Väikelinnade notarid teenivad alla toimetulekupiiri. Lahenduseks on üle-eestiline hinnatõus

Väljaspool Tallinna ja Tartut on notarite sissetulek nii väike, et ametikohti on keeruline täita. Valitsuse laual on eelnõu, mis suurendaks nende järeleaitamiseks eelkõige väiksema väärtusega kinnisvaratehingute ning testamentide, volikirjade jms tõestamise tasu.

„Raske saab olema täita notarikohti väljaspool Tallinna ja Tartut 2027. aastast, mil paljudel notaritel jõuab kätte pensioniaeg,“ ütleb Notarite Koja esimees Merle Saar-Johanson. „Kui juba praegu on mõni maanotarikoht vabanenud, siis sinna tahtjaid praktiliselt pole.“

Viimati oli konkurss Pärnusse notari leidmiseks. Sinna läks üks Tallinnas töötanud notarikandidaat, kes oli ühtlasi ainus tahtja. Samuti oli ainult üks soovija notarikohale Jõhvis. Ent kui Tallinnas viimati notarikoht vabanes, osales konkursil kaheksa inimest, kellest viis töötavad praegu maakondades.

Saar-Johanson näeb ohtu, et kui praegused notarid pensionile lähevad, võib mõni maakond üldse notarita jääda. „Siis tuleks leppidagi ilmselt, et notari juurde pääseb vaid paaris suuremas linnas,“ lausub ta.

Maal on palju vähetasuvat tööd

„Mulle meeldib Saaremaal notar olla ja siin elada. Aga paratamatult tuleb vahel pähe mõte, et oma doktorikraadiga teeniksin mujal ilmselt palju rohkem. Paljud väikeste kohtade notarid ikka arutavad, kas peaks oma bürood edasi pidama või selle kinni panema,“ nendib Kuressaare notar Katrin Sepp, kes on mõnel kuul kahjumissegi jäänud, kuigi tööd on palju.

Notarite tasud on sätestatud notari tasu seadusega ja üle Eesti ühtsed, kuid sissetuleku märkimisväärse erinevuse annavad tehingu väärtusest sõltuvad tasud: maakohtades on kinnisvaratehinguid vähem ja hinnad madalamad. Näiteks 20 000 eurot väärt kahepoolse tehingu tasu on 71,5 eurot, ent samasugusel 200 000 eurot väärt tehingul 608,4 eurot.

Sepp loetleb, et väljaminekute poolel on büroo rent ja kulud, palk oma kontori töötajatele ning ka enda sotsiaal- ja tulumaks, sest notarid saavad tegutseda vaid FIEdena.

„Mul on kaks abilist. Kui sissetulek oleks suurem, siis palkaksin inimesi juurde, sest ma teen praegu ikka palju ületunde ja tööd nädalavahetustel,“ räägib ta. „Panen lapse õhtul magama ja töötan edasi. Detsember oli mul kõige kiirem kuu. Viimane töö valmis siis kell pool üks öösel. Kell viis hommikul ärkasin üles ja jätkasin samas rattas. Minu esimese aasta töötundide arv nädalas on olnud 60 ja 80 vahel. Pikka aega ma niiviisi vastu ei pea. Töökoormus ja selle eest saadav teenistus ei ole omavahel tasakaalus.“

Arutusel juba 2018. aastast

Notarid ootavad, et olukorda parandaks notaritasude suurendamine. Fikseeritud määraga tasusid pole 2010. aastast saadik suurendatud. Tehingu väärtusest sõltuvate tasude hinnastamise põhimõtted on samad koguni 1996. aastast.

Sepp tõdeb, et notarid ei ela enam ära nende tasudega, mis seaduses kirjas on. „Tasude muutmise eelnõu on olnud Justiitsministeeriumis arutlusel 2018. aastast,“ ütleb ta. „Sellest ajast peale on lootust antud, aga varsti on kümme aastat möödas ja me pole kuhugi jõudnud. Noorem generatsioon ei ole nõus tegema tööd, kulutades tippjuristina tohutuid töötunde ja saades ikkagi tasu, mis pole tippjuristile kohane.“

Ta märgib, et väljaspool Tartut ja Tallinna töötava notari keskmine kuukäive on pisut üle 17 000 euro. „Tunnetuslikult sellest käibest võibolla kuuendik on see, mille notar saab kätte pärast oma kulude kandmist.“

Notarite Koja andmetel jäi kümne notari kuukäive mullu ka alla 10 000 euro. „Normaaltööajaga töötades võib notaritele kätte jääv summa olla Eesti keskmisest palgast väiksemgi, jäädes 1250–1667 euro piiresse,“ lausub Sepp.

Keskmine kuukäive: pealinnas 50 108, maal 17 936 eurot

Eestis tegutseb kokku 87 notarit.

Tallinnas töötab 43 notarit, käive suurenes neist aastaga 28-l. Keskmine kuukäive oli 2023. aastal 45 735 ja 2024. aastal 50 108 eurot.

Tartus tegutseb 10 notarit, käive suurenes neist 9-l. Keskmine kuukäive kasvas 37 313 eurolt 41 775 eurole.

Mujal Eestis tegutseb 34 notarit, käive suurenes neist vaid 16-l. Keskmine kuukäive kasvas vähe: 17 296 eurolt 17 936 eurole.

Notarite Koda on arvutanud, et notari toimetulekuks on vajalik 30 000eurone kuukäive. Sellest allapoole tekivad probleemid töötajate värbamise ja koolitamise, teenuse arendamise ja ülekoormusega.

Käive ei tähenda notari kasumit ega palka. Käibest maksab notar büroo töötajatele tasu, selle pealt makse, kohustusliku ametikindlustuste tasu, Notarite Koja liikmemaksu, ruumide renti jms.

Madalama otsa hinnad tõusevad

Koja esimees Merle Saar-Johanson möönab, et väike sissetulek pole ainult maanotarite probleem, sest ka 18 Tallinna ja Tartu notari käive on alla arvestusliku toimetulekupiiri ehk 30 000 euro kuus.

„Tallinnas töötab 43 notarit, konkurents on suur ja hästi teenimiseks peab olema parim. Muidu võivad nad teenida isegi vähem kui maanotarid. Jah, Tallinnasse ja Tartusse töökoha saamine ei tähenda automaatselt head sissetulekut. Samas on tulusad kinnisvaratehingud suurtes linnades paremini kättesaadavad. Maal sa võid väärilise sissetuleku saamiseks vabalt läbi põleda, Tallinnas ei pea end surnuks töötama, et vee peale jääda,“ selgitab ta.

Eelnõu on Saar-Johansoni sõnul tehtud sedasi, et tasud toetaksid suuremalt just maapiirkonna notareid. „Tõusma peaksid just madalama otsa kinnisvaratehingute notaritasud ning tasud näiteks testamentide ja volikirjade eest,“ märgib ta. „Uute tasude mõte pole selles, et linnanotarid maale läheksid, vaid et maale oleks kindlustatud järelkasv ning maakoha oma tööks ja eluks valinud notarid sealt linna ära ei läheks.“

Kui palju notaritasud seadusemuudatusega suureneksid?

Näiteid:

Volituse tõestamine pensioni, elatise või toetuse vastuvõtmiseks või teise isiku arvelduskontole kandmiseks maksaks edaspidi 3,19 euro asemel 6 eurot.

Füüsilise isiku volituse tõestamise tasu kasvab 25,50 eurolt 50 eurole. Juriidilise isiku volituse puhul 49,20 eurolt 120 eurole.

Testamendi tõestamine läheb 32,55 euro asemel maksma 55 eurot.

Pärimismenetluse algatamine hakkab 63,90 euro asemel maksma 110 eurot.

Tehinguväärtuse alusel arvutatavad tasud algaksid edaspidi 1,60 euro asemel 60 eurost.

Etaloniks kohtuniku palk

Justiitsministeerium on notari tasu seaduse muutmise eelnõus lähtunud sissetulekuid võrreldes kohtunike palkadest, sest teistest õiguselukutsetest on notar kõige rohkem just kohtunikuga võrreldav. Kohtuniku keskmine palk mullu kolmandas kvartalis oli 6326 eurot.

Saar-Johanson rõhutab, et notarid on sama kõrge kvalifikatsiooniga juristid nagu kohtunikud, advokaadid ja prokurörid. „Ja kui noorel juristil on võimalik valida, kas teenida kohtuniku palka või vähem, siis miks ta peaks saama notariks?“

Sepp juhib tähelepanu, et erinevalt kohtunikust võtab notar ka äririski, sest peab bürood pidama. „Samuti on notar tööandja rollis, mis on maapiirkondade elavdamise kontekstis oluline.“

Sepa sõnul on notar tihti ka ainus jurist, kes annab maakonnas tasuta õigusnõu. „Notaribüroo on alati kella 9–17 avatud. Paljud inimesed astuvad meilt lihtsalt läbi, sest neil on bussini veel aega ja on samas midagi südamel.“

Tulevikku vaatavad notarid lootusrikkalt. „Tasude tõusu eelnõu on praeguseks Justiits- ja Digiministeeriumist edasi valitsusse liikunud. Varem pole see nii kaugele veel jõudnud,“ sõnab Saar-Johanson.