Ettevõtte pärimine: mida teha tuleb ja mis saab pärimise ajal firma igapäevatööst?
Inimese surma korral kuuluvad pärandvara hulka ka tema ettevõtlusega seotud varad. Olgem täpsed,pärandvara hulka kuuluvad surnud isiku osalused äriühingutes: osaühingus, aktsiaseltsis, tulundusühistus ja muud säärast.
Pärijad ei päri seega otse äriühingu vara, see omandatakse kaudselt. Äriühingu vara on ikka ettevõtte enda kui juriidilise isiku vara, ühingu kinnis- ja vallasvara, rahalised vahendid ja ka kohustused ei ole seega pärandvara koosseisus.
Sammud notarisse ja panka
Ettevõtte pärimise esimene samm on sarnaselt muu päritava varaga pärimismenetluse algatamine. Selleks peab võimalik pärija pöörduma notari poole. Pärimismenetluses selgitab notar välja pärijad ja teavitab seejärel neid pärimisõigusest.
Kui pärijad soovivad pärida ja vara hulgas on osalused äriühingutes, saavad nad pärast pärimistunnistuse väljastamist osalused enda nimele kirjutada. Kui osalused olid elektrooniliste väärtpaberitena väärtpaberikontol (eelkõige aktsiaseltside ja börsiettevõtete puhul), siis tuleb pärimistunnistusega minna panka, kus väärtpaberikonto oli avatud ja väärtpaberid tõstetakse pärijate soovil nende poolt avatud oma väärtpaberikontodele.
Osaühingute puhul on osade omanikud kantud äriregistri B-kaardile ja pärimistunnistuse alusel tuleb kaardil surnud osaniku asemel sisse kanda pärijad. Selleks peab tegema avalduse osaühingu juhatus, kelle poole pärijad vastava palvega peavad pöörduma.
Ettevõtte võlg päritav pole
On üks eksiarvamustest, et ettevõtte võlad laienevad ka pärijatele. Pärijad ei pea muretsema, et nad vastutavad äriühingu kohustuste eest, milles oli lahkunud isikul osalus. Need on ettevõtte kohustused ja kui ettevõtte ei suuda neid täita, läheb äriühing pankrotti.
Kui surnud inimesel endal olid võlad, siis lähevad need pärijatele üle koos muu varaga. Ei ole olemas niinimetatud rosinateooriat, et saaksin pärida vaid mulle meeldivat. Kui pärida ei soovita, saab kogu pärandist notari juures loobuda, aga sel juhul läheb pärimisõigus üle järgmiste põlvede veresugulastele, kes on pahased, et pärdik nende õlule asetatakse, ja ka nemad peavad pärandist loobuma ning selleks kulusid kandma.
Lähisugulased saaks pärandi vastu võtta ja kui on selge, et surnu võlad ületavad positiivse väärtusega vara, siis peavad pärijad kohe pöörduma lahkunu elukohajärgse kohtu poole pankrotiavaldusega. Surnu pankroti väljakuulutamisel jäävad pärijad ilma pärandvarast, aga ei pea tegelema ka võlgade likvideerimisega.
Ei pea paika, et pankrotimenetluse algatamine oleks ülemäära keerukas või kallis. Selleks tuleb tasuda riigilõivu 10 eurot, aga kohus võib nõuda ka väikest tagatist ajutise pankrotihalduri kulude katteks. Pankrotiprotsessiga alustamise eeldus ei ole, et kohtutäitur viiks läbi pärandvara inventuuri ehkkoostaks pärandvara nimekirja.
Surm ei hüüa tulles
Kui surnud isik oli üks paljudest osanikest ja ta ei olnud ainus ettevõtte juhatuse liige, siis ei muuda osaniku surm ja pärimismenetluse algatamine ettevõtte igapäevatöös midagi — ettevõte jätkab tegutsemist, palgad makstakse välja jne. Probleem tekib, kui lahkunu oli ainus osanik ja juhatuse liige ehk isik, kellel on äriühingu esindamise õigus. Sellisel juhul võib ettevõtte juhtimine lukku minna.
Pärijad peaks sellisel juhul esimesel võimalusel algatama notari juures pärimismenetluse ja minimaalselt kuu pärast saab pärimistunnistuse välja anda. Pärimismenetluse kulu notari juures on hetkel umbes 200 eurot. Pärijad astuvad osaniku kingadesse ja nad peavad pärast pärimistunnistuse saamist korraldama ühingu üldkoosoleku, kus otsustavad ühingule uue juhatuse valimise ja kannavad selle äriregistri kaardile. Nende dokumentide vormistamisel saab aidata notar või on võimalus esitada vastav avaldus koos lisadokumentidega ise ettevõtjaportaali kaudu.
Võib ka juhtuda nii, et maksud ja palgad tuleb maksta kohe peale osaniku ja juhatuse liikme surma, kuna on nende tasumise tähtaeg ja pärimisasja algatamisest pole veel kuud möödas, et tunnistust välja anda. Sellisel juhul tuleks pärijal pöörduda maksu- ja tolliameti poole asjaolude selgitamiseks ja maksude ajatamiseks, püüda leida kompromiss töötajatega ning pakkuda neile vajadusel viivist. Surm ei hüüa tulles ja sellega peaks arvestama ka mõistlikus ulatuses teised osapooled.
Mida teha, kui asi venib?
Kui pärimisasi jääb venima, näiteks ei leita kiirelt kõiki pärijaid või tekivad vaidlused, siis saab huvitatud isik pöörduda surnu elukohajärgse maakohtu poole palvega määrata pärandvarale valitseja, kes saaks tegeleda ka ettevõtte majandamisega kuni pärimismenetluse lõppemiseni. Valitsejaks võib olla üks pärijatest, aga see võib olla ka lahkunu pereadvokaat või mõni tuttav ettevõtja.
Kohtu kaudu saab taotleda äriühingule ka juhatuse asendusliikme määramist, kelleks võib olla tulevane pärija. Asendusliikme määramise otsustab Tartu maakohus. Sellistes asjades kohtusse pöördumise riigilõiv on 50 eurot. Kohtudokumentide ettevalmistamisel oleks mõistlik kasutada juristi abi.
Kui surnud osaniku pärijad on selgunud, on vaja otsustada, mis sellest ettevõttest tulevikus saab. Kas pärijatel on huvi ettevõttega jätkata või soovitakse osalust ära müüa mõnele teisele osanikule, kui neid on, või otsustatakse äriühing lõpetada ja viia läbi likvideerimismenetlus. Viimasel juhul tuleb osanikel nimetada likvideerija, kanda see äriregistrisse ja avaldada likvideerimise kohta teade ametlikes teadaannetes.
Likvideerija peab tasuma ettevõtte vara arvelt võlad ning maksud ja ülejäänud vara andma üle pärijate omandisse ning kustutama ühingu äriregistrist. See protsess kestab mitu kuud. Võimalik on ühing müüa likvideerimisega tegelevale ettevõttele, kui pärijad ise ei soovi selle protsessiga tegeleda.