaasa abielu eel viimati kantud perekonnanimi;

2) koosneda abielu eel viimati kantud perekonnanimest ja sellele järgnevast abikaasa perekonnanimest. Selliselt valitud perekonnanimi ei või koosneda enam kui kahest sidekriipsuga seotud nimest (nt Tamm-Kask) ning seda võib kanda vaid üks abikaasadest.

ABIELU SÕLMIMIST TÕENDAV DOKUMENT

Pärast abielu sõlmimist väljastab notar abiellujatele nende soovil abielutõendid.

Esmane tõend väljastatakse 14 päeva jooksul tasuta.

Pärast 14 päeva möödumist abielu sõlmimisest väljastab abielutõendi ja vajadusel korduva abielutõendi kohalik omavalitsus ning selle eest tuleb tasuda riigilõivu vastavalt riigilõivuseadusele.

ABIELU LAHUTAMINE

Notar lahutab abielu abikaasade kokkuleppel.

VAJALIKUD DOKUMENDID

* isikut tõendavad dokumendid (ID kaart või pass);

* abielu sõlmimist tõendav dokument, kui andmed registris puuduvad.

Välisriigi dokument tuleb vajadusel kas legaliseerida või kinnitada apostilliga. See peab olema vandetõlgi poolt tõlgitud eesti, vene või inglise keelde, välja arvatud juhul, kui dokument on vene- või ingliskeelne. Välisriikide kohta, kus väljastatud abielu sõlmimist tõendavat dokumenti apostilliga ei kinnitata ega legaliseerita, saad ülevaate siit: Apostillimine.

Abielulahutuse avalduse teevad abikaasad notari juures ühiselt (näidis Abielu lahutamise ühine avaldus (PDF), ka arvutis täidetavana Abielu lahutamise ühine avaldus (arvutis täidetav) (PDF).

Kui üks abikaasadest ei saa mõjuval põhjusel isiklikult notari juurde tulla, on võimalik esitada eraldi notariaalselt tõestatud avaldus (vormi saab avada siit Abielu lahutamise eraldi esitatav avaldus (PDF), ka arvutis täidetavana Abielu lahutamise eraldi esitatav avaldus (arvutis täidetav) (PDF)

Juhul kui abielu lahutamise avaldus esitatakse kaugtõestuse teel, siis saab arvutis täidetava avalduse vormi alla laadida veebilehelt https://www.siseministeerium.ee/et/eesmark-tegevused/rahvastikutoimingud . 

Pärast abielu lahutamise avalduse esitamist määrab notar abielulahutuse päeva. Sellel päeval lahutab notar mõlema abikaasa kohalolekul nende abielu.

Kui üks abikaasa ei saa määratud ajal mõjuval põhjusel notari juurde tulla, on võimalik esitada eraldi notariaalselt tõestatud nõusolek abielu lahutamiseks tema kohalolekuta.

TÄHTAEG

Abielu on võimalik lahutada üks kuni kolm kuud pärast abielu lahutamise avalduse esitamisest.

NOTARI TASU

Notari tasu on ligikaudu 77 eurot, mis hõlmab avalduse vastuvõtmist, nõustamist ja kande koostamist.

Kui notarile on esitatud abielulahutuse avaldus ning notar on avaldajaid nõustanud, kuid notarist sõltumatutel asjaoludel abielu lahutamist ei järgne, on notari tasu 54 eurot.

PEREKONNANIMI

Abielu lahutades võivad abikaasad:

säilitada abielu ajal kantud perekonnanime;

taastada lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanime;

taastada esimese abielu eel viimati kantud perekonnanime.

ABIELU LAHUTAMIST TÕENDAV DOKUMENT

Pärast abielu lahutamist väljastab notar lahutajatele nende soovil abielulahutuse tõendid.

Esmane tõend väljastatakse 14 päeva jooksul tasuta.

Pärast 14 päeva möödumist abielu lahutamisest väljastab abielulahutuse tõendi ja vajadusel korduva abielulahutuse tõendi kohalik omavalitsus ning selle eest tuleb tasuda riigilõivu vastavalt riigilõivuseadusele.

 

ABIKAASADE VARASUHTED JA ABIELUVARALEPING

Abiellumisel valitakse varasuhe, mida saab soovi korral hiljem abieluvaralepinguga muuta.

Perekonnaseadus võimaldab valida sobiva varasuhte kolme liigi hulgast:

* varaühisus,

* vara juurdekasvu tasaarvestus ja

* varalahusus.

Juurdekasvu tasaarvestuse või varalahususe varasuhte valimisel tehakse kanne abieluvararegistrisse.

VARASUHTE VALIK

Varaühisus

Varaühisus seob abikaasasid majanduslikult kõige tugevamini. Vara, mis omandatakse selle varasuhte kestel, kuulub abikaasadele ühiselt ja sellega saab teha tehinguid vaid ühiselt.

Lisaks on kummalgi abikaasal lahusvara, mille hulka kuuluvad:

isiklikud tarbeesemed;

enne abiellumist soetatud vara;

abielu kestel tasuta ehk kinke või pärimise teel omandatud vara;

lahusvara arvel omandatud vara.

Lahusvaraga saavad abikaasad tehinguid teha teise abikaasa nõusolekuta. ERANDINA saavad abikaasad näiteks lahusvara hulka kuuluvat kodu müüa või pantida vaid ühiselt. Piirang kehtib alates 01.01.2015 näiteks kinkena või pärimise teel omandanud kinnisasjadele. Abieluvaralepinguga on võimalik kokku leppida, et see piirang ei kehti.

Vara juurdekasvu tasaarvestus

Vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhe annab abikaasadele suurema varalise iseseisvuse kui varaühisuse varasuhe ning majanduslikult nõrgemale abikaasale rohkem tagatisi kui varalahususe varasuhe.

Selle varasuhte kestel omandatud asjadele automaatselt ühist omandit ei teki.

Tehinguid koduga saab teha üksnes teise abikaasa nõusolekul, sõltumata kummale kinnisasi kuulub. Abieluvaralepinguga on võimalik kokku leppida, et see piirang ei kehti.

Selle varasuhte puhul koosneb abikaasade vara:

* põhivarast ja

* soetisvarast.

Põhivara on vara, mis kuulus abikaasale enne abiellumist ning vara, mille abikaasa on omandanud kas pärimise teel või kinkena.

Soetisvara on vara, mille abikaasa on omandanud varasuhte kestel näiteks palga või ettevõtlustuluna.

Lahutuse korral kuulub soetisvara tasaarvestamisele ehk abikaasal, kellel on tekkinud vähem soetisvara, on õigus nõuda teiselt abikaasalt hüvitist.

Varalahusus

Varalahususe puhul on abikaasad teineteisest varalises mõttes täiesti sõltumatud. Vara soetamisel ühist omandit ei teki, tehinguid tehes pole vaja teise abikaasa nõusolekut.

ABIELUVARALEPING

Abieluvaraleping võimaldab:

* asendada valitud varasuhe teisega;

* lõpetada valitud varasuhe;

* sõlmida muid seadusega lubatud kokkuleppeid.

Näiteks valisid abikaasad abiellumisel varalahususe, kuid soovivad end varaliselt tugevamalt siduda ja valida varaühisuse või vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte. Uue varasuhte määramiseks tuleb sõlmida abieluvaraleping.

Varaühisuse või vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte valinud abikaasadel on võimalik perekonnaseaduses lubatud juhtudel sõlmida seda varasuhet muutvaid kokkuleppeid. Näiteks võivad abikaasad, kelle vahel kehtib varaühisus, abieluvaralepinguga tunnistada abikaasade ühisvaraks ühe abikaasa lahusvara hulka kuuluv ese või tunnistada ühe abikaasa lahusvaraks abikaasade ühisvara hulka kuuluv ese.

Vorminõue

Abieluvaralepingu saab sõlmida vaid notari juures ja isiklikult. Esindaja kaudu ei saa seda teha. Abieluvaralepingu kohta tehakse kanne abieluvararegistrisse, mille andmed on avalikud.

Notari tasu

Notari tasu varasuhte muutmisel registrikaardi avamisega on ligikaudu 90 eurot.

Notari tasu varasuhte muutmisel registrikaardil kande muutmisega on ligikaudu 72 eurot.

Muul juhul sõltub tasu suurus vara väärtusest.

Tehingu tegemisega seotud küsimuste korral ja täiendava teabe saamiseks pöörduge notari poole. Notarite kontaktandmed leiate Notarite Koja kodulehelt, ava siit: Notarite nimekiri.

 

ABIELU ÜLDISED ÕIGUSLIKUD TAGAJÄRJED

Abiellumisega alustavad mees ja naine abielulist kooselu, mis kohustab neid vastastikuseks lugupidamiseks ja toetuseks. 
 
Abikaasadel on teineteise ja perekonna suhtes võrdsed õigused ja kohustused.
 
Nad korraldavad ühiselt oma kooselu ja perekonna vajaduste rahuldamise, pidades silmas teineteise ja laste heaolu ning vastutades teineteise ees abieluga seotud kohustuste täitmise eest. Abikaasad osalevad ühise koduse majapidamise korraldamises ja sissetulekute hankimises oma võimaluste kohaselt. Tegevusala valides ja oma tegevusalal tegutsedes peab abikaasa parimal viisil kasutama oma võimalusi perekonna ülalpidamiseks vajalike vahendite hankimiseks.
 
Juhul kui üks abikaasadest rikub eelnimetatud kohustusi, saab see olla aluseks vaid abielu lahutamiseks. Seega ei saa üks abikaasa kohtu kaudu nõuda teiselt abikaasalt nende kohustuste täitmist.

Abikaasadel on kohustus üksteist ja kogu perekonda ülal pidada ja seda ka juhul, kui abikaasad elavad lahus.
 
Ülalapidamisena mõeldakse nii tegevust kui varalisi panuseid, mis on vajalikud majapidamise kulude katteks ning abikaasade endi ja laste tavapäraste ja erivajaduste rahuldamiseks. Kui üks abikaasadest ei tee omapoolseid panuseid perekonna ülalpidamiseks, võib teine abikaasa nõuda kohtu kaudu selle kohustuse täitmist.

Abikaasadel tekib ühine vastutus nende kohustuste täitmise eest, mille üks abikaasa või mõlemad koos on võtnud ühise majapidamise korraldamise või laste huvides või perekonna muude tavapäraste vajaduste katmiseks. Siiski tekib solidaarne vastustus juhul, kui need kohustused ei ületa abikaasade elutingimuste kohast mõistlikku määra. Seadus ei anna selgitust, mis on see „mõistlik määr“ ja vaidluse korral jääb kohtu otsustada, kas on ületatud määr, millest ületava suuruse eest teine abikaasa ei vastuta.

Mees ja naine peavad arvestama, et abiellumisel võetakse endale (eelkõige moraalne) kohustus toetada ja abistada üksteist ja teha kõik endast olenev perekonna heaoluks. Juhul, kui mees ja naine elavad koos, kuid ei ole abielus ja neil on lapsed, siis on neil küll vanematena õigused ja kohustused oma laste suhtes, kuid nende omavahelised suhted ei ole perekonnaseadusega reguleeritud ega kaitstud.

Perekonna eluaseme ehk kodu suhtes on abikaasade õigused eriliselt kaitstud – seda isegi juhul, kui abikaasa ei ole selle omanik ega kasuta muul alusel. Ühise koduga tehingute tegemine on piiratud ning pärast abielu lõppemist saab kohtu kaudu nõuda selle jätmist vaid ühe abikaasa kasutusse. Perekonna eluasemena käsitatakse eluruumi, kus perekonnaliikmed tavapäraselt elavad.

Juhul kui abielu on lõppenud ja abikaasad ei jõua kokkuleppele kelle kasutusse jääb ühine kodu (perekonna eluase) koos sisustusega, siis võib kumbki neist nõuda, et kohus määraks kindlaks mõlema abikaasa õigused ja kasutustingimused. Seejuures peab kohus arvestama eelkõige laste heaolu. Kui ühine kodu on ühe abikaasa ainuomandis, siis saab kohus selle teise abikaasa kasutusse anda ainult juhul, kui see on vajalik ebaõigluse vältimiseks. Mis need juhud konkreetselt on, jääb iga kohtuasja lahendamisel kohtuniku otsustada.

 

LAPSE JA EESTKOSTETAVA VARAGA TEHINGUTE TEGEMINE

Vanemad esindajad last ühiselt

Last saavad esindada ja lapse nimel tehinguid teha üksnes mõlemad vanemad ühiselt, kuna omavahel abielus olevatel vanematel on oma lapse suhtes ühine hooldusõigus. Vaid erandjuhtudel võib ühel vanemal olla ainuhooldusõigus, kui kohus on selliselt määranud.

Kui vanemad ei ole lapse sünni hetkel omavahel abielus, on neil ühine hooldusõigus juhul, kui nad lapse sündi registreerides või isaduse omaksvõtu tahteavaldusi esitades ei ole väljendanud oma soovi jätta vanema hooldusõigus vaid ühele vanematest.

Keelatud tehingud ja erieestkostja

Siiski ei või vanemad lapse nimel teha kõiki tehinguid. Peamiselt on välistatud tehingud, mille üheks pooleks on laps ja teiseks pooleks vanem või vanema lähisugulane.

Vanem ei saa last esindada järgmistes tehingutes:

1) tehingutes, mille üks pool on laps ja teine pool lapsevanem, lapsevanema abikaasa, lapsevanema otsejoones sugulane, õde või vend, välja arvatud juhul, kui tehing seisneb eranditult kohustuse täitmises lapse suhtes;

2) tehingutes, millega laps loovutab oma pandi või käendusega tagatud nõude lapsevanema vastu, koormab niisugust nõuet, lõpetab nõude tagatise või vähendab tagatist või võtab kohustuse teha niisugune tehing;

3) õiguslikus vaidluses lapse ja punktis 1 nimetatud isikute vahel, samuti vaidluses punktis 2 nimetatud asjades;

4) kinketehingus, kus kinkijaks on laps ja kinge tehakse lapse vara arvel (erandina on lubatud kinked kõlbelise kohustuse või viisakusreeglite järgimiseks).

Seega on keelatud tehinguteks eelkõige tehingud, kus võib esineda lapse ja vanema huvide konflikt. Nimetatud toimingute tegemiseks tuleb pöörduda kohtu poole erieestkostja määramiseks ning kohus määrab isiku, kes esindab last tehingu tegemisel lapsevanemaga. Teise võimalusena võib kohus anda nõusoleku konkreetse tehingu tegemiseks ilma erieestkostjat määramata, asendades lapse tahteavalduse jõustunud kohtulahendiga.

Lisaks ei saa vanemad last esindada tehingute tegemisel varaga, mille laps on omandanud:

1) pärimise teel või kinketehingu alusel, kui pärandaja või kinkija on määranud, et üks vanem või kumbki vanem ei või seda vara valitseda;

2) punktis 1 nimetatud vara hulka kuuluva õiguse alusel või hüvitisena või vastutasuna sellise vara hulka kuuluva eseme võõrandamise, hävimise, rikkumise või äravõtmise eest.

Selliselt omandatud vara peavad vanemad valitsema vara andnud isiku juhiste kohaselt. Vanemad võivad juhistest kõrvale kalduda ainult juhul, kui nende järgimine võib kahjustada lapse huve.

Tehingute piirangud ja kohtu nõusoleku vajadus

Kui ülaltoodud tehingutes puudub vanematel täielikult õigus last esindada, siis teatud tehinguid võib lapse nimel teha üksnes kohtu eelneva nõusolekuga. Tehingud, mida vanemad saavad teha üksnes kohtu eelneval nõusolekul, on järgmised:

1) käsutada (s.o müüa, kinkida, pantida, koormata muul viisil jne) lapsele kuuluvat kinnisasja (s.h laevakinnistusraamatusse kantud laeva) või kinnisasjaõigust;

2) käsutada lapsele kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet;

3) kohustuda tegema punktides 1 ja 2 nimetatud käsutusi;

4) sõlmida lapse nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut;

5) anda kasutusse lapsele kuuluvat kinnisasja (näiteks sõlmida üürilepingut);

6) teha tehingut, millega laps võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa;

7) loobuda pärandist, annakust või sundosast või sõlmida pärandvara jagamise lepingut;

8) sõlmida ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa omandamisele või võõrandamisele suunatud lepingut, samuti ettevõtte käitamisele suunatud seltsingulepingut;

9) anda rendile ettevõtet;

10) omandada osalust juriidilises isikus või astuda selle liikmeks;

11) sõlmida üüri-, rendi-, kindlustus- ja muud kestvuslepingut, mis ei lõpe või mida ei saa üles öelda ühe aasta jooksul pärast eestkostetava täisealiseks saamist;

12) võtta lapse nimel laenu;

13) omandada ja võõrandada lapse nimel väärtpabereid, v.a kui vanem teeb seda enda vahendite arvel ning tingimusel, et müügist saadu jääb lapse omandisse;

14) teha tehingut, millega luuakse lapse vastutus teise isiku kohustuse eest, ning tehingut, millega lapse vara koormatakse teise isiku kohustuse tagamiseks;

15) sõlmida kaasomandi jagamise, selle välistamise või edasilükkamise kokkulepet;

16) teha tehingut, mis lõpetab lapse nõude, vähendab seda või selle tagatist või loob sellise kohustuse.

Kui lapse raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab vanem selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. Paigutamisel tuleb teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut.

Kõik eelnimetatud piirangud kehtivad lisaks lapse ja vanema suhetele ka eestkostetava ja eestkostja suhetes juhul, kui täisealise isiku teovõime on piiratud ja talle on kohtu poolt määratud eestkostja.

Kohtu nõusolekut ei ole vaja lapse nimel pärandist loobumiseks, kui lapse õigus pärandile on tekkinud esindusõigusliku lapsevanema pärandist loobumise tagajärjel. Seega juhul, kui pärandist soovib loobuda lapsevanem, on võimalik soovi korral samaaegselt loobuda pärandist ka lapse eest.

ÜLALPIDAMISKOHUSTUSED PEREKONNAS

Ülalpidamiskohustused ja õigustatud isikud

Abikaasa

Abikaasad on vastastikku kohustatud oma tööga ja varaga perekonda ülal pidama. See hõlmab tegevust ühise majapidamise kulude katteks ning kummagi abikaasa ja nende laste tavapäraste ning erivajaduste rahuldamiseks.

Isegi kui abikaasad elavad lahus, peab kumbki abikaasa andma teise abikaasa tavapäraste vajaduste rahuldamiseks ülalpidamist korrapäraselt makstavate rahasummadena, välja arvatud juhul, kui lahus elav abikaasa suudab end ise ülal pidada või kui lahuselu on põhjustanud tema ise oma käitumisega.

Abikaasal on eesõigus ülalpidamisele võrdselt alaealise lapsega ning ta saab ülalpidamist enne täiskasvanud last ja ülejäänud sugulasi.

Lahutatud abikaasa

Lahutatud abikaasat tuleb ülal pidada eelkõige kahel juhul:

1) lahutatud abikaasa ei suuda pärast lahutust ühise lapse hooldamise tõttu ise enda ülalpidamise eest hoolitseda. Sellisel juhul võib ta teiselt lahutatud abikaasalt nõuda endale ülalpidamist kuni lapse 3-aastaseks saamiseni.

2) lahutatud abikaasa ei suuda oma vanuse või terviseseisundi tõttu pärast lahutust ise enda ülalpidamise eest hoolitseda ning selline abivajadus oli abielu lahutamise ajaks olemas. Sellisel juhul võib ta teiselt lahutatud abikaasalt endale ülalpidamist nõuda nii kaua, kuni temalt ei või endale sissetuleku hankimist eeldada.

Ülalpidamiskohustus lõpeb õigustatud isiku uuesti abiellumise, samuti õigustatud või kohustatud isiku surma puhul. Samuti võib kohus teatud juhtudel (eelkõige kui elatise maksmine oleks äärmiselt ebaõiglane) ülalpidamiskohustust piirata.

Last hooldav lahutatud abikaasa ja lapse sünni puhust ülalpidamist saama õigustatud vanem asub õigustatud isikute järjestuses alaealise lapse järel ning saab ülalpidamist enne täiskasvanud last ja abielus olevat alaealist last ning ülejäänud sugulasi.

Oma vanuse või terviseseisundi tõttu ülalpidamist saama õigustatud lahutatud abikaasa asub õigustatud isikute järjestuses täisealise lapse järel ning saab ülalpidamist enne ülejäänud sugulasi.

Laps

Alaealist last peavad eelkõige ülal pidama tema vanemad võrdsetes osades. Alaealisel lapsel on eesõigus saada ülalpidamist võrdselt abikaasaga ja teatud juhtudel lahutatud abikaasaga.

Samuti tuleb ülal pidada last, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Õigustatud isikute järjestuses asuvad täisealised lapsed pärast alaealist last, abikaasat ja last hooldavat lahutatud abikaasat.

Muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama

Selliseks isikuks võivad olla täisealised lapsed, lapselapsed (jne), vanemad, vanavanemad (jne) eeldusel, et nad ei ole võimelised ise ennast ülal pidama.

Õigustatud isikute järjestuses asuvad nad pärast alaealist last, abikaasat ja last hooldavat lahutatud abikaasat. Lisaks tuleb arvestada sugulusastmega (näiteks täisealise lapse ülalpidamise kohustus enne täisealise lapselapse ülalpidamise kohustust).

Ühist last kasvatav vanem

Teine vanem peab ühist last kasvatavat ema või isa ülal pidama 8 nädalat enne ja 12 nädalat pärast lapse sündi.

Kui ema ei ole raseduse tõttu või raseduse või sünnituse põhjustatud tervisehäire tagajärjel võimeline ennast ülal pidama, on isa kohustatud talle ülalpidamist andma kuni tema terviseseisundi paranemiseni. Sama kehtib, kui emal ei ole lapse eest hoolitsemise tõttu võimalik sissetulekut saada. Ülalpidamiskohustus algab varemalt 4 kuud enne lapse sündi ja lõpeb lapse sünnist alates 3 aasta möödudes.

Ülalpidamis viis ja elatise suurus

Ülalpidamise andmise viisid ja suurus on erinevate isikute puhul erinevad. Näiteks abikaasa puhul tuleb lähtuda perekonna toimimisest ja vajadustest ning lahutatud abikaasa puhul tavapärasest eluvajadusest ja tingimustest abielu ajal.

Ülejäänud õigustatud isikute puhul antakse ülalpidamist reeglina raha perioodilise maksmisega iga kalendrikuu eest ette.

Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lapse puhul sätestab seadus, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 2020. aastal on töötasu alammääraks 584 eurot (alus: Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine”). Seega on ühele lapsele makstava igakuise elatise alammääraks 292 eurot.

Isikud võivad ülalpidamise ulatuse osas sõlmida kokkuleppe, kuid sellega ei tohi välistada ülalpidamiskohustuse täitmist tulevikus või piirata ülalpidamiskohustust ebamõistlikult.

Näiteks võivad abikaasad juba abielu kestel notariaalselt tõestatud lepingus kokku leppida ülalpidamiskohustuse määramises (elatise maksmises ja suuruses) lahutuse puhuks erinevalt seaduses sätestatust. Lapse vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Samuti võib kokku leppida, et elatise andmine toimub muul viisil kui rahaliste maksete tegemisega.

Elatise nõude kohta notariaalselt tõestatud kokkulepe, millega võlgnik on andnud nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele, on täitedokumendiks, millega elatise maksmisest keeldumisel saab pöörduda kohtutäituri poole ilma, et oleks vaja eelnevalt pöörduda kohtusse.

KOOSELULEPINGUTE SÕLMIMINE

Alates 2016. aastast, mis jõustus kooseluseadus, on notaritel võimalik tõestada kooselulepinguid.

Kuna kooseluseadusel puuduvad seni rakendusaktid, puudub võimalus kooselusid registrisse kanda. Seetõttu tasub partneritel arvestada sellest tulenevate asjaoludega.

Kuna praegu puudub kooselupartneritel võimalus muuta omavahelist kooselu ja varasuhet nähtavaks, võib see tuua kaasa topeltkooselusid ja seada ohtu nii kooselupartnerite vara kui ka kolmandate isikute huvid. Näiteks kui üks partner võtab laenu, võib teise partneri vara selle eest vastutama hakata, sest vararegistrisse lahusvara kannet teha ei saa ja ükskõik kumma partneri nimel olevad varad võidakse lugeda ühisvaraks.

Kehtiva seaduse kohaselt ei anna kooselulepingu sõlmimine vastastikust pärimisõigust ning seega on kooselulepingu sõlmijatel soovitatav kaaluda testamendi tegemist.

Tulenevalt kooseluseadusest võivad kooselulepingu sõlmida kaks füüsilist isikut, kellest vähemalt ühe elukoht on Eestis. Seega saab kooselulepingu sõlmimine ka juhul, kui üks partneritest elab välisriigis. Samas tuleb seejuures arvestada sellega, et välisriigist pärit poolel tuleb notarile esitada tõend selle kohta, et ta ei ole päritoluriigis varasemalt abielu või kooselulepingut sõlminud.

 

Püsi kursis!

Facebook
Jälgi Notarite Koda Facebookis

Ajakiri Notar Bene

Notar Bene Notarite ja Notarite Koja tegemisi kajastav ajakiri Notar Bene