Ühingutega seotud toimingud

Kui osalejad soovivad notari kaudu osaühingu asutada, koostab notar osalejate esitatud andmete põhjal asutamiseks vajalikud dokumendid. Osaühingu asutamiseks teeb asutaja asutamisotsuse, mitme asutaja puhul sõlmitakse asutamisleping, koos asutamisotsusega või -lepinguga kinnitatakse ühingu põhikiri. Asutamisotsus või -leping ja sellega kinnitatud põhikiri peab olema notariaalselt tõestatud ja neile kirjutavad alla kõik asutajad. Kõik asutajad peavad korraga notari juures viibima ja dokumendid allkirjastama.

Asutamisotsuse või -lepingu ja põhikirja koostamiseks tuleb notarile esitada vähemalt järgmised andmed:

• asutajate nimed ja elu- või asukohad; 
• asutatava osaühingu ärinimi, asukoht ja aadress, elektronposti aadress ja muud sidevahendite andmed;
• kavandatud põhitegevusala (tegevusala määramisel kasutatakse klassifikaatorit https://emtak.rik.ee/EMTAK/pages/klassifikaatorOtsing.jspx (JSPX) (JSPX));

 

• osakapitali kavandatav suurus asutamisel ja osakapital põhikirjas

osakapitali suurus võib põhikirjas olla määratud kindla suurusena või miinimum- ja maksimumkapitalina, kusjuures miinimumkapitali suurus peab olema vähemalt 1/4 maksimumkapitali suuruses; 

• osade nimiväärtused ja arv, samuti nende jaotus asutajate vahel;
• kui palju tuleb osade eest tasuda, tasumise kord, aeg ja koht;
• kui tasutakse mitterahalise sissemaksega, siis mitterahalise sissemakse ese ja hindamise kord;
• osaga seotud õiguste või osaniku õiguste erisused, kusjuures osaga seotud eriõiguste ettenägemise ja eri liiki osade väljalaskmise korral peavad põhikirjas olema märgitud eri liiki osade tähistus ning vastava osaliigiga seotud õiguste erisused;
• juhatuse liikmete andmed (nimi, isikukood, elukoht), juhatuse liikmete arv võib olla väljendatud kindla suurusena või ülem- ja alammäärana ning vajadusel juhatuse liikmete esindusõiguse erisused;
• nõukogu, prokuristi või audiitori määramise korral nende andmed, nõukogu olemasolu korral võib liikmete arv olla väljendatud kindla suurusena või ülem- ja alammäärana.

Lisaks seaduses sätestatud andmetele võib põhikirjas ette näha ka muid tingimusi, mis ei ole seadusega vastuolus. Eelkõige võib põhikirjas seadusest erinevalt reguleerida neid küsimusi, kui seaduses on kirjas „kui põhikirjast ei tulene teisiti“ või „põhikirjaga võib ette näha“.

Asutajad peavad tasuma osa eest täielikult enne osaühingu äriregistrisse kandmise avalduse esitamist.

Kui osaühingu asutamisel tehakse mitterahaline sissemakse, tuleb sõlmida leping sissemakse eseme asutatavale ühingule üleandmiseks. Äriregistrile esitatakse leping ning juhatuse kinnitus selle kohta, et sissemakse on osaühingule üle antud ja selle väärtus katab osa nimiväärtuse. Kui osaühingu osakapital on vähemalt 25 000 eurot, tuleb vastavalt äriseadustiku § 143 lõikele 3 esitada vandeaudiitori aruanne mitterahalise sissemakse väärtuse piisavuse hindamise kontrollimise kohta.

Kui osa eest tasutakse rahalise sissemaksega, mis ei ole üle 50 000 euro, kinnitavad juhatuse liikmed avaldused, et sissemaksed on osaühingule tasutud.

Kui osaühingu asutamisel tehakse rahaline sissemakse üle 50 000 euro, tuleb äriregistrile esitada krediidiasutuse või makseasutuse teatis osakapitali sissemaksmise kohta, st pärast asutamislepingu tõestamist tuleb asutajatel avada asutatava ühingu nimele maksekonto, teha avatud kontole sissemakse ning esitada notarile krediidiasutuse või makseasutuse teatis osakapitali sissemaksmise kohta.

2020. aasta mai lõpus jõustunud äriseadustiku muudatustega muutus kehtetuks osaühingute osa võõrandamise ja pantimise kohustustehingu vorminõue, mistõttu võiks selliseid lepinguid sõlmida vormivabalt ja ilma notarita. Kas ja miks peaks lepinguid siiski endiselt notariaalselt sõlmima?

Vaatamata vorminõude kaotamisele ei piisa omandi üleminekuks pelgalt osa võõrandamise lepingu sõlmimisest – lisaks sellele on tarvis sõlmida notariaalselt tõestatud omandi üleandmise leping, mida juriidilises keeles nimetatakse käsutustehinguks. Seega on mõistlik osade võõrandamise ja pandilepingud teha nagu varem – ühes dokumendis ja notariaalses vormis, kuna notari juures tuleb üks kord niikuinii käia. Notari kohustus on sealjuures tagada, et kõigi tehinguosaliste huvid oleksid kaitstud ning kõik tehinguga seonduv oleks osalistele selge. Lepingu tõestamisel toimub notari tasu arvestamine seaduse alusel ning lepingu hind sellest ei muutu.

2020. aasta augustis jõustus muudatus, millega vähemalt 10 000 eurose osakapitaliga osaühingud võivad põhikirjas ette näha, et osa käsutustehingud sõlmitakse lihtsustatud korras. Seega saavad osanikud põhikirjas ette näha osaühingu osade võõrandamise ja pantimise näiteks kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Võib tekkida õigustatud küsimus – milleks selliste lepingutega enam üldse notari poole pöörduda? Välja võib tuua järgmised põhjused:

1) Notariaalne leping annab osaühingu osa omandajale kindluse, et võõrandatav osa kuulub tegelikult ka müüjale, sest notar kontrollib enne lepingu tõestamist käsutusõiguse olemasolu. Sealjuures aitab tehingu sõlmimine notari juures kaitsta näiteks osaniku abikaasa huve, kellele osaühingu osa võib ühisvarana kuuluda. Lisaks ei teki notariaalselt tõestatud lepingu puhul ostjal edaspidi probleeme, kui on vaja tõendada osa kuuluvust.

2) Notariaalselt tõestatud käsutuslepingu saab notar edastada koheselt, elektrooniliselt ja ilma lisatasuta äriregistrile ning seda ei pea tegema ettevõtte juhatus. Notari poolt teavituse edastamine tagab registriandmete kõrgema usaldusväärsuse.

3) Notar peab lepingus osalejate nõustamisel olema erapooletu ning kaitsma kõigi poolte huve ja õigusi ning selgitama neile kõiki juriidilisi nüansse.

4) Olukorras, kus kõigi osapoolte huve on erapooletult arvestatud ning leping vormistatud korrektselt, on tulemuseks õiguslikult pädev leping, mis ennetab edasisi vaidlusi.

5) Notari koostatud leping on osalejatele alati kättesaadav nii digitaalselt kui ka paberkandjal – see ennetab poolte vahelisi vaidlusi tulevikus ning aitab vajadusel kohtumenetluses vaidlust puudutavate asjaolude tõendamisel.

6) Lepingu sõlmimiseks pole enam tarvis füüsiliselt notari juures kohtuda – kaugtõestusega saab tehingu teha kodust, kontorist või vormistada välismaal volikiri.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et endiselt on kõige kindlam sõlmida leping notariaalselt tõestatud vormis, sest korrektselt vormistatud ja kehtivale õigusele vastavat lepingut oskavad kõige paremini koostada just pikaajalise kogemusega notarid. Samuti kontrollib notar lepingut tõestades kõik sellesse puutuvaid asjaolusid, maandades sellega riski, et keegi saab petta või tekivad hilisemad tülikad ja kulukad kohtuvaidlused.

Kui soovitakse asutada aktsiaselts, tuleb selle jaoks esitada samad andmed, mis osaühingu asutamiseks, kuid peamised erisused on järgmised:

• aktsiakapital peab olema vähemalt 25 000 eurot;
• aktsiad peavad olema registreeritud Eesti väärtpaberite registris;
• aktsiaseltsil peab olema nõukogu ja audiitor.

Tulundusühistu on äriühing, mille eesmärk võrreldes teiste äriühingutega on mõnevõrra erinev: toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse, milles liikmed osalevad:

• tarbijate või muude hüvede kasutajatena;
• hankijatena;
• tööpanuse kaudu;
• teenuste kasutamise kaudu;
• mõnel muul sarnasel viisil.

Tulundusühistu asutamisleping ja sellega koos kinnitatav põhikiri peab samuti olema notariaalselt tõestatud. Notar koostab osalejate esitatud andmete põhjal asutamiseks vajalikud dokumendid ning kõik asutajad peavad korraga notari juures viibima ning dokumendid allkirjastama.

Asutamislepingu ja põhikirja koostamiseks tuleb notarile esitada vähemalt järgmised andmed:

• asutajate nimed ja elu- või asukohad;
• asutatava ühistu ärinimi, asukoht ja aadress, elektronposti aadress ja muud sidevahendite andmed;
• ühistu eesmärk;
• teave kavandatud põhitegevusala kohta;
• ühistu majandusaasta algus ja lõpp;
• osakapitali kavandatav suurus

a) Kui põhikirjaga ei ole ette nähtud ühistu liikmete isiklikku vastutust ühistu kohustuste eest, peab osakapital olema vähemalt 2500 eurot;         

b) Kui põhikirjaga on ette nähtud ühistu liikmete lisavastutus, peab liikmete lisavastutuse summa olema vähemalt 2500 eurot;

c) Kui ühistu liikmed ei vastuta isiklikult ühistu kohustuste eest – osakapitali suurus asutamisel ja tasumise kord;

d) kui osamaksu või muu sissemakse võib tasuda mitterahalise sissemaksena – mitterahalise sissemakse hindamise kord;

 

• summa, mille liige võib ühistule tasuda lisaks osamaksule, või selle suuruse määramise kord;
• liikmetele lisakohustuste määramise kord;
• asutajate kohustused ühistu suhtes;
• juhatuse liikmete ja, kui moodustatakse nõukogu, siis ka selle liikmete nimed, isikukoodid ja elukohad; juhatuse liikmete arv, nõukogu olemasolu korral ka selle liikmete arv, mis võib olla väljendatud kindla suurusena või alam- ja ülemmäärana;
• kas juhatuse liikmetel on esindusõiguse piirang: mitu liiget võivad esindada ühistut mitmekesi koos või kõik liikmed ühiselt;
• audiitori ja revidendi nimi, isikukood ja elukoht;
• prokuristi määramise korral tema nimi, isikukood ja elukoht;
• üldkoosoleku kokkukutsumise kord ja tähtaeg;
• ühistu kontrollorganid, nende pädevus ja volituste tähtaeg;
• kahjumi katmise kord;
• vara jaotamise kord ühistu lõpetamisel

Täisühingu ja usaldusühingu asutamisleping ei pea olema notariaalselt tõestatud.

Kui täisühingu või usaldusühingu registrisse kandmise avaldus soovitakse esitada notari kaudu, siis koostab notar esitatud andmete põhjal avalduse, mille kõik osanikud allkirjastavad notari juures.

Avalduse koostamiseks ja registrisse andmete esitamiseks tuleb notarile esitada järgmised andmed:

• täisühingu/usaldusühingu ärinimi;
• ühingu asukoht ja aadress, elektronposti aadress ning muud sidevahendite andmed ja teave kavandatud põhitegevusala kohta;
• ühingu majandusaasta algus ja lõpp;
• osanike nimed, isikukoodid või registrikoodid;
• ühingut esindama volitatud osanikud ja kes neist on õigustatud esindama ühingut ühiselt;
• ühingu juhtimise asukoha aadress, kui see asub välisriigis;
• usaldusühingu loomisel usaldusosaniku sissemakse suurus.

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse  § 77 järgi esitab täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts või tulundusühistu äriregistri infosüsteemi kaudu oma tegeliku kasusaaja kohta järgmised andmed:

• isiku nimi, isikukood ja isikukoodi riik, isikukoodi puudumise korral sünniaeg ja -koht ning elukohariik;

• andmed isiku kontrolli tegemise viisi kohta.

Äriühing peab tegeliku kasusaaja andmed esitama koos äriregistrisse kandmise avaldusega.

Esitatud andmete muutumise korral esitab äriühing uued andmed äriregistri infosüsteemi kaudu 30 päeva jooksul andmete muutumisest teadasaamisest arvates. 

Mittetulundusühing on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine.

Mittetulundusühingu asutamise ja registrisse kandmise võib samuti teha notari kaudu.

Mittetulundusühingu asutamisleping ja põhikiri ei pea olema notariaalselt tõestatud, kuid registrisse kandmise avaldus peab olema notariaalselt kinnitatud ja registrisse kandmise avalduse juurde tuleb lisada mitmed dokumendid ja andmed:

• asutamisleping ja sellega kinnitatud põhikiri;
• sidevahendite numbrid;
• kavandatud põhitegevusala.

Avalduse koostamiseks tuleb notarile edastada andmed, mis kantakse registrisse:

• mittetulundusühingu nimi;
• ühingu asukoht ja aadress;
• põhikirja jõustumise aeg;
• majandusaasta algus ja lõpp;
• juhatuse liikmete nimed ja isikukoodid. Kas juhatuse liikmetel on esindusõiguse piiranguid. Näiteks mitu või kõik juhatuse liikmed saavad esindada ühiselt;
• ühingu tähtaeg, kui mittetulundusühing on tähtajaline.

Mittetulundusühingul tuleb samuti esitada äriregistrile tegeliku kasusaaja andmed, sarnaselt äriühingutele.

Sihtasutus on teistest juriidilistest isikutest erinev selle tõttu, et tal ei ole liikmeid ning luuakse vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.

Asutamisotsus ja sellega kinnitatud põhikiri peab olema notariaalselt tõestatud ja sellele kirjutavad alla asutajad.

Asutamisotsuse ja põhikirja koostamiseks tuleb notarile esitada vähemalt järgmised andmed:

• asutajate nimed ja elukohad või asukohad ning aadressid, samuti isikukoodid või registrikoodid;
• sihtasutuse nimi, asukoht ja aadress; elektronposti aadress ning muud sidevahendite andmed;
• sihtasutuse eesmärk;
• asutaja poolt sihtasutusele üleantav rahasumma või muu vara ja selle väärtus, sihtasutusele vara üleandmise kord;
• soodustatud isikute ring, välja arvatud siis, kui soodustatud on kõik isikud, kellel on õigus saada väljamakseid, lähtudes sihtasutuse eesmärgist;
• vara kasutamise ja käsutamise kord;
• põhikirja muutmise kord;
• juhatuse ja nõukogu liikmete nimed, elukohad ning isikukoodid;
• juhatuse liikmete määramise ja tagasikutsumise kord, samuti nende volituste kestus;
• juhatuse liikmete arv, mis võib olla väljendatud kindla suurusena või ülem- ja alammäärana;
• nõukogu liikmete määramise ja tagasikutsumise kord, samuti nende volituste kestus;
• juhatuse ja nõukogu liikmete tasustamise kord;
• audiitori määramise ja tagasikutsumise kord, samuti tema volituste kestus;
• sihtasutuse tähtaeg, kui see asutatakse tähtajaliselt;
• kas ja millistel tingimustel on asutajal õigus sihtasutust lõpetada;
• sihtasutuse vara jaotus sihtasutuse lõpetamise korral.

Sihtasutuse tegeliku kasusaaja andmete kandmine registrisse

Tegeliku kasusaaja andmete esitamise kohustust ei kohaldata sihtasutusele, mille majandustegevuse eesmärk on põhikirjas määratud soodustatud isikute või isikute ringi huvides vara hoidmine või kogumine ja kellel puudub muu majandustegevus.

Ülejäänud sihtasutused esitavad RahaPTS § 77 järgi äriregistri infosüsteemi kaudu oma tegeliku kasusaaja kohta järgmised andmed:

• isiku nimi, isikukood ja isikukoodi riik, isikukoodi puudumise korral sünniaeg ja -koht ning elukohariik;
• andmed isiku kontrolli tegemise viisi kohta;
• sihtasutuste seaduse § 9 tähenduses soodustatud isikute nimekiri, mis sisaldab iga soodustatud isiku nime, isikukoodi ja isikukoodi riiki, isikukoodi puudumise korral sünniaega ja -kohta ning elukohariiki iga soodustatud isiku kohta, kui sellised isikud on sihtasutuse põhikirjas märgitud.

Sihtasutus peab tegeliku kasusaaja andmed esitama koos äriregistrisse kandmise avaldusega.

Äriregistris tehakse muudatus õigustatud isiku kandeavalduse alusel, mille juurde tuleb lisada seaduses sätestatud dokumendid (näiteks aktsionäride või nõukogu koosoleku protokoll, osanike otsus, muudetud põhikiri jne).

Millised dokumendi tuleb registripidajale esitada, sõltub sellest, milliseid andmeid soovitakse registris muuta. Kui kande muutmise avaldus esitatakse notari kaudu, siis selgitab notar, millised dokumendid tuleb avaldusele lisada ja millised nõuded neile kehtivad.