Notarid taotlevad esimest korda riigieelarvest raha: ajale jalgu jäänud notaritasud ei võimalda enam teenuseid üleval pidada
Eesti notarid otsustasid tänavusel aastakoosolekul esmakordselt pöörduda riigi poole taotlusega eraldada vahendid järgmise aasta riigieelarvest. Seni on notarid rahastanud mitmeid riigile vajalikke teenuseid ja registreid notaritasudest ning hoolitsenud ise notarite väljaõppe eest, kuid see pole enam 15-30 aastat muutmata jäänud tasumäärade tõttu võimalik.
“Notarite toimetulek halveneb ja seetõttu halveneb paratamatult ka notarite võime olulisi teenuseid üleval pidada. Notarite Koja tänavune eelarve on miinuses, mis näitab selgelt, et senine mudel, kus notarite kliendid katavad ka osa riigi toimimiseks vajalikest kuludest, on kokku kukkunud,“ ütles Notarite Koja esimees Merle Saar-Johanson.
Notariaat peab üleval ja arendab paljude riigi andmekogudega ühendatud notarite töövahendit E-notarit ja mitmeid riiklikke registreid, näiteks pärimis-, apostilli- ja abieluvararegistrit. Need süsteemid tagavad, et tehingud oleksid turvalised ja olulised andmed riigis kättesaadavad. Teenuste ja registrite arendamist on seni rahastanud Notarite Koda, mida omakorda finantseerivad notarid, makstes kojale 5% käibest liikmemaksuna.
IT-teenuste kulud on samas pidevalt suurenenud, kuid notariaadi tulu ei kasva ajakohastamata notaritasude tõttu kaugeltki samas tempos. Seetõttu otsustas Notarite Koja aastakoosolek esitada Justiits- ja Digiministeeriumile taotluse, mis näeks 2027. aasta riigieelarvest ette notariaadile täiendavaid vahendeid 750 000 euro ulatuses. Selle rahaga saaks katta riiklike registrite IT-kulud ja toetada E-notari arendusi. Teine rahataotluse osa on notarite järelkasvu rahastamine.
„Kui riik ei täida oma kohustust hoida notaritasud adekvaatsena, mis võimaldaks notariaadil ennast ise üleval pidada ja riigile olulisi IT-teenuseid oma vahenditega rahastada, tuleb need kulud katta maksumaksja raha eest ehk riigieelarvest,“ rääkis Saar-Johanson. “Tegemist on pretsedenditu sammuga, sest seni on notariaat saanud hakkama iseseisva süsteemina, mida finantseerivad vaid notarite kliendid.”
Saar-Johansoni sõnul oleks positiivne vastus rahastustaotlusele vaid ajutine meede kõige kriitilisemate probleemide lahendamiseks, et notariteenust riigis käigus hoida ja küberturbe- ning andmekaitsenõudeid täita. Notariteenuse piirkondliku kättesaadavuse tagamiseks tuleb ajakohastada notaritasusid, kuid notaritasude muutmise eelnõu ootab juba viimased poolteist aastat valitsuse heakskiitu.
„Sellega viivitamine seab löögi alla teenuse kättesaadavuse üle Eesti. Nii jätkates jäävad mitmed piirkonnad notariteenusest ilma ja paljud inimesed kaotavad ligipääsu usaldusväärsele ning taskukohasele õigusabile,“ ütles ta.
Pettused notarite tähelepanu all
Lisaks rahastusküsimustele keskendus notarite aastakoosolek pettuste tõkestamisele, mis seati ühtlasi notariaadi 2026. aasta prioriteediks. Näiteks on Notarite Kojal plaanis koostöös riigiga edasi arendada kaugtõestamise süsteemi, et isikutuvastamine käiks biomeetria abil ja et deepfake pettuseid aitaks tuvastada tehisintellekt.
Tänavu on avalikkuses palju tähelepanu saanud ka kinnisvarapettused, kus kelmid suunavad ohvri notarile valetama, et müüa maha oma korter ja anda tehingust saadud raha petturitele. Aastakoosolekule eelnes PPA ja SEB panga läbi viidud koolitus, kus analüüsiti reaalseid juhtumeid ja kaardistati ohumärgid, millele tehingute ettevalmistamisel ja tõestamisel saaks tähelepanu pöörata. Ühtlasi arutati koostööd pankade ja õiguskaitseasutustega, et kelmuseid paremini ennetada.
„Notarid takistavad pettuseid igapäevaselt, kuid telefonikelmuste puhul, kus ohver suunatakse notarile valetama, on tal märksa keerulisem inimest kaitsta. Seetõttu on oluline, et notarid oskaksid märgata ka kõige väiksemaid ohumärke, mis võivad viidata, et ohver varjab notari eest olulist infot,“ ütles Saar-Johanson.