Keelevahetuse vaikeväärtus

Avaleht » Notarid » Notaritest üldiselt

Notaritest üldiselt

15.01.2020

Eestis on 15 notari tööpiirkonda, kus 2024. aasta seisuga töötab kokku 86 notarit.

Notar on avalik-õigusliku ameti kandja, sõltumatu ametiisik, kellele riik on delegeerinud õigussuhete turvalisuse tagamise ja õigusvaidluste ennetamise ülesande. Notar on füüsiline isik, kes täidab talle riigi poolt seadusega antud avalikku funktsiooni. Notar ei ole riigiametnik ega ettevõtja. Ta on vaba elukutse esindaja, kes peab notariametit oma nimel ja vastutusel. Notar nimetatakse ametisse eluaegselt. Notarite arvu ja tööpiirkonnad määrab kindlaks justiitsminister. Notari tööpiirkonnaks on maakond.

Notarite põhiliseks tegevusvaldkonnaks on isikute jaoks oluliste tsiviilõiguslike tehingute tõestamine. Notariaalne tõestamine suurendab isikute õiguste kaitset ja kindlustunnet õiguslike küsimuste lahendamisel. Tõestamise eesmärgiks on tagada isikutevaheliste suhete stabiilsus ning hoida seeläbi ära võimalikke hilisemaid õigusvaidlusi.


NOTARI AMETIPIDAMISE PÕHIMÕTTED

  • Sõltumatus

Notar allub ametitoimingute tegemisel ainult seadustele ja teistele õigusaktidele. Oma ametitoimingutega seotud otsused võtab notar vastu iseseisvalt. Kellelgi ei ole õigust anda notarile ametitoimingu tegemisel kohustuslikke juhendeid.

  • Erapooletus

Notar on erapooletu nii ametitoimingu vahetute osaliste kui ka isikute suhtes, kelle õigusi ja huvisid toiming puudutab. Notar tagab, et toimingu tegemisel ei oleks kahjustatud kogenematu ja asjatundmatu osaleja huvid. Notar annab inimestele erapooletut õiguslikku nõu.

Erinevalt teistest nõustajatest kaitseb notar võrdselt mõlema poole huve ja jälgib, et tehing oleks tasakaalus. Notar peab erapooletuna silmas ka neid isikuid, kes pole otseselt notari ametitoimingu osalised, kuid kelle huve võidakse sellega riivata.

  • Usaldatavus

Notar on usaldatav kõigi isikute suhtes, kelle õigusi ja huve tema ametitoimingud puudutavad.

  • Saladuse hoidmine

Oma ametitegevusega teatavaks saanud info ja tehtavate toimingute sisu kohustub notar hoidma saladuses. Saladuse hoidmise nõue laieneb ka notaribüroo töötajatele. Infot notariaaltoimingu kohta annab notar ainult selles osalenud isikutele või nende esindajatele, samuti kohtule menetluses olevate tsiviil-, kriminaal- ja haldusasjades ning kohtu määruse alusel uurimisorganitele.

  • Isiklik vastutus

Notar vastutab oma ametikohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest isiklikult. Kõigil notaritel on kohustuslik ametikindlustus.


NOTARI AMETITOIMINGUD JA AMETITEENUSED

Notari ametitegevus jaguneb kaheks - ametitoimingud ja ametiteenused.

Ametitoiminguid, nagu näiteks kinnisvaratehingute tõestamine, on notar kohustatud kliendi soovil tegema ning keelduda saab ta sellest vaid seaduses ettenähtud juhtudel.

Ametiteenuste pakkumine on vabatahtlik, kuid juba teenuse pakkumisega on nõustunud, ei saa notar ilma seaduses toodud aluseta sellest keelduda.

Tehingute tõestamine on notari peamiseks ametitoiminguks, mille tulemusena valmib notariaalakt. Notariaalakti originaali säilitatakse notaribüroos. Tehinguosalisele väljastatakse ärakirjad.

Tehingu notariaalsel kinnitamisel kinnitab notar tehingu allkirjastaja isikusamasust. Notarile esitatud või notaribüroos koostatud dokumendile tehakse notariaalmärge ning ärakirju nendest notaribüroos ei säilitata.

Põhilised tehingud, mis kuuluvad notariaalsele tõestamisele, on järgmised:

• kinnistu, ehitise või korteri omandamise või võõrandamise lepingud;
• pandilepingu, kommertspandilepingu, hüpoteegi seadmise lepingud;
• muud piiratud asjaõiguste seadmise lepingud (nt hoonestusõigus, reaalservituut, kasutusvaldus, isiklik kasutusõigus);
• hooneühistu liikmesuse võõrandamise ja pandilepingud;
• äriühingute asutamislepingud, ühinemis- ja jagunemislepingud, osaühingu osa võõrandamise ja pandilepingud;
• abieluvaralepingu või abikaasade ühisvara jagamise lepingud;
• testamendid;
• volikirjad.

Notari poole võite pöörduda ka selliste tehingute tõestamiseks, mille suhtes ei ole notariaalse tõestamise nõuet seaduses ette nähtud.

Notarid tegelevad ka abielude sõlmimise ja lahutamise kinnitamisega, lahendavad pärimisasju ja apostillivad avalikke dokumente.

Notari ametiteenusteks, mida osutatakse vabatahtlikult, on:

•  õigusnõustamine väljaspool tõestamistoimingut;
•  maksundus- ning välismaa õiguse alane nõustamine väljaspool tõestamistoimingut või selle raames;
•  lepitamine vastavalt lepitusseadusele;
•  tegutsemine vahekohtunikuna tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel;
•  enampakkumise, hääletamise, loosimise ja liisuheitmise läbiviimine ning tulemuste tõestamine tõestamisseaduse alusel;
•  vannutamine ja vande all antava tunnistuse tõestamine tõestamisseaduse alusel;
•  väljaspool ametitoimingut avalduse ja teate edastamine ning tõendi väljaandmine sellise edastamise toimumise või võimatuse kohta tõestamisseaduse alusel;
•  raha, välja arvatud sularaha, väärtpaberite, dokumentide ja muude esemete hoiule võtmine, kui see ei ole ametitoiming ega sellega kaasnev ametikohustus;
•   äriseadustiku §-s 63 (1) nimetatud kontaktisiku teenuse osutamine.

Info selle kohta, millised ametiteenuseid üks või teine notar pakub, on kättesaadav Notarite Koja kodulehelt.


NOTARI ÜLESANDED TEHINGUTE TÕESTAMISEL

  • Nõustamiskohustus

Notar selgitab välja tehingu tegemiseks olulised asjaolud. Kui õiguslikud eesmärgid on välja selgitatud, nõustab notar tehingu osalisi tehingu tegemise erinevate võimaluste kohta ning selgitab, millised on ühe või teise lahenduse eelised või puudused, milline lahenduskäik on antud juhtumil kõige õigem, kindlam ja otstarbekam.

Seejuures hoolitseb notar selle eest, et eksimused oleks välistatud, kahtlused hajutatud, ning et tehinguga ei kahjustataks kogenematu ja asjatundmatu osaleja huve. Notar sõnastab tehingu osaliste tahteavaldusi ja oma selgitusi sisaldava notariaalakti, tagades et need oleks selged ja üheselt arusaadavad.

  • Hoiatamisfunktsioon

Notar aitab selgitamisega ära hoida järelemõtlematuid samme olulistes õigusküsimustes kohustuste võtmisel või õiguste loovutamisel, samuti väheste õigusteadmistega isikute õiguste ja hüvede kahjustamist.

  • Uurimisfunktsioon

Tõestatava tehingu kehtivuse tagamiseks järgib notar toimingu tegemise nõudeid. Notari esmasteks ülesanneteks on isikusamasuse, teo- ja otsusevõime, perekonnaseisu ning esindusõiguse tuvastamine.

  • Esindusfunktsioon

Notar võib tehinguosalisi esindada avalikes registrites, edastades registritele lõpuleviidud ametitoimingutega seotud dokumente.

NOTARI ASENDAMINE 

Tulenevalt notariaadiseaduse § 21 lõikest 1 võib notari asendajaks olla teine notar, endine notar või piisava praktilise kogemusega notarikandidaat. Notari asendaja nimetatakse justiitsministri või Notarite Koja käskkirjaga. 

Notari asendajal on õigus teha notariga samu ametitoiminguid. 

Notari ametipidamise põhimõtted

  • Sõltumatus
    Notar allub ametitoimingute tegemisel ainult seadustele ja teistele õigusaktidele. Oma ametitoimingutega seotud otsused võtab notar vastu iseseisvalt. Kellelgi ei ole õigust anda notarile ametitoimingu tegemisel kohustuslikke juhendeid.

  • Usaldatavus
    Notar on usaldatav kõigi isikute suhtes, kelle õigusi ja huve tema ametitoimingud puudutavad. Erinevalt teistest nõustajatest kaitseb notar võrdselt mõlema poole huve ja jälgib, et tehing oleks tasakaalus. Notar peab erapooletuna silmas ka neid isikuid, kes pole otseselt notari ametitoimingu osalised, kuid kelle huve võidakse sellega riivata.

  • Isiklik vastutus
    Notar vastutab oma ametikohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest isiklikult. Kõigil notaritel on kohustuslik ametikindlustus.

  • Erapooletus
    Notar on erapooletu nii ametitoimingu vahetute osaliste kui ka isikute suhtes, kelle õigusi ja huvisid toiming puudutab. Notar tagab, et toimingu tegemisel ei oleks kahjustatud kogenematu ja asjatundmatu osaleja huvid. Notar annab inimestele erapooletut õiguslikku nõu.

  • Saladuse hoidmine
    Oma ametitegevusega teatavaks saanud info ja tehtavate toimingute sisu kohustub notar hoidma saladuses. Saladuse hoidmise nõue laieneb ka notaribüroo töötajatele. Infot notariaaltoimingu kohta annab notar ainult selles osalenud isikutele või nende esindajatele, samuti kohtule menetluses olevate tsiviil-, kriminaal- ja haldusasjades ning kohtu määruse alusel uurimisorganitele.

Püsi kursis!

Facebook
Jälgi Notarite Koda Facebookis
Notar Bene
Notarite ja Notarite Koja tegemisi kajastav ajakiri Notar Bene