Möödunud aasta veebruaris pilootprojektina käivitatud notariaalsete tehingute kaugtõestamine sai eriolukorras tugeva tõuke.
Lõppenud aastal tegid Eesti notarid kokku 298 433 ametitoimingut, mida oli 9 protsenti vähem võrreldes 2019. aastaga. Samas ei saa öelda, et pandeemia-aasta oleks märkimisväärselt mõjutanud kinnisvaraturgu, sest kinnisvaratoimingute arv vähenes kõigest 2 protsenti.
Notarite Koja statistika põhjal teine viiruselaine novembris veel notaritehingutele kevadisega sarnast mõju ei avaldanud ning oktoobriga võrreldes toimingute arv isegi veidi kasvas.
Kuna COVID-19 levik on Eestis laialdane, on oluline hoida tervist ja vältida viiruse levimist ka notaribüroode klientide ja töötajate hulgas.
Notarite Koja statistika andmetel on toimingute arv viimastel kuudel taastumas ning aastatagusega võrreldes kahanes kolmandas kvartalis tehtud toimingute hulk vaid 7%. Samas notariaalsetest toimingutest olulise osa moodustavate kinnisvaratehingute arv kahanes kõigest protsendi võrra.
Tänasel Notarite Koja koosolekul valiti uus eestseisus, mis juhib Koja tegevust järgmised kolm aastat.
Kui 2019. aasta juunis tõestasid Eesti notarid 5763 kinnisvaratehingut siis möödunud kuul 5698, mis on vaid veidi üle 1 protsendiline langus võrreldes aastatagusega.
Mai lõpus jõustunud äriseadustiku muudatustega muutus kehtetuks osaühingute osa võõrandamise ja pantimise kohustustehingu vorminõue, mistõttu võiks selliseid lepinguid sõlmida juba täna justkui vormivabalt ja ilma notarita.
Notarite Koja maikuu statistika näitab võrreldes möödunud aastaga tugevat langust ametitoimingutes – peamiselt on selle taga kahanenud kinnisvaratehingute arv, kuid samavõrra on vähenenud ka tehingud äriühingute osadega.
Notarite Koja aprillikuu statistika näitas, et eriolukord ning sellest tingitud majandusseisak on avaldanud märgatavat mõju notariaalsetele toimingutele - võrreldes möödunud aastaga langes tehingute hulk aprillis koguni pea 40 protsenti.
