Notariaadi suurimateks väljakutseteks on rahapesu tõkestamine ning teenuste digitaliseerimine
Täna toimunud Notarite Koja aastakoosolekul ütles Notarite Koja esimees Merle Saar-Johanson, et rahapesuvastaste nõuete rakendamine oli notariaadi prioriteet nii eelmisel aastal ning on ka tänavu. Samas teeb notariaat pingutusi IT-vallas, et muuta toimingud ja teenused klientidele mugavamaks. Aastakoosolekul tutvustati ka 2019. aasta notariaalsete ametitoimingute statistikat.
Merle Saar-Johansoni sõnul on rahapesuvastaste nõuete täitmine üha suurem väljakutse. „Et notareid selles toetada, on Notarite Koda kavandamas uut IT-lahendust, mis hindaks tehingu riskiprofiili. Näiteks kinnisasjadega tehingute puhul võrdleks süsteem automaatselt tehingu maksumust Maa-ameti infoga,“ ütles Saar-Johanson.
IT-süsteemid on tervikuna notariaadi tulevik, olgu selleks siis riskiprofiilide hindamine või veebruaris käivitunud kaugtõestamise pilootprojekt. „Kaugtõestamise arendamisel on Eesti notariaat võtnud õige suuna – seda kinnitab asjaolu, et lahendusi, mille abil oleks võimalik videosilla kaudu tuvastada isikuid ning tõestada tehinguid, otsivad ka teiste riikide notariaadid – näiteks Saksamaa ja Austria,“ selgitas Saar-Johanson.
Aastakoosolekul tutvustati ka möödunud aasta statistikat, mille kohaselt tegid 91 Eesti notarit 2019. aastal kokku 328 447 ametitoimingut kogukäibega 30 miljonit eurot. Võrreldes 2018. aastaga tehti 1,7 protsenti rohkem ametitoiminguid ning keskmiselt tegi üks notar aastas 3610 ametitoimingut. Ametitoimingute arv kasvas kaheksas tööpiirkonnas – kõige rohkem Raplas, kus tehti pea kümme protsenti rohkem toiminguid, ning Valgas, kus toimingute arv kasvas 6,6 protsenti. Seevastu Saaremaal langes toimingute hulk pea 9 protsenti ning Läänemaal ja Jõgeval ligi 5 protsenti.
Kinnisvaratehingud moodustavad endiselt märkimisväärse osa notarite töökoormusest. Pea veerand kõikidest toimingutest olid kinnisvaratehingud ning nendest omakorda kaks kolmandikku olid kinnisvara müügilepingud. Kokku tehti 2019. aastal 73 378 kinnisvaratehingut ning üsna ootuspäraselt jagus siinkohal kõige rohkem tööd Tallinna notaritele, kes tegid 52 protsenti kõigist kinnisvaratehingutest.
Pärimismenetlusi algatasid notarid 10 341 korral ning testamente tõestati 7319 korral. Samuti tõestati 2207 abieluvaralepingut, 684 ühisvara jagamise kokkulepet ning 19 kooselulepingut. Notarid kinnitasid 574 abielu ning 445 lahutust.
Notariaalse teenuse keskmine hind oli möödunud aastal umbes 90 eurot ning see sisaldab endast kõiki otseseid ja kaudseid kulusid – büroo- ja tööjõukulud ning ühtlasi ka infosüsteemide arenduse, halduse ja turvalisusega seotud kulud. Näiteks tänavu veebruari alguses käivitati uus Enotar 3 kliendiportaal, mis võimaldab mugavamat asjaajamist notaritega ning kaugtõestamist.
