Keelevahetuse vaikeväärtus

Avaleht » Teabekeskus » Ühingutega seotud toimingud

Ühingutega seotud toimingud

15.01.2020

Äriühingu, mittetulundusühingu või sihtasutuse asutamiseks ja registrisse kandmiseks või registriandmetes muudatuse tegemiseks saab pöörduda notari poole, kes vormistab nõutud dokumendid ja edastab need Tartu Maakohtu registriosakonnale.

Milliseid andmeid konkreetsel juhul tuleb esitada, tuleks uurida notaribüroost, kus soovitakse toimingut teha. Toimingu tegemise soovi ja vajalikud andmed saate esitada ka e-notari iseteenindusest (EE)

Notari kaudu ühingu asutamise või kande muutmisega seotud notari tasu ja riigilõivu suuruse teatab notaribüroo ning see sõltub konkreetsest toimingust. Notari tasu seadus sätestab notari tasu võtmise aluse ja tasu suuruse ning riigilõivu suurus ja võtmise alus tuleneb riigilõivuseadusest.

Teatud toimingud saate teha ka ettevõtjaportaali kaudu https://www.rik.ee/et/ettevotjaportaal, kui kõigil ühinguga seotud isikutel (juhatuse liikmed, asutajad, nõukogu liikmed jne) on digitaalallkirja andmise võimalus. Ettevõtjaportaali kaudu esitavate dokumentide nõuete kohta saate lähemalt lugeda https://www.kohus.ee/et/kohtumenetlus/dokumentide-vormistamisest.

Äriühingu asutamine

Ettevõtlusega võib tegeleda füüsilisest isikust ettevõtjana või asutada selleks äriühingu. Seadus võimaldab luua mitut erinevat liiki äriühinguid (osaühing, aktisaselts, täisühing, usaldusühing ja tulundusühistu), kuid enim levinud on osaühing.

Osaühingu, aktisaseltsi, täisühingu ja usaldusühingu asutamist ja ühingute tegevust reguleerib äriseadustik, tulundusühistu asutamist ja tegevust reguleerib peamiselt tulundusühistuseadus.

Osaühingu asutamine

Osaühingu asutamiseks ja äriregistrisse kandmiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu ja kinnitavad sellega koos põhikirja. Asutamisleping ja põhikiri peavad olema notariaalselt tõestatud. Notar koostab osalejate esitatud andmete põhjal asutamiseks vajalikud dokumendid ning kõik asutajad peavad korraga notari juures viibima ja dokumendid allkirjastama.

Asutamislepingu ja põhikirja koostamiseks tuleb notarile esitada vähemalt järgmised andmed:

  • asutajate nimed ja elu- või asukohad; 

  • asutatava osaühingu ärinimi, asukoht ja aadress, e-posti aadress ja muud kontaktandmed;

  • kavandatud põhitegevusala (tegevusala määramisel kasutatakse klassifikaatorit https://emtak.rik.ee/EMTAK/pages/klassifikaatorOtsing.jspx (JSPX));

  • osakapitali kavandatav suurus asutamisel ja osakapital põhikirjas 

        a) osakapitali minimaalne suurus on 2500 eurot;

        b) osakapitali suurus võib põhikirjas olla määratud kindla suurusena või miinimum- ja maksimumkapitalina, kusjuures                      miinimumkapitali suurus peab olema vähemalt 1/4 maksimumkapitali suuruses; 

  • osade nimiväärtused ja arv, samuti nende jaotus asutajate vahel;

  • kas kapitali sissemakse tehakse enne asutamist, kui palju tuleb osade eest tasuda, tasumise kord, aeg ja koht või asutatakse osaühing sissemakset tegemata;

       a) kui osa eest tasutakse asutamisel: kas tasutakse rahalise või mitterahalise sissemaksega – mitterahalise sissemakse ese;

       b) kui osaühingu asutajaks on füüsiline isik ja kavandatud osakapital ei ole suurem kui 25 000 eurot, võib asutamislepinguga ette  näha, et asutajad ei pea osaühingu asutamisel osa eest tasuma.

  • osaga seotud õiguste või osaniku õiguste erisused, kusjuures osaga seotud eriõiguste ettenägemise ja eri liiki osade väljalaskmise korral peavad põhikirjas olema märgitud eri liiki osade tähistus ning vastava osaliigiga seotud õiguste erisused;

  • juhatuse liikmete andmed (nimi, isikukood, elukoht), juhatuse liikmete arv võib olla väljendatud kindla suurusena või ülem- ja alammäärana ning vajadusel juhatuse liikmete esindusõiguse erisused;

  • nõukogu, prokuristi või audiitori määramise korral nende andmed, nõukogu olemasolu korral võib liikmete arv olla väljendatud kindla suurusena või ülem- ja alammäärana ning vajadusel juhatuse liikmete esindusõiguse erisused.

Lisaks seaduses sätestatud andmetele võib põhikirjas ette näha ka muid tingimusi, mis ei ole seadusega vastuolus. Eelkõige võib põhikirjas seadusest erinevalt reguleerida neid küsimusi, kus sätte juures on kirjas „kui põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti“ või „põhikirjaga võib ette näha“.

Kui osaühingu asutamisel tuleb teha kapitali sissemakse, tuleb see teha enne ühingu registrisse kandmist ehk sissemakse tegemist või ühingule üleandmist tõendavad dokumendid tuleb esitada registripidajale koos muude dokumentidega.

1) Rahalise sissemakse tegemise korral tuleb pärast asutamislepingu tõestamist asutajatel avada asutatava ühingu nimele maksekonto, teha avatud kontole sissemakse ning esitada notarile tõend (krediidiasutuse või makseasutuse teatis) osakapitali sissemaksmise kohta;

2) Mitterahalise sissemakse tegemise korral tuleb sõlmida leping sissemakse eseme asutatavale ühingule üleandmiseks.

Tehingud osaühingu osadega – milleks eelistada notariaalset tõestamist

2020. aasta mai lõpus jõustunud äriseadustiku muudatustega muutus kehtetuks osaühingute osa võõrandamise ja pantimise kohustustehingu vorminõue, mistõttu võiks selliseid lepinguid sõlmida juba täna justkui vormivabalt ja ilma notarita. Kas ja miks peaks lepinguid siiski endiselt notariaalselt sõlmima?

Vaatamata vorminõude kaotamisele ei piisa omandi üleminekuks pelgalt osa võõrandamise lepingu sõlmimisest – lisaks sellele on tarvis sõlmida notariaalselt tõestatud omandi üleandmise leping, mida juriidilises keeles nimetatakse käsutustehinguks. Seega on ka tulevikus mõistlik osade võõrandamise ja pandilepingud teha nagu varem – ühes dokumendis ja notariaalses vormis, kuna notari juures tuleb üks kord niikuinii käia. Notari kohustus on sealjuures tagada, et kõigi tehingu osapoolte huvid oleksid kaitstud ning et kõik tehinguga seonduv pooltele selge oleks. Lepingu tõestamisel toimub notari tasu arvestamine ikka seaduse alusel ning lepingu hind sellest ei muutu.

Augustist jõustub muudatus, millega vähemalt 10 000 eurose osakapitaliga osaühingute puhul on kõigi osanike nõusolekul võimalik sõlmida lisaks võlaõiguslikule müügilepingule ja pandilepingule ka käsutustehing lihtsustatud korras. Seega saavad osanikud üksmeelsel kokkuleppel otsustada osaühingu osade võõrandamist ja pantimist näiteks kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mistõttu võib tekkida õigustatud küsimus – milleks selliste lepingutega enam üldse notari poole pöörduda? Loetleda võib kuus põhjust:

1) Notariaalne leping annab osaühingu osa omandajale kindluse, et võõrandatav osa kuulub tegelikult ka müüjale, sest notar kontrollib enne lepingu tõestamist käsutusõiguse olemasolu. Sealjuures aitab tehingu sõlmimine notari juures kaitsta näiteks osaniku abikaasa huve, kellele osaühingu osa võib ühisvarana kuuluda. Lisaks ei teki notariaalselt tõestatud lepingu puhul ostjal edaspidi probleeme, kui on vaja tõendada osa kuuluvust.

2) Notariaalselt tõestatud käsutuslepingu saab notar edastada koheselt, elektrooniliselt ja ilma lisatasuta äriregistrile ning seda ei pea tegema ettevõtte juhatus. Notari poolt teavituse edastamine tagab registriandmete kõrgema usaldusväärsuse.

3) Notar peab lepingus osalejate nõustamisel olema erapooletu ning kaitsma kõigi poolte huve ja õigusi ning selgitama neile kõiki juriidilisi nüansse.

4) Olukorras, kus kõigi osapoolte huve on erapooletult arvestatud ning leping vormistatud korrektselt, on tulemuseks õiguslikult pädev leping, mis ennetab edasisi vaidlusi.

5) Notari koostatud leping on osalejatele alati kättesaadav nii digitaalselt kui ka paberkandjal – see ennetab poolte vahelisi vaidlusi tulevikus ning aitab vajadusel kohtumenetluses vaidlust puudutavate asjaolude tõendamisel.

6) Lepingu sõlmimiseks pole enam tarvis füüsiliselt notari juures kohtuda – kaugtõestusega saab tehingu teha kodust, kontorist või vormistada välismaal volikiri.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et endiselt on kõige kindlam sõlmida leping notariaalselt tõestatud vormis, sest korrektselt vormistatud ja kehtivale õigusele vastavat lepinguprojekti oskavad kõige paremini koostada just pikaajalise kogemusega notarid. Samuti kontrollib notar lepingut tõestades kõik sellesse puutuvad asjaolud maandades sellega riski, et keegi saab petta või tekivad hilisemad tülikad ja kulukad õigusvaidlused.

Aktsiaseltsi asutamine

Kui soovitakse asutada aktsiaselts, tuleb selle jaoks esitada samad andmed, mis osaühingu asutamiseks, kuid peamine erisus on see, et:

  • aktsiaseltsi ei saa asutada sissemakset tegemata;
  • aktsiakapital peab olema vähemalt 25 000 euro ja aktsiad peavad olema registreeritud Eesti väärtpaberite registris;
  • aktsiaseltsil peab olema nõukogu ja audiitor.

Tulundusühistu asutamine

Tulundusühistu on äriühing, mille eesmärk võrreldes teiste äriühingutega on mõnevõrra erinev: toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse, milles liikmed osalevad:

  • tarbijate või muude hüvede kasutajatena;
  • hankijatena;
  • tööpanuse kaudu;
  • teenuste kasutamise kaudu;
  • mõnel muul sarnasel viisil.

Tulundusühistu asutamisleping ja sellega koos kinnitatav põhikiri peab samuti olema notariaalselt tõestatud. Notar koostab osalejate esitatud andmete põhjal asutamiseks vajalikud dokumendid ning kõik asutajad peavad korraga notari juures viibima ning dokumendid allkirjastama.

Asutamislepingu ja põhikirja koostamiseks tuleb notarile esitada vähemalt järgmised andmed:

  • asutajate nimed ja elu- või asukohad;
  • asutatava ühistu ärinimi, asukoht ja aadress, elektronposti aadress ja muud sidevahendite andmed (telefoni ja faksi numbrid, Interneti kodulehe aadress jms);
  • ühistu eesmärk;
  • teave kavandatud põhitegevusala kohta;
  • ühistu majandusaasta algus ja lõpp;
  • osakapitali kavandatav suurus

a) Kui põhikirjaga ei ole ette nähtud ühistu liikmete isiklikku vastutust ühistu kohustuste eest, peab osakapital olema vähemalt 2500 eurot;         

b) Kui põhikirjaga on ette nähtud ühistu liikmete lisavastutus, peab liikmete lisavastutuse summa olema vähemalt 2500 eurot;

c) Kui ühistu liikmed ei vastuta isiklikult ühistu kohustuste eest – osakapitali suurus asutamisel ja tasumise kord;

d) kui osamaksu või muu sissemakse võib tasuda mitterahalise sissemaksena – mitterahalise sissemakse hindamise kord;

 

  • summa, mille liige võib ühistule tasuda lisaks osamaksule, või selle suuruse määramise kord;
  • liikmetele lisakohustuste määramise kord;
  • asutajate kohustused ühistu suhtes;
  • juhatuse liikmete ja, kui moodustatakse nõukogu, siis ka selle liikmete nimed, isikukoodid ja elukohad; juhatuse liikmete arv, nõukogu olemasolu korral ka selle liikmete arv, mis võib olla väljendatud kindla suurusena või alam- ja ülemmäärana;
  • kas juhatuse liikmetel on esindusõiguse piirang: mitu liiget võivad esindada ühistut mitmekesi koos või kõik liikmed ühiselt;
  • juhatuse asukoha aadress, kui see asub välisriigis; kui juhatus asub välisriigis, peab ühistul olema kontaktisik, kelleks võib olla: notar, advokaat, advokaadibüroo, vandeaudiitor, audiitorettevõtja, mitteresidendi maksuesindaja maksukorralduse seaduse tähenduses või rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse §-s 8 nimetatud usaldusfondide ja äriühingute teenuse pakkuja. Registrisse kantakse kontaktisiku nimi või ärinimi, isiku- või registrikood ning Eesti aadress, kuhu toimetatakse ühingu dokumente;
  • audiitori ja revidendi nimi, isikukood ja elukoht;
  • prokuristi määramise korral tema nimi, isikukood ja elukoht;
  • üldkoosoleku kokkukutsumise kord ja tähtaeg;
  • ühistu kontrollorganid, nende pädevus ja volituste tähtaeg;
  • kahjumi katmise kord;
  • vara jaotamise kord ühistu lõpetamisel.

 

Täisühingu ja usaldusühingu asutamine

Täisühingu ja usaldusühingu asutamisleping ei pea olema notariaalselt tõestatud.

Kui täisühingu või usaldusühingu registrisse kandmise avaldus soovitakse esitada notari kaudu, siis koostab notar esitatud andmete põhjal avalduse, mille kõik osanikud allkirjastavad notari juures.

Avalduse koostamiseks ja registrisse andmete esitamiseks tuleb notarile esitada järgmised andmed:

  • täisühingu/usaldusühingu ärinimi;
  • ühingu asukoht ja aadress, elektronposti aadress ning muud sidevahendite andmed (telefoni ja faksi numbrid, Interneti kodulehe aadress jms) ja teave kavandatud põhitegevusala kohta;
  • ühingu majandusaasta algus ja lõpp;
  • osanike nimed, isikukoodid või registrikoodid;
  • ühingut esindama volitatud osanikud ja kes neist on õigustatud esindama ühingut ühiselt;
  • ühingu juhtimise asukoha aadress, kui see asub välisriigis;
  • kontaktisiku nimi või ärinimi, isiku- või registrikood ning täisühingule suunatud tahteavalduste ja täisühingu menetlusdokumentide kättetoimetamise Eesti aadress, samuti kontaktisiku elektronposti aadress;
  • usaldusühingu loomisel usaldusosaniku sissemakse suurus.

Äriühingu tegeliku kasusaaja andmete kandmine registrisse

Äriühingu tegeliku kasusaaja määratlus on toodud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 9 lõigetes 2–4.

RahaPTS § 77 järgi esitab täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts või tulundusühistu äriregistri infosüsteemi kaudu oma tegeliku kasusaaja kohta järgmised andmed:

  • isiku nimi, isikukood ja isikukoodi riik, isikukoodi puudumise korral sünniaeg ja -koht ning elukohariik;
  • andmed isiku kontrolli tegemise viisi kohta.

Äriühing peab tegeliku kasusaaja andmed esitama koos äriregistrisse kandmise avaldusega.

Esitatud andmete muutumise korral esitab äriühing uued andmed äriregistri infosüsteemi kaudu 30 päeva jooksul andmete muutumisest teadasaamisest arvates. 

Mittetulundusühingu asutamine

Mittetulundusühing on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine.

Mittetulundusühingu asutamise ja registrisse kandmise võib samuti teha notari kaudu.

Mittetulundusühingu asutamisleping ja põhikiri ei pea olema notariaalselt tõestatud, kuid registrisse kandmise avaldus peab olema notariaalselt kinnitatud ja registrisse kandmise avalduse juurde tuleb lisada mitmed dokumendid ja andmed:

  • asutamisleping ja sellega kinnitatud põhikiri;
  • juhatuse asukoha aadress, kui see asub välisriigis;
  • kontaktisiku määramisel selle isiku digitaalallkirjastatud või notari kinnitatud nõusolek tema kontaktisikuna äriregistrisse kandmiseks;
  • sidevahendite (telefon, faks vms.) numbrid;
  • kavandatud põhitegevusala.

Avalduse koostamiseks tuleb notarile edastada andmed, mis kantakse registrisse:

  • mittetulundusühingu nimi;
  • ühingu asukoht ja aadress;
  • põhikirja kinnitamise aeg;
  • majandusaasta algus ja lõpp;
  • juhatuse liikmete nimed ja isikukoodid. Kas juhatuse liikmetel on esindusõiguse piiranguid. Näiteks mitu või kõik juhatuse liikmed saavad esindada ühiselt;
  • juhatuse asukoha aadress, kui see asub välisriigis; Kui juhatus asub välisriigis, peab ühingul olema kontaktisik, kelleks võib olla: notar, advokaat, advokaadibüroo, vandeaudiitor, audiitorettevõtja, mitteresidendi maksuesindaja maksukorralduse seaduse tähenduses või rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse §-s 8 nimetatud usaldusfondide ja äriühingute teenuse pakkuja. Registrisse kantakse kontaktisiku nimi või ärinimi, isiku- või registrikood ning Eesti aadress, kuhu toimetatakse ühingu dokumente.
  • ühingu tähtaeg, kui mittetulundusühing on tähtajaline.

Mittetulundusühingu tegeliku kasusaaja andmete kandmine registrisse

Mittetulundusühingu tegeliku kasusaaja määratlus on toodud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 9 lõikes 7.

RahaPTS § 77 järgi esitab mittetulundusühing äriregistri infosüsteemi kaudu oma tegeliku kasusaaja kohta järgmised andmed:

  • isiku nimi, isikukood ja isikukoodi riik, isikukoodi puudumise korral sünniaeg ja -koht ning elukohariik;
  • andmed isiku kontrolli tegemise viisi kohta.

Mittetulundusühing peab tegeliku kasusaaja andmed esitama koos äriregistrisse kandmise avaldusega.

Esitatud andmete muutumise korral esitab mittetulundusühing uued andmed äriregistri infosüsteemi kaudu 30 päeva jooksul andmete muutumisest teadasaamisest arvates.

Sihtasutuse asutamine 

Sihtasutus on teistest juriidilistest isikutest erinev selle tõttu, et tal ei ole liikmeid ning luuakse vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.

Asutamisotsus ja sellega kinnitatud põhikiri peab olema notariaalselt tõestatud ja sellele kirjutavad alla asutajad.

Asutamisotsuse ja põhikirja koostamiseks tuleb notarile esitada vähemalt järgmised andmed:

  • asutajate nimed ja elukohad või asukohad ning aadressid, samuti isikukoodid või registrikoodid;
  • sihtasutuse nimi, asukoht ja aadress; elektronposti aadress ning muud sidevahendite andmed;
  • sihtasutuse eesmärk;
  • asutaja poolt sihtasutusele üleantav rahasumma või muu vara ja selle väärtus, sihtasutusele vara üleandmise kord;
  • soodustatud isikute ring, välja arvatud siis, kui soodustatud on kõik isikud, kellel on õigus saada väljamakseid, lähtudes sihtasutuse eesmärgist;
  • vara kasutamise ja käsutamise kord;
  • põhikirja muutmise kord;
  • juhatuse ja nõukogu liikmete nimed, elukohad ning isikukoodid;
  • juhatuse liikmete määramise ja tagasikutsumise kord, samuti nende volituste kestus;
  • juhatuse liikmete arv, mis võib olla väljendatud kindla suurusena või ülem- ja alammäärana;
  • nõukogu liikmete määramise ja tagasikutsumise kord, samuti nende volituste kestus;
  • juhatuse ja nõukogu liikmete tasustamise kord;
  • audiitori määramise ja tagasikutsumise kord, samuti tema volituste kestus;
  • sihtasutuse tähtaeg, kui see asutatakse tähtajaliselt;
  • kas ja millistel tingimustel on asutajal õigus sihtasutust lõpetada;
  • sihtasutuse vara jaotus sihtasutuse lõpetamise korral.

Sihtasutuse tegeliku kasusaaja andmete kandmine registrisse

Tegeliku kasusaaja andmete esitamise kohustust ei kohaldada sihtasutusele, kelle majandustegevuse eesmärk on põhikirjas määratud soodustatud isikute või isikute ringi huvides vara hoidmine või kogumine ja kellel puudub muu majandustegevus.

Ülejäänud sihtasutused esitavad RahaPTS § 77 järgi äriregistri infosüsteemi kaudu oma tegeliku kasusaaja kohta järgmised andmed:

  • isiku nimi, isikukood ja isikukoodi riik, isikukoodi puudumise korral sünniaeg ja -koht ning elukohariik;
  • andmed isiku kontrolli tegemise viisi kohta;
  • sihtasutuste seaduse § 9 tähenduses soodustatud isikute nimekiri, mis sisaldab iga soodustatud isiku nime, isikukoodi ja isikukoodi riiki, isikukoodi puudumise korral sünniaega ja -kohta ning elukohariiki iga soodustatud isiku kohta, kui sellised isikud on sihtasutuse põhikirjas märgitud.

Sihtasutus peab tegeliku kasusaaja andmed esitama koos äriregistrisse kandmise avaldusega.

Esitatud andmete muutumise korral esitab sihtasutus uued andmed äriregistri infosüsteemi kaudu 30 päeva jooksul andmete muutumisest teadasaamisest arvates.

Registrikande muutmine

Äriregistris, mittetulundusühingute- ja sihtasutuste registris ning nende alamregistrites nagu korteriühisturegister või maaparandusühistute register, tehakse muudatus õigustatud isiku kandeavalduse alusel, mille juurde tuleb lisada seaduses sätestatud dokumendid (näiteks aktsionäride või nõukogu koosoleku protokoll, osanike otsus, muudetud põhikiri jne).

Millised dokumendi tuleb registripidajale esitada, sõltub sellest, milliseid andmeid soovitakse registris muuta. Kui kande muutmise avaldus esitatakse notari kaudu, siis selgitab notar, millised dokumendid tuleb avaldusele lisada ja millised nõuded neile kehtivad.

Kui osaühingu osanik soovib võõrandada ühingu osa, siis tuleb selleks pöörduda notari poole, sest osa võõrandmaise leping peab olema notariaalselt tõestatud. Osa võõrandamisega muutub osanik ja kui soovitakse muuta ka juhatuse liiget, aadressi vm, siis tuleb registripidajale esitada ka kandeavaldus nende andmete muutmiseks. Osa võõrandamise lepingu alusel neid andmeid registris ei muudeta.

 

NOTARI TASU ARVESTAMISE KALKULAATOR

Notari tasudega seonduvat reguleerib notari tasu seadus. Notari tasu arvestamise kalkulaator võimaldab saada infot lepingute tõestamise eest ettenähtud notari tasu ja riigilõivu kohta. Kuna notari tasu suurus võib sõltuda lepingu sisust ja tehinguga kaasnevatest muudest toimingutest, saab täpse notari tasu teada notarilt. Samuti leiab siit infot kindla tasumääraga toimingute kohta.

Vali tehingu liik

Kinnisvara ostu-müügi puhul sõltub notari tasu kinnisvara müügihinnast ning olemasolevate ja seatavate hüpoteekide suurusest.

Sisesta müügihind

Sisesta objekti väärtus

Ligikaudne tehingu maksumus

Notari tasu:
9999999,99 €
Riigilõiv:
99,99 €

Kokku:
9999999999,99 €

Perekonnatoimingute notari tasud sissejuhatav tekst.

Toiming Notaritasu (EUR)
Abielu sõlmimine (sh abielu avalduse vastuvõtmine, nõustamine ja kande koostamine) 76,80
Kooselulepingu sõlmimine - miinimum notari tasu
Notari tasu arvestatakse tehingu väärtuse alusel
101,60
Abielu või kooselulepingu sõlmimine väljaspool bürood Kokkuleppel
Abielu lahutamine (sh lahutuse avalduse vastuvõtmine, nõustamine ja kande koostamine) 76,80
Abieluvaraleping - miinimum notari tasu 72,00
Abieluvaraleping - notari tasu registrikaardi avamisel 30,00
Abieluvaraleping - notari tasu kande muutmisel 14,40
Ühisvara jagamine
Notari tasu arvestatakse tehingu väärtuse alusel
 

Notari tasule lisanduvad tasud ärakirjade valmistamise eest

Pärimismenetlusega võib kaasneda muid kulusid, mis sõltub asjaoludest ja mille saate teada konkreetset pärimisasja lahendavalt notarilt

Notari tasule lisanduvad tasud ärakirjade valmistamise eest

Toiming Notaritasu (EUR)
Testamendi tegemine - notari tasu testamendi tõestamise eest 39,06
Testamendi tegemine - notari tasu abikaasade vastastikuse testamendi tõestamise eest 49,80
Pärimismenetlus - pärimismenetluse algatamise avaldus 76,68
Pärimismenetlus - pärimistunnistuse väljastamise tasu 122,70

Vali tehingu liik

Kohtu registriosakonnale esitatava kandeavalduse projekti koostamise, avalduse esitaja allkirja kinnitamise ja avaldusest digitaalse ärakirja väljastamise eest on tasu 42,90 €

Sisesta müügihind

Sisesta nimiväärtus

Sisesta osakapital

Ligikaudne tehingu maksumus

Notari tasu:
9999999,99 €
Riigilõiv:
99,99 €

Kokku:
9999999999,99 €

Apostille toimingute sissejuhatav tekst

Toiming Notaritasu (EUR)
Apostillimine 26,82

Kui apostilliga kinnitatud dokumenti soovitakse kätte saada posti teel, lisandub apostillimise tasule postikulu

Alltoodud tasud on indikatiivsed: näiteks väljatrüki puhul sõltub notari tasu ka sellest, millisest registrist väljatrükke tehakse, samuti sellest, kas tegemist on paberil või digitaalse väljatrükiga. Samuti erinevad tasud erinevate asjaolude (nt isiku teatud kohas viibimise või elusoleku) kinnitamisel. Tasud on sätestatud notari tasu seaduse §-s 31

Toiming Notaritasu (EUR)
Väljatrükk 3,83 lk (max 38,34)
Ärakiri 3,83 lk (max 38,34)
Digitaalse ärakirja väljastamine 15,30
Allkiri ja allkirjanäidis 15,30
Notariaalselt kinnitatava avalduse projekti koostamine 21,84
Kohtu kinnistus- või registriosakonnale esitatava avalduse projekti koostamine, avalduse esitaja allkirja kinnitamine ja avaldusest digitaalse ärakirja väljastamine 42,90
Kui avalduse esitajaid on mitu, lisandub tasule alates teisest isikust tema allkirja kinnitamise tasu 7,62

Volikirjade jne toimingute sissejuhatav tekst

Toiming Notaritasu (EUR)
Notari tasu pensioni, elatusraha, elatise või toetuse vastuvõtmiseks volituse tõestamise eest 3,83
Notari tasu füüsilise isiku muu volituse tõestamise eest 30,60
Notari tasu juriidilise isiku volituse tõestamise eest 59,04
 

Äriühingute asutamisega kaasnevad kulud  

Notari tasu

Notari tasud ning nendega seonduv on regleeritud notari tasu seadusega. Osaühingu, aktsiaseltsi või tulundusühistu asutamislepingu või -otsuse tehinguväärtus sisaldab ka asutamislepingu või -otsuse lisana kinnitatud põhikirja tehinguväärtust ning on kavandatav osa- või aktsiakapitali suurus.

Notari tasu seaduses on toodud tehinguväärtuste ja täistasude tabel, mille järgi saab välja arvutada notari tasude suurused. Näiteks – kui osaühing asutatakse ühe asutaja poolt, on notari tasu 21 eurot. Kahe- või mitmepoolse tehingu korral on notari tasu kahekordne täistasu. Näiteks - kui osaühingu asutamisel on tehinguväärtuseks 2500 eurot, siis on notari tasu 21 x 2 = 42 eurot.

Kohtu registriosakonnale esitatava kandeavalduse projekti koostamise, avalduse esitaja allkirja kinnitamise ja avaldusest digitaalse ärakirja väljastamise eest on tasu 35,75 eurot. Kui avalduse esitajaid on mitu, lisandub tasule alates teisest isikust tema allkirja kinnitamise tasu 6,35 eurot.
NB! Notari tasudele lisandub käibemaks!

Riigilõiv
Vastavalt riigilõivuseadusele tasutakse äriregistrisse kandmise eest riigilõivu:
1) täisühing või usaldusühingu korral - 13 eurot;
2) osaühingu, aktsiaseltsi, tulundusühistu korral 145 eurot;
3) kiirmenetluse kandeavalduse alusel registrisse kandmisel - 190 eurot.

Püsi kursis!

Facebook
Jälgi Notarite Koda Facebookis

Ajakiri Notar Bene

Notar Bene Notarite ja Notarite Koja tegemisi kajastav ajakiri Notar Bene