Keelevahetuse vaikeväärtus

Avaleht » Notarite Koda » Uudised » Notarite Koja esimees Merle Saar-Johanson: Notarite roll on tagada õiguskindlus, ka digiajastul

Notarite Koja esimees Merle Saar-Johanson: Notarite roll on tagada õiguskindlus, ka digiajastul



Oma ameti keerulise ja konfidentsiaalse olemuse tõttu jääb notarite tegevus sageli inimesele kaugeks, kui mitte arusaamatuks. Samas asjaolu, et möödunud aastal tegid Eestis tegutsevad 90 notarit kokku pea 323 000 ametitoimingut ning käesoleva aasta kolme esimese kvartaliga juba üle 245 000 tehingu, näitab, kui töömahukas ja oluline roll on notaritel meie ühiskonnas, selgitab Notarite Koja esimees, Tallinna notar Merle Saar-Johanson.

Küsimus pole ju ainult lepingute ettelugemises ja allkirjastamises – notari ameti eesmärk on tagada, et igasuguse lepingu ja toimingu puhul oleks kindlaks tehtud nii selles osalejad, nende huvid kui ka tehingu tegelik eesmärk. Seega kaitsevad notarid samaaegselt nii eakate inimeste huve kui ka mängivad olulist rolli näiteks rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamisel.

Teinekord võib tekkida küsimus, kas ehk notari roll pole pisut aegunud ühiskonnas, mis on nii kõrgelt digitaliseerunud, kui seda on Eesti – saame ju enamiku argiseid toiminguid tehtud mugavalt oma arvuti tagant, sõltumata asukohast või kellaajast. Samas näitab praktika, et notarite olemasolu aitab ära hoida arvukalt pettusi ning kaitsta erapooletult iga tehingupoole huve.

Seega pole küsimust, et olulisemate toimingute puhul, nagu seda on kinnisvara omandamine, testamendi vormistamine, abieluvaralepingu sõlmimine või osaühingu osa võõrandamine, on notarid oma erapooletuses ja sõltumatuses vajalikud.

Loomulikult otsivad ka notarid võimalusi, kuidas ajaga kaasas käia ning oma teenuseid inimestele mugavamaks ja ligipääsetavamaks muuta, säilitades samas õiguskindlust.

2020. aasta veebruaris hakkab tööle projekt e-notar 3, mis pakub senisest mugavamat iseteeninduskeskkonda ja kaugtõestuse võimalust. Iseteenindusportaali abil on kliendil võimalik leida sobivaim aeg notariga kohtumiseks ning saata selle kaudu ka ­esmased tehinguandmed, lisaks pidada kirjavahetust notariga, kommenteerida lepingute sisu, avada tõestatud lepinguid ning ­tasuda arveid ja riigilõivu.

Kõige olulisem uuendus saab loomulikult olema kaugtõestuse võimalus, mille loomisel pidasime silmas eeskätt välismaal elavate eestlaste ja e-residentide huve. Nii kaob tulevikus vajadus tehingu või toimingu pärast Eestisse reisida ning notariaalsed toimingud on võimalik teha välisriigis asuvas Eesti saatkonnas. Selleks tuleb oma isiku­õigsust tõendada saatkonnatöötajale ning saatkonda üles seatud arvuti abil saame luua toiminguks vajaliku videosilla notariga. Kaugtõestuse teel saab teha näiteks volikirju, esitada pärimismenetlusega seotud avaldusi või müüa osaühingu osa. See teenus aitab kindlasti kaasa viimasel aastal tõusetunud start-up-äriühingute tegevuse lihtsustumisele.

Pikaajaliseks eesmärgiks on muidugi see, et inimesed ei peaks notariaalsete toimingute tegemiseks ka saatkonda leidma, vaid saaks asjad aetud isikliku arvutiga. Samas peame olema veendunud uute lahenduste toimimises ja mis kõige olulisem – turvalisuses.

Võib jääda ekslik mulje, et notari töö on oma loomult pigem kohalik ja kunagi see võis nii ehk ollagi. Samas tänases olukorras on notaritel ka oluline roll võitluses rahapesu või terrorismi rahastamisega.

Notari ülesannete hulka kuulub rahapesu tõkestamise hoolsuskohustus, mis tähendab, et notar peab veenduma nii tehingu eesmärgis kui ka tegelikes kasusaajates – ehk kes ikkagi kelle nimel tehingut soovib teha, kelle arvel ning milleks. Ning kas tehinguga saadavad hüved on ikkagi saadud heade kavatsustega ja koos­kõlas seadusega?

Aeg-ajalt kerkivad päevakorda ka notari­tasud, mis on seadusega reguleeritud ning ­jagunevad kaheks: kindla tasumääraga ning tehingu väärtusest sõltuvad tasud. Samamoodi jagunevad kaheks notarite ametitoimingud: tõestamised ja kinnitamised. Paljudel inimestel võib tekkida küsimus, mis ­ikkagi on see lisandväärtus, mida notarid oma tegevusega pakuvad?

Siinkohal tasub esile tuua viis eelist:
1. Tehingu oluliste asjaolude väljaselgitamine ning osaliste hoiatamine võimalike riskide eest – nii kaitseb notar kõigi tehingupoolte huve, aitab säilitada õiguskindlust ning ära hoida tulevasi arusaamatusi.

2. Õigusabi kättesaadavus – kuna notarid tegutsevad kõigis maakonnakeskustes ning lisaks veel mõnes suuremas linnas, siis teeb see inimestele notari teenuse ja õigusabi kättesaadavamaks.

3. Kaasaegne ja kiire teenus – infotehnoloogia kasutamine ja e-notari infosüsteemi tõhus, kiire ja turvaline asjaajamine viib dokumentides esinevate vigade arvu miinimumini ja võimaldab kiiresti teha muudatusi registriandmetes.

4. Mugav ja terviklik teenus – otse notari poole pöördudes ning oma soove kirjeldades saab klient tervikteenuse, millega ei kaasne asjatuid lisategevusi või täiendavaid kulutusi.

5. Dokumentide säilitamine – kõik notariaalselt tõestatud dokumendid säilitatakse notari paberarhiivis ning nende ­digitaalsed ärakirjad e-notari infosüsteemis. Eesti.ee portaali kaudu on võimalik vaadata ja alla laadida kõiki notariaalseid dokumente, mis on tõestatud hiljem kui 23.11.2009.

Sealjuures tasub rõhutada, et keskmine notariteenuse hind oli möödunud aastal 89 eurot toimingu kohta. Selles summas sisalduvad kõik otsesed tehinguga seotud kulud, aga ka kaudsed kulud, mis on notarite kanda – näiteks büroo- ja tööjõukulud ning info­süsteemide arenduse, halduse ja turvalisusega kaasnevad kulud.

 

Püsi kursis!

Facebook
Jälgi Notarite Koda Facebookis
Notar Bene
Notarite ja Notarite Koja tegemisi kajastav ajakiri Notar Bene