Keelevahetuse vaikeväärtus

Avaleht » Teabekeskus » Äriühingutega seotud toimingud

Äriühingutega seotud toimingud

15.01.2020

Äriühingute liigid

Äriseadustiku (edaspidi tekstis ÄS) § 2 kohaselt on äriühingute liigid

  • täisühing,
  • usaldusühing,
  • osaühing,
  • aktsiaselts,
  • tulundusühistu.


Äriühingu liikide eristamise peamiseks kriteeriumiks on osanike vastutus. Kui osaühingu, aktsiaseltsi ja tulundusühistu osanikud/aktsionärid ei vastuta oma varaga ühingu kohustuste täitmise eest, siis täisühingu ja usaldusühingu puhul vastutavad ühinguga solidaarselt kogu oma varaga ka vastavalt täisühingu puhul osanikud ja usaldusühingu ainult täisosanikud.

Teine kriteerium, mille järgi äriühinguid eristada, on ühingu esindusõigus. Nii osaühingu, aktsiaseltsi kui ka täisühingu puhul esindavad ühingut juhatuse liikmed, kes ei pea olema osanikud. Täisühingut võib kõigis õigustoimingutes esindada iga osanik, usaldusühingu usaldusosanikul ei ole õigust ühingut esindada. Ühingulepinguga võib kokku leppida ka teisiti. Seadusest tulenevalt võib ühingut kõigis õigustoimingutes esindada iga juhatuse liige. Põhikirjaga võib ette näha, et juhatuse liikmed esindavad ühingut mitmekesi või ühiselt. Kolmandate isikute suhtes kehtib ühine esindus ainult siis, kui see on kantud äriregistrisse, mis nähtub registrikaardi väljavõttest.

Äriühingu asutamisel tuleb arvestada seaduses sätestatud piirangutega ärinime valikule. Ärinimi ei või olla eksitav ettevõtja õigusliku vormi, tegevusala ega tegevuse ulatuse osas, vastuolus heade kommetega. Samuti ei tohi ärinimes kasutada Eestis kaubamärgina kaitstavat sõnalist, tähelist või numbrilist tähist või nende kombinatsiooni ilma kaubamärgi omaniku notariaalselt kinnitatud nõusolekuta, välja arvatud juhul, kui ettevõtja tegutseb tegevusaladel, mille suhtes kaubamärk ei ole kaitstud.

Täisühingu ja usaldusühingu asutamine

Täisühingu ja usaldusühingu asutamiseks sõlmivad vähemalt kaks osanikku ühingulepingu alusel, mida ei ole vaja notariaalselt tõestada ning milles tuleb kokku leppida järgmistes asjaoludes:
1) ärinimi ja asukoht;
2) tegevusalad;
3) osanike sissemaksete suuruses;
4) muudes seaduses sätestatud kohustuslikes tingimustes.

Osaühingu ja aktsiaseltsi asutamine

Nende äriühingute asutamisel sõlmivad asutaja või asutajad asutamisotsuse või- lepingu. Asutamisleping ja sellega kinnitatud põhikiri peab olema notariaalselt tõestatud ja neile kirjutavad alla kõik asutajad. Asutaja esindaja võib asutamislepingule ja selle lisana kinnitatud põhikirjale alla kirjutada, kui talle selleks antud volikiri on notariaalselt kinnitatud.

Asutamislepingus märgitakse:
1) asutatava osaühingu ärinimi, asukoht ja aadress;
2) asutajate nimed ja elu- või asukohad;
3) osakapitali kavandatud suurus;
4) osade nimiväärtused ja arv, samuti nende jaotus asutajate vahel;
5) kui palju tuleb osade eest tasuda, tasumise kord, aeg ja koht;
6) kui osa eest tasutakse mitterahalise sissemaksega - mitterahalise sissemakse ese ja selle hindamise kord;
7) juhatuse ja, kui moodustatakse nõukogu, selle liikmete andmed;
8) prokuristi või audiitori määramise korral nende andmed;
9) asutamiskulude eeldatav suurus ja nende kandmise kord.

Põhikirjas märgitakse:
1) osaühingu ärinimi ja asukoht;
2) osakapitali suurus, mis võib olla määratud kindla suurusena või miinimum- ja maksimumkapitalina, kusjuures miinimumkapitali suurus peab olema vähemalt 1/4 maksimumkapitali suurusest;
4) osade eest tasumise kord;
5) osaga seotud õiguste või osaniku õiguste erisused;
6) kui osa eest tasutakse mitterahalise sissemaksega - mitterahalise sissemakse hindamise kord;
7) reservkapitali moodustamine ja suurus;
8) juhatuse ning nõukogu olemasolu korral ka selle liikmete arv, mis võib olla väljendatud kindla suurusena või ülem- ja alammäärana ning vajadusel juhatuse liikmete esindusõiguse erisused;
9) muud seaduses sätestatud kohustuslikud tingimused.

Osa/aktisakapitali eest võib tasuda rahalise või mitterahalise sissemaksega. Asutamisel tuleb osa/aktisa eest tasuda täielikult enne osaühingu äriregistrisse kandmise avalduse esitamist, milleks tuleb asutajatel avada asutamisel oleva ühingu nimele pangaarve, kuhu tasutakse oma rahalised sissemaksed.

Mitterahaliseks sissemakseks võib olla mis tahes rahaliselt hinnatav ja osaühingule üleantav asi või varaline õigus, millele on võimalik pöörata sissenõuet. Mitterahaliseks sissemakseks ei või olla ühingule osutatav teenus ega tehtav töö ega ka asutajate tegevus osaühingu asutamisel. Mitterahalise sissemakse hindamise kord nähakse ette põhikirjas. Kui eseme hindamiseks on olemas üldiselt tunnustatud eksperdid, tuleb mitterahalise sissemakse ese lasta hinnata neil.

Kui osaühingu osakapital on vähemalt 25 000 eurot ja mitterahalise sissemakse väärtus ületab 1/10 osakapitalist või kui sellise osaühingu kõik mitterahalised sissemaksed moodustavad kokku üle poole osakapitalist, peab mitterahalise sissemakse väärtuse piisavuse hindamist kontrollima audiitor. Mitterahalise sissemakse väärtuse hindamise kontrollimine audiitori poolt on aktsiaseltsi puhul kohustuslik.

Osanike nimekirja peab juhatus, aktsiaraamatut peab Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja.

Äriregistrisse kandmiseks esitab juhatus äriregistrile notariaalselt kinnitatud avalduse (mis võib sisalduda asutamislepingus), millele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed ja kes kinnitavad, et neil on seaduse kohaselt õigus olla juhatuse liige, ning kus märgitakse:
1) osaühingu ärinimi;
2) osaühingu asukoht ja aadress;
3) osakapitali suurus;
4) asutamine sissemakset tegemata;
5) asutamislepingu sõlmimise aeg;
6) juhatuse liikmete nimed ja isikukoodid;
7) kes juhatuse liikmetest võib esindada osaühingut erinevalt äriseadustiku § 181 1. lõikes sätestatust;
8) osaühingu majandusaasta algus ja lõpp;
9) muud seaduses sätestatud andmed.

Avaldusele lisatakse:
1) asutamisleping;
2) põhikiri;
3) panga teatis osakapitali sissemaksmise kohta kui asutamislepingu kohaselt tuleb sissemaksed teha enne osaühingu äriregistrisse kandmist;
4) osanike nimed, isiku- või registrikoodid ja aadressid ning igaühe osa nimiväärtus;
5) nõukogu liikmete, audiitorite olemasolu korral ka nende nimed ja isikukoodid, kiirmenetluse korral ka nende digitaalallkirjastatud nõusolek nõukogu liikmeks või audiitoriks olemise kohta;
6) kõigi juhatuse liikmete notariaalselt kinnitatud nõusolek juhatuse liikmeks olemise kohta ja kinnitus, et ei esine asjaolusid, mis seaduse kohaselt välistavad juhatuse liikmeks oleku;
7) teave kavandatud põhitegevusala kohta;
8) mitterahalise sissemaksega tasumisel – kui asutamislepingu kohaselt tuleb sissemaksed teha enne osaühingu äriregistrisse kandmist, sissemakse osaühingule üleandmise leping ning juhatuse kinnitus selle kohta, et sissemakse on osaühingule üle antud ja selle väärtus katab osa nimiväärtuse, samuti käesoleva seadustiku § 143 3. lõikes nimetatud juhtudel vandeaudiitori aruanne mitterahalise sissemakse väärtuse piisavuse hindamise kontrollimise kohta;
9) osaühingu sidevahendite andmed (telefoni ja faksi numbrid, e-posti ja Interneti kodulehe aadress jms);
10) muud seaduses sätestatud dokumendid.
Ühingut ei kanta äriregistrisse, kui avaldus äriregistrisse kandmiseks esitatakse pärast ühe aasta möödumist asutamislepingu sõlmimisest.

OSAÜHINGU ASUTAMINE SISSEMAKSEID TEGEMATA

Osaühingut on võimalik asutada ka sissemakseid tegemata. Eesmärgiks on võimaldada asutada ühingut ilma, et selleks peaks tegema märkimisväärseid kapitalimahutusi (kui planeeritav tegevusvaldkond seda otseselt ei nõua). Sissemakseteta ühingu asutajate ring ja kapitali suurus on siiski piiratud – sissemakseid tegemata saavad osaühinguid asutada vaid füüsilised isikud ning seda tingimusel, et kavandatud osakapitali suurus ei ületa 25 000 eurot.

Selle ajani, kuni sissemakse on tegemata, vastutab osanik osaühingu kohustuste eest oma tasumata sissemakse ulatuses isikliku varaga, kui ühingu kohustust ei ole võimalik täita ühingu vara arvel.

Samuti ei saa osanikud kuni sissemaksete tegemiseni suurendada ega vähendada osakapitali ning ühing ei või teha osanikele väljamakseid (va töötasud jms).

Tulundusühistu asutamine

Tulundusühistu asutamist reguleerib lisaks äriseadustikule ka tulundusühistuseadus. Tulundusühistu võib asutada vähemalt kaks isikut. Asutamisleping ja sellega kinnitatud põhikiri peab olema notariaalselt tõestatud ja neile kirjutavad alla kõik asutajad.

Lepingus märgitakse:
1) asutatava ühistu ärinimi, asukoht ja aadress;
2) ühistu tegevusala ja eesmärk;
3) asutajate nimed ja elu- või asukohad;
4) osakapitali kavandatav suurus;
5) kui ühistu liikmed ei vastuta isiklikult ühistu kohustuste eest – osakapitali suurus asutamisel;
6) asutajate kohustused ühistu suhtes;
7) juhatuse liikmete ja, kui moodustatakse nõukogu, siis ka selle liikmete nimed, isikukoodid ja elukohad;
8) audiitori ja revidendi nimi, isikukood ja elukoht;
9) prokuristi määramise korral tema nimi, isikukood ja elukoht;
10) asutamiskulude eeldatav suurus ja nende kandmise kord.

Ühistu põhikirjas märgitakse:
1) ühistu ärinimi ja asukoht;
2) ühistu tegevusala ja eesmärk;
3) osamaksu suurus ja tasumise kord;
4) summa, mille liige võib ühistule tasuda lisaks osamaksule, või selle suuruse määramise kord;
5) liikmetele lisakohustuste määramise kord;
6) kui osamaksu või muu sissemakse võib tasuda mitterahalise sissemaksena – mitterahalise sissemakse hindamise kord;
7) üldkoosoleku kokkukutsumise kord ja tähtaeg;
8) juhatuse liikmete arv, nõukogu olemasolu korral ka selle liikmete arv, mis võib olla väljendatud kindla suurusena või alam- ja ülemmäärana;
9) ühistu kontrollorganid, nende pädevus ja volituste tähtaeg;
10) ühistu majandusaasta algus ja lõpp;
11) kahjumi katmise kord;
12) vara jaotamise kord ühistu lõpetamisel;
13) muud seadusega sätestatud kohustuslikud tingimused.

Ühistu äriregistrisse kandmiseks esitab juhatus äriregistrile notariaalselt kinnitatud avalduse (mis võib sisalduda asutamislepingus), millele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed ning milles näidatakse:
1) ühistu ärinimi;
2) ühistu tegevusala, eesmärk, asukoht ja aadress;
3) põhikirja kinnitamise aeg;
4) juhatuse liikmete nimed, isikukoodid ja elukohad;
5) kes juhatuse liikmetest võib esindada ühistut erinevalt seaduses sätestatust;
6) ühistu majandusaasta algus ja lõpp;
7) ühistu liikmete andmed, kui põhikirjaga on ette nähtud ühistu liikmete täielik isiklik vastutus või lisavastutus;
8) muud seadusega sätestatud andmed.

Avaldusele lisatakse:
1) asutamisleping;
2) põhikiri;
3) juhatuse liikmete, audiitori ja revidendi, nõukogu olemasolu korral ka selle liikmete nimed, isikukoodid ja elukohad;
4) juhatuse liikmete notariaalselt kinnitatud allkirjanäidised (mis võib sisalduda asutamislepingus);
5) sidevahendite (telefoni ja faksi number, elektronposti aadress jms) andmed;
6) muud seadusega sätestatud dokumendid.

Juhatus on kohustatud esitama avalduse äriregistrisse kandmiseks kuue kuu jooksul, arvates asutamislepingu sõlmimisest.

NOTARI TASU ARVESTAMISE KALKULAATOR

Notari tasudega seonduvat reguleerib notari tasu seadus. Notari tasu arvestamise kalkulaator võimaldab saada infot lepingute tõestamise eest ettenähtud notari tasu ja riigilõivu kohta. Kuna notari tasu suurus võib sõltuda lepingu sisust ja tehinguga kaasnevatest muudest toimingutest, saab täpse notari tasu teada notarilt. Samuti leiab siit infot kindla tasumääraga toimingute kohta. Kalkulaatoris kindla tasumääraga notari tasudele on juba juurde arvestatud käibemaks.

Vali tehingu liik

Kinnisvara ostu-müügi puhul sõltub notari tasu kinnisvara müügihinnast ning olemasolevate ja seatavate hüpoteekide suurusest.

Sisesta müügihind

Sisesta objekti väärtus

Ligikaudne tehingu maksumus

Notari tasu:
9999999,99 €
Riigilõiv:
99,99 €

Kokku:
9999999999,99 €

Perekonnatoimingute notari tasud sissejuhatav tekst.

Toiming Notaritasu (EUR)
Abielu sõlmimine (sh abielu avalduse vastuvõtmine, nõustamine ja kande koostamine) 76,80
Kooselulepingu sõlmimine - miinimum notari tasu
Notari tasu arvestatakse tehingu väärtuse alusel
101,60
Abielu või kooselulepingu sõlmimine väljaspool bürood Kokkuleppel
Abielu lahutamine (sh lahutuse avalduse vastuvõtmine, nõustamine ja kande koostamine) 76,80
Abieluvaraleping - miinimum notari tasu 72,00
Abieluvaraleping - notari tasu registrikaardi avamisel 30,00
Abieluvaraleping - notari tasu kande muutmisel 14,40
Ühisvara jagamine
Notari tasu arvestatakse tehingu väärtuse alusel
 

Notari tasule lisanduvad tasud ärakirjade valmistamise eest

Pärimismenetlusega võib kaasneda muid kulusid, mis sõltub asjaoludest ja mille saate teada konkreetset pärimisasja lahendavalt notarilt

Notari tasule lisanduvad tasud ärakirjade valmistamise eest

Toiming Notaritasu (EUR)
Testamendi tegemine - notari tasu testamendi tõestamise eest 39,06
Testamendi tegemine - notari tasu abikaasade vastastikuse testamendi tõestamise eest 49,80
Pärimismenetlus - pärimismenetluse algatamise avaldus 76,68
Pärimismenetlus - pärimistunnistuse väljastamise tasu 122,70

Vali tehingu liik

Kohtu registriosakonnale esitatava kandeavalduse projekti koostamise, avalduse esitaja allkirja kinnitamise ja avaldusest digitaalse ärakirja väljastamise eest on tasu 42,90 €

Sisesta müügihind

Sisesta nimiväärtus

Sisesta osakapital

Ligikaudne tehingu maksumus

Notari tasu:
9999999,99 €
Riigilõiv:
99,99 €

Kokku:
9999999999,99 €

Apostille toimingute sissejuhatav tekst

Toiming Notaritasu (EUR)
Apostillimine 26,82

Kui apostilliga kinnitatud dokumenti soovitakse kätte saada posti teel, lisandub apostillimise tasule postikulu

Alltoodud tasud on indikatiivsed: näiteks väljatrüki puhul sõltub notari tasu ka sellest, millisest registrist väljatrükke tehakse, samuti sellest, kas tegemist on paberil või digitaalse väljatrükiga. Samuti erinevad tasud erinevate asjaolude (nt isiku teatud kohas viibimise või elusoleku) kinnitamisel. Tasud on sätestatud notari tasu seaduse §-s 31

Toiming Notaritasu (EUR)
Väljatrükk 3,83 lk (max 38,34)
Ärakiri 3,83 lk (max 38,34)
Digitaalse ärakirja väljastamine 15,30
Allkiri ja allkirjanäidis 15,30
Notariaalselt kinnitatava avalduse projekti koostamine 21,84
Kohtu kinnistus- või registriosakonnale esitatava avalduse projekti koostamine, avalduse esitaja allkirja kinnitamine ja avaldusest digitaalse ärakirja väljastamine 42,90
Kui avalduse esitajaid on mitu, lisandub tasule alates teisest isikust tema allkirja kinnitamise tasu 7,62

Volikirjade jne toimingute sissejuhatav tekst

Toiming Notaritasu (EUR)
Notari tasu pensioni, elatusraha, elatise või toetuse vastuvõtmiseks volituse tõestamise eest 3,83
Notari tasu füüsilise isiku muu volituse tõestamise eest 30,60
Notari tasu juriidilise isiku volituse tõestamise eest 59,04

Äriühingute asutamisega kaasnevad kulud  

Notari tasu

Notari tasud ning nendega seonduv on regleeritud notari tasu seadusega. Osaühingu, aktsiaseltsi või tulundusühistu asutamislepingu või -otsuse tehinguväärtus sisaldab ka asutamislepingu või -otsuse lisana kinnitatud põhikirja tehinguväärtust ning on kavandatav osa- või aktsiakapitali suurus.

Notari tasu seaduses on toodud tehinguväärtuste ja täistasude tabel, mille järgi saab välja arvutada notari tasude suurused. Näiteks – kui osaühing asutatakse ühe asutaja poolt, on notari tasu 21 eurot. Kahe- või mitmepoolse tehingu korral on notari tasu kahekordne täistasu. Näiteks - kui osaühingu asutamisel on tehinguväärtuseks 2500 eurot, siis on notari tasu 21 x 2 = 42 eurot.

Kohtu registriosakonnale esitatava kandeavalduse projekti koostamise, avalduse esitaja allkirja kinnitamise ja avaldusest digitaalse ärakirja väljastamise eest on tasu 35,75 eurot. Kui avalduse esitajaid on mitu, lisandub tasule alates teisest isikust tema allkirja kinnitamise tasu 6,35 eurot.
NB! Notari tasudele lisandub käibemaks!

Riigilõiv
Vastavalt riigilõivuseadusele tasutakse äriregistrisse kandmise eest riigilõivu:
1) täisühing või usaldusühingu korral - 13 eurot;
2) osaühingu, aktsiaseltsi, tulundusühistu korral 145 eurot;
3) kiirmenetluse kandeavalduse alusel registrisse kandmisel - 190 eurot.

Püsi kursis!

Facebook
Jälgi Notarite Koda Facebookis
Notar Bene
Notarite ja Notarite Koja tegemisi kajastav ajakiri Notar Bene